«Dostyq» beketi – «Qytaı qaqpasy»

Halyqaralyq kólik dálizderinde or­nalasqan shekaralyq beketterdiń ın­fra­qurylymyn damytý boıynsha «QTJ» kompanııasy keshendi jospar qur­ǵan. Osy jospardy jetildirip, júzege asyrý baǵytyndaǵy jumystar jer­gi­lik­ti ekonomıkanyń áleýetin kó­te­rýge ájep­táýir áser etip, shekaraǵa ja­qyn tu­ra­tyn turǵyndar qyzý eńbekke ara­lasa bas­tady.

Sondaı tirshiligi jandanǵan beket­ter­diń biri – «Dostyq» beketi. Bul beket úshin 2020 jyl mereıli jyl boldy. Osydan týra otyz jyl buryn Qa­zaq­­stan men Qytaı temir joldary or­na­­lastyrylǵan edi. Dál osy jerde «Qytaı qaqpasyn ashý» ıdeıasy Keńes Oda­ǵy kezinde paıda bolyp, ishinara oryn­dal­ǵan. О́tken júzjyldyqtyń 50-shi jyldary «Dostyq» degen ornyqty ataýy bar beket qurylysyna jastar komsomol joldamasymen tartylǵan. Jońǵar qaq­pa­sy retinde tanymal bolǵan bul jer «aero­dınamıkalyq qubyr» dep te jıi aıty­latyn.

Máskeýlikter, lenıngradtyqtar, bi­rin­­shi qurylys desantynyń belorýs­ta­ry atalǵan qurylysta jumys istegen. Olardyń kúshimen salynǵan nysandar áli kúnge deıin jumys istep tur. Biraq Qytaı men KSRO arasyndaǵy uzaq mer­zim­di dıplomatııalyq teketires kesi­rinen «Qytaı qaqpasyn» Saryqum qu­ma­dy­ry basa jazdady.

«Al Qazaqstannyń Qytaımen kólik-logıstıka salasyndaǵy yntymaqtastyǵy kóne zamannan jalǵasyp kele jatyr. 30 jyl buryn bolǵan oqıǵalar – Qazaqs­tan­nyń táýelsiz el bolýy jáne eki eldiń temir joldarynyń túıisýi Uly Jibek joly tarıhynyń jańa kezeńin ashty», dedi «QTJ» UK» AQ Basqarma tóraǵa­synyń birinshi orynbasary Qanat Álmaǵam­b­etov. Onyń aıtýynsha, eki el­diń temir jol baılanysy damý baǵytynan aınyǵan emes. Osy ýaqytta mem­lekettik shekaranyń eki jaǵynda da barynsha qajet ınfraqurylymdary bar zamanaýı beketter qurylǵan. Olar – «Dostyq», Alashankoý. Jumys kólemi de artty. Nur-Sultan – Úrimshi jáne Almaty – Úrimshi temir joly arqyly jolaýshylar qatynasy jolǵa qoıyldy.

«Eýropa – Qytaı – Qazaqstan» úsh­jaq­ty ıntegrasııalyq prosesterin qam­ta­masyz etetin jáne elder arasynda ekonomıkalyq baılanysty ulǵaı­ta­tyn áleýeti bar «Dostyq» beketi úsh kólik dá­li­zin baılanystyrady. Onyń geog­ra­fııa­lyq jaǵynan tıimdi ornalasýy tran­zıt­tik tasymaldaýdyń belsendi damýyna áser etedi.

Sondaı-aq 2020-2025 jyldarda oryndalatyn «Nurly jol» ınfra­qu­rylymdyq damý memlekettik baǵ­dar­lamasy aıasynda Eýropa – Qytaı ba­ǵy­tyn­da júk tasymaldanatyn «Dostyq» be­ketinde «Dostyq-Moıynty temir jol kóligi dálizin jańǵyrtý» jobasy jú­ze­ge asyryla bastady. Keleshekte «Dos­­tyq» temir jol stansasynyń kók­jıe­­gin keńeıtý josparlanǵan. Atap aıt­­saq, joldyń kúrdeli jóndeýi, temir jol ın­fra­qurylymynyń birqatar nysa­ny­­nyń salynýy sııaqty jumystar iske aspaq.

Jeke ınvestısııalardy tartý ar­qyly júkti aýystyryp tıeıtin kon­teı­nerlik termınaldar jańadan salynyp, eskileri de jańartylmaq. Osynyń barlyǵy poıyzdardy qabyldaý-ji­be­rý ýaqytyn qysqartyp, Qazaqstan aýmaǵynan ótetin tranzıttik tasymal­daý kólemin arttyrýǵa múmkindik bere­di. «Dostyq»-Moıynty jer teli­min jańǵyrtýdan keıin «Dostyq»-Qar­ta­ly baǵdaryndaǵy konteınerlik poıyz­dar­dyń jyldamdyǵy táýligine 1300 km-ge deıin ulǵaıady. Al Qytaı men Qazaq­stan arasyndaǵy shekaralyq tranzıt pýnktteriniń ótkizý qabiletin arttyrý úshin 2021 jyly Dostyq pen Altynkól be­ket­­terin damytýdyń bas jospary ázir­lenbek.

Osy jyldyń qarasha aıynda «QTJ» UK» AQ jáne «Dostyk Transportation & Logistics» JShS arasynda «Dostyq» beketinde jańa termınal salý boıynsha yntymaqtastyq týraly kelisimshartqa qol qoıyldy. Bul – «Dostyq» beketin damy­tý jáne termınaldar salý aıasynda jeke kompanııalarmen birge qolǵa alyn­ǵan tórtinshi joba.

Qytaıdan keletin konteınerlerdi qa­byldaıtyn «Dostyq» beketindegi termı­nal­dar qurylysy jylyna 1 mln kon­teınerdi artyq qabyldaýyna (jıyr­ma fýntty ekvıvalentimen sanaǵanda) múm­kin­dik beredi.

Saryaǵash – jaqsy kórshilik beketi

Túrkistan oblysynyń shekara ma­ńyn­daǵy Saryaǵash qalasy kópshilikke shıpa­jaıymen tanymal. О́zbekstannyń Tashkent qalasyna jaqyn bul qalanyń aty mıneraldy sýymen de shyqqan. Sonymen qatar dál osyndaı atpen ha­lyq­aralyq beket te bar. Qazaqstan temir jolyndaǵy О́zbekstan baǵytymen jú­re­tin tranzıttik tasymaldaýdyń basty aǵyny osy beket arqyly ótedi.

«О́kinishke qaraı, halyqaralyq Sary­aǵash beketiniń ótkizý qabiletin arttyrý qıynǵa soǵady. Ornalasqan jeriniń yń­ǵaı­syzdyǵy men mańaıyndaǵy jer telimderiniń tapshylyǵy beketti da­my­­týǵa jol bermeı tur. Sondyqtan Qa­zaqs­tan men О́zbekstan arasyndaǵy she­ka­­ralyq beketterdiń ótkizý qabiletin art­tyrý úshin «QTJ» UK» AQ Darbaza-Maqtaaral jańa temir jol syzyǵy qurylysynyń josparyn qarastyrýda. Bul bastama Saryaǵash-Tashkent baǵy­tyn­­daǵy júk tasymaldaý kólemin jańa temir jol tarmaǵymen bólisýge yqpal etedi, sondaı-aq Túrkistan obly­sy sheka­ra­lyq aımaqtarynyń damýyna jańa serpin beredi», deıdi Q.Álmaǵambetov.

«QTJ» UK» AQ men «Ýzbekıstan Temır Iýlları» AQ arasynda tran­zıt­tik potensıal múmkindikterin únemdi paıdalanýdyń ońtaıly nusqalaryn zert­teý men ony jańa temir jol syzyq­ta­ryn salý arqyly damytý jónindegi yntymaqtastyq týraly memorandým beki­tilgen. Ýaǵdalastyqtar sheńberinde jańa josparlardy oryndaý men basty óndi­ristik jáne ekonomıkalyq kór­set­kishterdi anyqtaý boıynsha usy­nys­tardy daıyndaıtyn jumys toby qu­ryl­dy.

Ilesk – ózara yntymaqtastyq beketi

Shekaralas reseılik Orynbor oblysynda ornalasqan Sol-Ilesk qalasyn qazaqstandyqtar jaqsy biledi. Sebebi munda Ilesk-1 temir jol beketi bar. Reseı aýmaǵynda ornalasqanymen, sharýashylyq nysany retinde jáne zań boıynsha Qazaqstanǵa jatady.

Sol-Ilesk qalasy qarbyzdyń ota­ny retinde de tanylǵan. Munda dámi til úıiretin, kólemi úlken qarbyzdardyń túr-túrin tabýǵa bolady. Bul tipti osy jerdiń jergilikti ónimi tuzdan da keń tanylyp keledi. Sondaı-aq atalǵan qalada qarbyz ben tuzdan basqa, tastandy shahtalardyń ornynda paıda bolǵan tuzdy kólder shıpajaılary da bar.

Ilesk beketi – Qazaqstan men Reseı arasyndaǵy tranzıttik múmkindikter damýynyń negizgi toǵysy. Qytaı-Eýropa baǵytymen júretin konteınerlik júk tasymalyn kedergisiz ótkizý jáne ótkizý qabiletterin ulǵaıtý úshin munda eki qa­byl­daý-jiberý joldarynyń qury­ly­sy men qoldanystaǵy №29 jolyn uzartý josparlanýda.

Ganıýshkıno beketi óz ókilettikterin tapsyrýda

Búginde bul bekettegi jumystar qyzý júrip jatyr. Dálirek aıtqanda, temir jol ótkizý pýnktin Ganıýshkıno beketinen Dına Nurpeıisova atyndaǵy razezge kóshirý boıynsha jospar júzege asyrylyp jatyr. Temir jol jumysshylary bul stansanyń ekonomıkalyq órleýi áli alda degen oıda. Ázirshe ótkizý pýnktteri ınfraqurylymynyń basty bóligi kúrdeli salymdardy talap etedi.

«2013 jyly 17 qyrkúıekte Úkimet qaýlysymen bekitilgen Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń shekarasynan ótkizý pýnktteriniń ashylýy (jabylýy), iske qosylýy (paıdalanýy), sanattaýy, toptas­tyrýy, jaılastyrýy erejelerine jáne tehnıkalyq jabdyqtaý men ju­mys­taryn uıymdastyrý talapta­ry­na sáı­kes ótkizý pýnkti nysandary tir­shiligin jandan­dy­rý jáne teh­n­ı­ka­lyq jabdyqtaý, kóliktik, ın­je­ner­­lik jáne áleýmettik-tur­mystyq ınfra­qu­ry­ly­myn jasaý, damytý jáne ári qaraı ustaý, onyń ishinde memlekettik baqylaý mú­she­­leri bólimsheleriniń jumysyn qa­lyp­­tastyrý respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen júrgiziledi. Bul rette temir jol ótkizý pýnktiniń qurylysy men tirshiligin qamtamasyz etýge In­dýs­­trııa jáne ınfraqurylymdyq da­mý mınıstrligi atsalysady», deıdi Q.Álmaǵambetov.

Onyń aıtýynsha, Qazaqstan shekarasynda ornalasqan temir jol ótkizý pýnktteri qoıylǵan erejelerdi oryndap tursa da, olardyń tehnıkalyq jab­dyq­tal­ýy qazirgi zamannyń talaptaryna sáıkes kele bermeıdi. О́tkizý pýnktteri ınfra­qurylymynyń basty bóligi kúr­de­li jumysty talap etedi.