Tanym • 04 Jeltoqsan, 2020

Kemel qazaqtyń kelbeti

244 ret kórsetildi

Qazaq – batany baǵalaǵan jurt. Ba­tanyń qate ketpeýin, teriske tartpaýyn,­ oń­ǵa bursa baǵyń ashylyp, baqytty ǵu­myr keshetinińe erekshe mán bergen, teris bata – tek-tamyryńa kesel keltirip, óze­gińe nár tambaıtynyn erte uǵyp, odan boıyn aýlaq salǵan halyq.

Osy bir oı­dy «…bala kezinde elteń-selteńge eli­ge ber­meıtin sabyrly, salmaqty», stýdent sha­ǵynda, 19 jasynda Muhtar Áýezovpen kez­desý ótkizýge uıytqy bolyp, sol dı­darlasýda uly qalamger: «Jyl kelgen­deı jańalyq sezemiz» degen keleli só­zinde «Jastar, osy bastan birneshe ádet­ten saq bolyńyzdar. Eń aldymen jaq­sy jazdym eken dep asqaqtamaý kerek, týmaı turyp toldym, bolmaı jatyp boldym deýden qashý kerek, «jaqsy eńbek jazdym, tanylmadym» dep qo­ryq­pańyzdar, tanylmaǵan Shekspır men tanylmaǵan Tolstoı kóp bola be­redi dep oılamańyzdar… ádebıettiń jaq­sylyǵyn shyn súıetin, shyn berilgen kishipeıil ádebıetshi bolyńyzdar. Jaqsy jaz­ǵandaryń dalaǵa ketpeıdi», – degen bataly sózin qulaǵyna quıǵan, oıyna or­nyqtyrǵan, bir jyldan keıin, 1961 jyly Jazýshylar odaǵyndaǵy alqaly jıynda, ádebıet alyptarynyń tórt kózi túgel kezinde keıbir sheshender shenegen Ǵ.Qaıyr­bekovtiń «Taýlar sóıleıdi» poe­ma­syna, Z.Shashkınniń «Temriqazyq», T.Ah­tanovtyń «Mahabbat muńy» hıkaıat­taryna ara túsip, ustazy M.Áýezovtiń só­zine baǵyp, taǵylǵan aıyptardy joq­qa shyǵaryp, sóz túıinin jasaǵanda: «Qyz­ǵanshaqtyqtyń qyzyl ıti alystan úrse – qulaǵyńdy, jaqynnan úrse – bala­ǵyńdy tisteıdi, bárisi bir júregińdi ja­­ra­laıdy», – dep, jıylǵan qaýymdy dáleldi pikirimen dúr silkindirgen Ábish Kekilbaıulynyń ǵumyry men qa­zaq rýhanııaty qatar órilgen ensıklopedııa­ny oqyǵan soń kóńil ıiriminde qoryt­qandaı boldyq. Oǵan sebep, sol kemel Ábishtiń tek-tamyry da tegin emes eke­nin ańǵarǵandyqtan bolar. Tereńdep barmasaq ta berirektegi Álmembet baba­synyń saıdyń tasyndaı derlik bes uly bolypty. Bes ulǵa enshi bergende qa­sıeti bar, qadiri myqty áke – úlken uly Ta­bynaıǵa er-turmanyn, qarý-jaraǵyn berip turyp: «Balam, kózińnen ushqyn, bi­legińnen kúsh-qýat kóremin, naızańdy al da jaýyńdy jaıpa, atalyq batamdy beremin!», – deıdi. Aqıqatynda Tabynaı Adaıdyń aıbarly batyrlarynyń biri bo­lyp «Kók naızaly Tabynaı» atana­dy. Shońaı atty ekinshi balasyna dom­byra­syn syılap, tilin kórsetipti. «Dom­byramdy bergenim – aýylyń jyr-kúı­diń bazary bolar, aýylyńnan aıtar sóz­­diń ajary – sheshender shyǵar, ekita­­laı bolǵanda sózden ozar», depti. Shy­nynda, Shońaı atadan ónerli kóp shyǵypty. Úshinshi uly Báýbekke tós pen bal­ǵasyn beripti de: «Ermegiń zergerlik bolar, basyńa baqyt qonar, tastan túıin túıetinder shyǵar, birinen biri ozar»,  dese, ákeniń aıtqany kelip, Báýbek aýylynan ne bir sheberler shyǵypty. Zorbaı ulyna qaýǵasyn usynyp: «Qaýǵań sýdan keppesin, balalaryń qos-qostan at ert­tesin. Qyzyǵyna túsip, dúnıe qýma, tórt túlik mal júzge jetsin», degen eken. Zor­baı balalary dáýletti bolypty. Ken­jesi Nazarǵa jınaǵan kitaptaryn berip: «Aýylyńnan bilimdi danalar shyǵar, nysanalyǵyńdy kórgen soń, aq batamdy berem», depti. Aıtqany kelip, bul áý­let­­ten bilimdiler kóp shyǵypty. Mine, sóz álqıssasyn batadan bastaǵanymyz – batanyń qasıetti ekenin ańǵartý edi. Sol bata daryp, Álmembetten taraǵan bes ul – bes rýly el bolypty.

«Arys» baspasynan taıaýda ǵana ja­ryq kórgen «Ábish Kekilbaev» ensı­­klopedııasynyń betashar sózin Mań­ǵystaý oblysynyń ákimi S.Turymov túıip aıtsa, oqyrmanǵa kitap jaıly taldaýdy­ basylymnyń jaýapty redaktory, professor Ǵ.Ánes jazǵan. Alda ush­­qyn­datyp eske salǵanymyzdaı, kemel qazaqtyń kelbetin tanytatyn irgeli eń­bek: onyń ata-teginen bastaý alyp, ós­ken ortasy, ata-anasy, oqýshy-stýdent shaǵy, Mádenıet mınıstrligindegi, «Qazaq­fılm» kınostýdııasyndaǵy, Ortalyq par­tııa komıtetindegi, Jazýshylar oda­ǵyndaǵy, «Egemen Qazaqstan», Joǵarǵy Keńes tóraǵasy, Májilis depýtaty, Mem­­­lekettik hatshy, Senat depýtaty, qur­­­­metti demalystaǵy kezi, fánı dú­nıe­den baqıǵa attanǵan tusy – bári de júıesimen qamtylǵan. Zerdelep qa­ra­­sań, Kekilbaıulynyń búkil ótken jo­ly, keshken ómiri, azat eldiń aıbynyn asy­rýdaǵy qyzmeti, oı-óresimen de, zer­deı zerdeli sózimen de qosqan úlesi mol ekenine kóz jetkizesiń. Ár bettegi derek pen dáıek ótkennen mol maǵulmat beredi. Árıne, bul qalamgerdiń qoldaǵy bar murasy ǵana. Al áli ashyla qoımaǵan mu­raǵatyndaǵy rýhanı qundylyqtar qan­shama deseńizshi.

Ensıklopedııanyń birinshi tomy, naq­­tylaı tússek shyǵarmashylyǵyna ar­nal­ǵan kitap – 2018 jyly jurt qolyna tıgen­ edi. Bir atap aıtar úlgi, naryq degen za­manda qalamger murasynyń jaryq kó­­rýine demeýshilik jasap kele jatqan Mań­­ǵystaý oblysy ákimdigi ekenin, sol qol­daýdy bárekeldi degizerlik jumyspen atqa­ryp otyrǵan «Arys» baspasy men «Arys» qory ekenin aıtýdy paryz sanaı­myz.

Qarym-qabiletin erte ańǵarǵan shyn zııa­lylar Ábish Kekilbaıulyn qarǵa­daıynan-aq qataryna tartypty. Máselen, joǵary oqý ornyn aıaqtamaı jatyp «Qazaq ádebıeti» gazetine qyzmetke al­ǵanda, «bul qalaı, aldymen eline baryp eńbek etsin» degen qııastyq qylań bergende, ǵalym Máýlen Balaqaev «Bul qýyp jiberý» dese, asyl tekti Ilııas Omarov qııa­styqqa qyrynan aralasyp Almatyǵa alyp qalypty. Aqıqatynda, sol kezdiń adamdary irgeli eldiń urpaǵyndaı uqyp­ty, jaqsyny qapsyz kórip, talantty ta­ný, daryndy baǵalaý, baǵasyn be­rý isin­de shetinen iri bolǵan. Oǵan dá­lel je­tip artylady. Ony bolmysy myq­ty, bultaǵynan týrashyldyǵy tunǵan bu­laq sekildi bilimdar ǵalym Rymǵalı Nur­ǵalıdyń myna sózderinen de sezýge bolady. «Ábish qazaq ádebıetin tragedııalyq hıqaıat, ańyzdyq-tarıhı monýmentaldy romandar úlgilerimen baıytqan zor ta­lantty prozashy, asa ónimdi pýblı­sıst-synshy, táýelsiz Qazaqstandy qa­lyp­tastyrýǵa kóp qaırat jumsaǵan mem­leket qaıratkeri. Eshkimge kóz alartpaı, kó­kirek kermeı, betegeden bıik, jýsannan alasa júretin, basqanyń tıtteı jaq­sylyǵyn kótere aıtýǵa beıim, jany darqan, júregi jyly adam. Ony tutas býyn­nyń serkesi dese artyq emes», – deıdi akademık.

Qazaq basylymyndaǵy qyzmeti ki­tap­ta naqty derektermen dáıektelip, shyq­qan maqala, jaryq kórgen eńbek aı-kúni­men berilip otyrady. Sol sekildi Mádenıet mınıstrligindegi jumysy jan-jaqty saraptalǵan. Arasynda dra­malyq shyǵarmalarǵa qatysty ótken má­jilisterdegi sózderinen úzindiler kel­tiriledi. Mysaly, aqyn Á.Tájibaevtiń «Qyz boı jetkende» degen pesasyna arnalǵan otyrysta Ábish keńinen tol­ǵap, oı qozǵap: «…Pesada bel­gili bir ómirlik fakti bar bolǵanmen, ómir­lik prosess joq. Bári tym jedel bitip jatady. …Osydan kelip materıal men sheberlik arasyndaǵy, ómirlik fakti men onyń voploshenıesi arasyndaǵy gar­monııalyq birlik buzylǵan, stıldik ala-qulalyq shyqqan. Bul pesanyń kórkemdik jaǵy­nan áli jerine jetip bolmaǵan shyǵarma ekenin baıqatady», deıdi. Bilimdar ini­­siniń oryndy synyn Ábekeń qazaq áde­bıetiniń sol kezdegi iri aqyny bola tu­ryp, shamdanbaı, shamyrqanbaı qabyl­dap, týyndyny qaıta qarap shyqqan. «Qazaqfılm» men Partııanyń ortalyq komıtetinde qyzmet jasaǵanda ulttyq dúnıeniń damýynda ózindik qoltańbasyn qaldyrǵanyn ensıklopedııadaǵy materıaldardy qarap otyryp kóz jetkizesiń. Buǵan qosa, ultqa shyn nıetpen qyzmet etýdiń bir dáıegin onyń Tarıh jáne má­denıet eskertkishterin qorǵaý qoǵa­my­nyń tóraǵasy bolǵan tustaǵy um­tylysynan ańǵarylady. Keńes dáýiri dáýir­lep turǵanda búgejektemeı: «Es­kert­kishterdiń birde-bir túriniń qalpyna keltirýiniń júıeli tehnologııa­syn jasaq­taı alǵan joqpyz… Arheologııalyq qaz­ba jumystarynda da asyǵyp-aptyǵý­shy­lyq bar. Sonyń saldarynan ondaı qaz­ba jumystarynan tabylǵan es­kert­kish­ter respýblıkadan tysqary jaq­qa tasylyp áketiledi. Qazba orynda­ryn kon­servasııalaýdyń da tásili ta­bylǵan joq. Qysqasy, tarıhı-mádenı eskert­kishterimiz qandaı kóp bolsa, onyń she­shil­megen máseleleri de sondaı kóp. Oǵan jurtshylyqtyń ózi bas-kóz bolmasa, erteń búginimizden de kóbirek kúı­zelýimiz múmkin», depti. Al 1989 jyl­ǵy Jańa­ózendegi oqıǵaǵa baılanysty aǵaıynǵa basý aıta baryp, jurt kó­ńili ornyqqannan keıin aqıqatty bu­ǵyp qalmaı, tómendegideı sebebin baıan­daǵan eken. «Myna bir jaǵdaıǵa nazar aýdaryńyz. Keń jazyqta kerile jaıylyp, kóz jaýyn alar kórkem qala tur. Al sodan bar bolǵany 10-20 shaqyrym jer­de japyraıǵan jermeshel baspanalar­dan turatyn birneshe eldi mekender jatyr. Onda eń bolmasa kerek jaǵdaıda qalǵan dúnıemen óli-tirińdi aıtyp habarlasatyn telefon da joq. Bir kezde jaqyn mań­dardaǵy aýyldardan kelip, óndiriske or­nalasqanynyń ózin meziret tutqan áke urpaqtyń búginde ne kózderi joq, ne demalysta. Al sol eki ortada ósip jetilgen jas urpaq anadaıda samaladaı jarqyrap tur­ǵan qaladaǵydaı sándi ómir súrgileri keledi. Dámeleri bolǵanmen qoldary qys­qa. Qalaǵan jumysyna ornalasa almaıdy. Úı surasa, ol da joq, talaı jyldar boıy saryla kútý kerek»,  deıdi. Sol 1989 jyly «Til týraly» zań talqylanyp, taǵdyry «kókparǵa» tús­kende, keraýyzdar beri tartpaı, ke­ri tartqanda, ózge ult ókilimiz degender óre túregelgende, depýtat emes, qo­naq retinde qatysyp otyrǵan Ábish Ke­kil­baıuly ashynǵannan ashyq ketip: «Nemene, keshe el basyna kún týǵanda, tar úıimizden oryn yǵysyp, tórimizdi usyn­ǵanda, tartyńqy dastarqanymyzdy aldaryńyzǵa jaıyp, jarty kúlshemizdi aýyzdaryńyzǵa ustaǵanda, biz kúnderdiń kúninde búgingideı demokratııa ornatyp, ke­meldenemiz dep jatqan zamanda óz úıi­mizde óz tilimizde sóıleý úshin myna sizderden búıtip jylap turyp ruqsat suraımyz ǵoı dep oılap pa edik?!» dep kúıingeni esten kete me?»

Ensıklopedııadaǵy bir erekshelik, jyl­nama arasyna qaısar qalamgerdiń osyndaı aqıqat sózderin qysqa da nusqa utym­dy berip otyrǵany der edik.

Májilis depýtaty kezinde aýyl jas­tarynyń taǵdyryna ara túsip: «Úsh jyldyq baǵdarlama qabyldandy dep jatyrmyz. Sol baǵdarlamany kim kórdi? Ol – azyq-túlik baǵdarlamasy. Al aýyl degen baǵdarlama qaıda? Aýyl degen, eń aldymen, áleýmettik organızm emes pe? Ol erteń óli bola ma, tiri bola ma, ony kimniń kózi kóripti?

Ekinshiden, aýyl degende qazir aıtyp jatqan máselemizdiń barlyǵy mynaǵan tireledi: densaýlyq aýyldiki, bilim aýyl­ǵa kerek, oralmannyń barar jer, ba­sar taýy joq – aýylǵa barady degen sııaq­ty. Aýyl jastary qazirdiń ózinde ju­myssyz, al erteń jer jekemenshikke berilgen soń jumyssyzdyq azaıa ma, kóbeıe me? Táýekeliń baryp, qaısysyń aıta alasyńdar? Osy máseleni sheshý úshin kelesi bıýdjetti qabyldardyń aldynda, jer týraly máseleni qabyldardyń aldynda meniń Úkimet pen Parlamentke usynysym: bizdi qınamaı, bir jaǵymyzda halyq, ekinshi jaǵymyzda bılik turyp alyp, eki buttyń ortasyna salmaı, jal­ǵyz ǵana basymyz ben jalǵyz ǵana júre­gimiz bar, otqa salmaı aıtyp óltiriń­der. Esepterińdi kórsetińder, satatyn bol­sańdar – kimge satasyńdar? Ondaı aqsha­lar qaıdan shyqty? Shetelge satsań­dar – erteń halqymyzdyń máselesi qalaı sheshiledi? О́zimizdiń kapıtal bolsa, ol ka­pıtal buryn qaıda júrgen? Sony bilmeı tu­ryp, bizdi qınaı bergendi qoıý kerek. Myna jaqtan halyq suraıdy, úıge barsań jylaǵan-syqtaǵannan demala almaısyń, al biz mynda otyryp alamyz da, azǵantaı qal­ta­myzǵa túskenderdi bólip bergenge máz bolamyz. Sondyqtan meniń aıtarym… biz bárin bilip alaıyq, erteń kim­nen suraımyz, halyqqa ne aıtamyz», de­geni jáne bar.

Memlekettik mártebemizdi alyp, bú­­­gil­­­gen beli­miz jazylyp, jaltaq kó­ńil túzelip, múkis tilge jan bitken kez­degi Ábish Kekilbaıulynyń qajyr-qaı­­raty, ultym degendegi sańlaqtyǵy san saladan taıǵa basqandaı kórindi. «Qazaq­standa Keńester Odaǵynyń 130 ultynyń ókilderi bolyp tabylatyn 17 mıllıon halyq turady. Olardyń 40 paıyzy qazaq, 38 paıyzy orys, 6 paıyzy – nemis, 5 paıyzdan astamy ýkraın, 2 paıyzy tatar, 1 paıyzdan astamy uıǵyr, 1 paıyzy belarýs, 0,6 paıyzy koreı. Qalǵany on myń adamnan bastap, júzdegen adamdardy quraıtyn shaǵyn etnostar. Qazaqstan bundaı kúıge bir kúnde jáne tipti de óz erkimen túsken joq», – dep esilip sóılegende esimiz kirgendeı boldy, A.Q.Iаsaýı basyna barǵanda: «Ýa, suranyp kelmeıtin, qýanyp ketpeıtin jalǵanshy dúnıeniń opyraıǵan olpysy men kemireıgen kemshini áli kóp ekenin kórip, kúızelip turmyz. Uıtqymaly ýaqyt, qubylmaly zaman, jetesiz sana, je­timsiz tárbıe osynaý kıeli orynǵa da sýyq qolyn suqqannan bolǵan aýsar aǵattyqqa, qııas qııanatqa qınala tu­ryp, kókte tobadan, jerde arýaqtardan qıyla keshirim surap turamyz», – dep kósilip sóılegende kóńilimiz ornyqty, Saraıshyqqa at basyn burǵanda: «Altyn Ordanyń aqtyǵy, Qazaq Ordasynyń besigi, Deshti Qypshaqtyń baıtaǵy, Tá­ýel­siz Qazaqstannyń ejelgiliginiń eń qa­sıetti jádigerleriniń biri, Arab, Iran, Tu­ran, Eýropa aralastyǵynyń altyn kin­digi – Saraıshyq!», dep tebirengende aıy­zymyz qandy, talaıdy tańǵaldyrdy, mań­daıymyzdyń qyrtysy jazylyp «ýh» dedik. Bul sózder ensıklopedııany qu­rastyrýshylar aı-kúni kórsetilgen qysqa derekterdi aıqyndaı túsý úshin qalamgerdiń ádemi oılaryn qosyp berse, biz sodan mysalǵa alyp otyrmyz. Bul kitaptyń qasańdyqtan aryltyp, oqyrman qalamger ómirin tanyp bilýmen birge, ult ulynyń ultyna degen erekshe iltıpatyn bildirý nıetinen týyndaǵany sózsiz. Tipti, mundaı ádemi baılamdar kúre jol­men kele jatyp bastaý sýynan shól qan­dyrý sekildi desek, jarasymdy shy­ǵary haq.

Bolmysy bútin qazaqtyń Sheraǵańnan (Murtaza) keıin «Egemenge» basshylyqqa kelýi basylymnyń bedelin arttyrýǵa múmkindik berdi. Sińirgen eńbegi men jaz­ǵan maqalalaryna mol oryn bergen.

Aq qaǵazǵa jińishke etip tilden tas­padaı tartyp, marjandaı tizgen Ábish aǵanyń óz qoltańbasy da jónimen berilip otyrǵan eken. Ol kózińe ottaı basylǵanda, sol qoltańbany terý kezinde oqyp bergen sát oıǵa orala ketti. Keı árip, keı sózdi ajy­rata almaı qalǵan tusta Eraǵańa (Smaıyl) júgirip baratyn edik. Eraǵań Ábish aǵasynyń ıin tiresip turǵan 42 áriptiń qalaı tańbalanǵanyn tap basyp aıtatyn. Ábish aǵa da: «Túsinbegen jer kezdesse Erjumanǵa kórsetińder, ózim­nen júırik oqıdy ol Erekeń!», dep kere­qarys mańdaıyn bir sıpap, mańǵaz basyp ketip bara jatýshy edi-aý! Búkil shyǵar­masy osy qoltańbamen jazylǵany aqıqat.

Bul ensıklopedııadan tek Ábish Kekil­baıulynyń tek-tamyryn, ómirin, ortasyn ǵana uǵyp qoımaımyz, sonymen birge, onymen sabaqtasyp jatqan ult jolyn, urpaq jolyn kóz aldymyzdan ótkizemiz. Qanshama adamdardy tanyp bilesiń, eske túsiresiń, dıdaryn kóresiń, ol týyp ós­ken kıeli óńirdiń qatpar-qatpar tarıhy­nan habardar bolyp, tabıǵat tylsymy men sóz qudiretiniń ushtasqanyna kýá bolasyń. Ol jazýshy jolymen jalǵasqanda qalamdastary, zamandastary qatar turady. Túrli tústi sýretter – bári de retimen oryn tapqan, ustazdary, tustastary, urpaqtary da umyt qalmaǵan.

Sońǵy túıin, artyna óshpes iz, ómir­sheń aqyl-oı, zerdeli sóz qaldyrǵan, «Kór­nekti jazýshy, tereń bilimdi, jany taza azamat – Ábekeń tek qazaq halqynyń ǵana emes, alty alashtyń álem aldynda betke ustar iri tulǵalarynyń biri edi. Halqynyń muńyn muńdap, joǵyn joqtady. Biz qıyn-qystaý jyldary da el ıgiligi úshin qatar júrip qyzmet atqardyq. Onyń talaı-talaı oryndy aqyl-keńesteriniń kýási boldym. Janashyrlyq kómegin sezindim», – dep Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazarbaev aıtqandaı, ol ómirden ozǵanda búkil qazaq «jalǵan ómir» dep máńgilikke shyǵaryp salǵany málim. «О́lmeıtuǵyn artyna sóz qaldyrǵan» (Abaı) dep, bul qazirshe ensıklopedııanyń sońǵy núktesi deýge bolady. Sol qaraly kúnderi «Qara sózine qarasha ilesken; Abyz ótti dúnıeden, áýlıelik pishinmen», – dese Tynyshtyqbek (Ábdikákimuly), Svetqalı (Nurjan): «…Biz Ábishtiń tánin jerge kómbedik, Danalyqtyń dánin jerge kómdik biz!», dep dánniń ósip shyǵatynyn meńzedi.

Bir sózben aıtqanda, Alashtyń, búkil qazaqtyń Ábishine aınalǵan, bir sózi, bir álem sanalǵan uly qalamgerdiń ómir ónegesin marjandaı tizgen ensıklopedııadan alar taǵylym men tálim jetip artylady. Bul – bir adamnyń ómir joly emes, ultymen birge jasaıtyn uly uldyń ekinshi ómir jolyn mármár tas­tan qashaǵandaı, qabyrǵaly eńbek dep bilemiz.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Túrkistan oblysynda eki brakoner ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 13:06

Efıopııada pilder qyrylyp jatyr

Álem • Búgin, 11:58

Qazaqstanda un óndirý kólemi tómendedi

Ekonomıka • Búgin, 11:45

Dastın Pore: Makgregor – ótken shaq

Jekpe-jek • Búgin, 11:40

Gazǵa aýysqan kólikter sany artty

Qazaqstan • Búgin, 10:50

Alvares aýyr salmaqta alypqa aınala ma?

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

Elimizde 62 myńnan astam bala vaksına aldy

Koronavırýs • Búgin, 10:00

Dollar qaıtadan qymbattaı bastady

Qarjy • Búgin, 09:55

Qazaqstanda karantındik sharalar kúsheıtiledi

Koronavırýs • Búgin, 09:40

Uqsas jańalyqtar