Tanym • 01 Qańtar, 2021

Er múddesi – el múddesi

157 ret kórsetildi

Adamzat balasy keleli kezeńdi keıinge qaldyryp, jańa bir jylǵa qadam basty. Aldaǵy on eki aı qabyrǵaly qazaq eli úshin Azat kúnniń 30 jyldyǵymen aıbarly. Aıtýly oqıǵa, ataýly kúnder kóp. Máselen, osy azattyq úshin arpalysqan ult kósemi Álıhan Bókeıhannyń týǵanyna – 155, Alash zııalysy Jaqyp Aqbaevtyń ómirge kelgenine – 145, kórnekti qoǵam qaıratkeri Salyq Zımanovtyń kindik keskenine – 100, áıgili «Aıqap» jýrnalyna – 110 jyl tolmaq.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

 

«Ultyna, jurtyna qyzmet qylý bilimnen emes, minezden». Bul joldardyń avtoryn búginde búkil qazaq balasy biledi desek qatelespeımiz. Basqasy basqa, Álıhan Bókeıhannyń esimin elden ereksheleıtin de eń aldymen onyń elge sińirgen esil eńbegi der edik. Onyń árbir áreketi, jasaǵan qadamdary men qolǵa alǵan bastamalary túptep kelgende Alashty egemen el etip, qabyrǵasyn qataıtýǵa baǵyttaldy. Ulttyń únine, halyqtyń daýysyna aınaldy.

«Han balasynda qazaqtyń haqysy bar edi, tiri bolsam, qazaqqa qyzmet etpeı qoı­maı­myn» degen Álekeń aıt­qa­nynda turdy, alǵan beti­nen qaıtpady. Aýmaly-tókpeli za­manda Alash arystaryn or­taq ıdeıaǵa jumyldyryp, ul­ty­myzdyń baryn baǵamdady, joǵyn túgendedi. Onysyn «Ár urpaq ózine artylǵan júk­ti jeter jerine aparyp tas­ta­ǵany durys, áıtpegende bo­la­shaq urpaǵymyzǵa asa kóp júk qaldyryp ketemiz», dep túsindirdi. «Memlekettigi joq halyq – jetim ári jetekshil halyq» (Á.Bókeıhan) bolaryn bilip, el táýelsizdigi jolynda basyn báıgege baılady. Soqtyqpaly soqpaqsyz joldy júrip ótti. Alash balasynyń quqyǵy aıaq asty qalmasyn dep, «Endigi rásim: quqy úshin jylaý emes, quqyn talas-tartys­pen qorǵaý», ekenin maqsat etip qoıdy.

Alaıda Azattyq dep atalar arman-muratqa qur aıǵaı men dańǵaza daqpyrt emes, bir týdyń astyna biriktire alatyn yntymaq qana jetkizetin jaqsy túsindi. Ultty uıystyrýǵa, tize qosyp, tabystyrýǵa tyrysty. «Qazaq balasy birigip, tize qosyp is qylsa – halyqtyq maqsat sonda ǵana oryndalady dep túsindi. «Bostandyqqa aparatyn jalǵyz jol – yntymaq qana. Qazaq je­riniń árbir túıir tasy ár qa­zaqtyń óńirine túıme bolyp qa­dalýy kerek» dep uǵyndy.

Deıturǵanmen, túrli jaǵdaı­ǵa, sebepter men saldarǵa baılanysty HH ǵasyrdyń basynda qazaq halqy óz aldynan otaý quryp kete almaıtynyn da bir kisideı bilipti. Bilse de aldaǵy kúnnen úmitin úzgen, saǵy synǵan joq. «Alashtyń balasy bul joly bolmasa, jaqyn arada óz tizgini ózinde bólek memleket bolar!» dep boljady. Aqyr-sońynda Alash kóseminiń aıtqany aıdaı keldi. «О́z tizgini ózinde» táýelsiz memleket atandyq. Oǵan da mine otyz jyldyń júzi bolypty.

Ańǵara bilgen adamǵa Alash qozǵalysy búgingi táýelsizdiktiń keshegi irgetasy, Azattyqtyń altyn qazyǵy edi. Sol altyn qa­zyqty qaǵyp ketken asyl ur­paqtyń biri hám biregeıi – kúres­ker, qaıratker, Alashorda úkimetiniń múshesi Aqbaıdyń Jaqyby bolatyn. Qazaqtan shyqqan tuńǵysh zań magıstri bir kezderi Sankt-Peterbýrg qala­syndaǵy Imperatorlyq ýnıversıtetiniń zań fakýltetin altyn medalmen bitirip, Alash qozǵalysynyń belsendi ókili bolǵan. Tipti, Alash avtono­mııa­synyń Bas prokýrory qyzmetine usynylǵany da jańalyq emes.

Alaıda alashtyń aımańdaı uly biligi men bilimi tolysyp turǵanyna qaramastan, sol dáýirdegi solaqaı saıasattyń zardabyn bir kisideı kórip-baqty. Patshaǵa da jaqpady, onyń ornyn basqan Keńes ókimetine de unamady. Kórgeni qýǵyn-súrgin, tartqany tepki men teperish boldy. San márte abaqtyǵa qamalyp, aıdaýdan kóz ashpady. Sonyń bárin ne úshin tartty deısiz be? El men jerdiń tutastyǵy, týǵan halqynyń bostandyǵy men erkindigi úshin «erkek toqty qurbandyqqa» bardy.

Árıne, solaqaı saıasattyń aıtqanymen júrip, degenine kónýine de bolar edi. J.Aqbaev óıte almady. Shymbaıǵa batatyn shyndyqty aıtyp, «úkimetke til tıgizgeni» úshin qyzmetinen qýyldy. «Memlekettik qylmys istep, opasyzdyq jasady» dep túrmege de jóneltildi. Soǵan da kóndikpeı, patsha sheneý­nik­teriniń paraqorlyǵyn, halyqqa jasa­ǵan ozbyrlyǵyn áshkerelep otyrdy. Kelimsekterden qııanat kórgen qazaqtardyń múddesin qorǵap, sheshim ádil shyǵarylsyn dep shyryldady.

Tipti, azamat soǵysy jyldary ýaqytsha ókimetter ony birneshe ret abaqtyǵa jaýyp, atý jazasyna da kesti. Keıin ol úkimdi buzyp, bostandyǵyn shektedi. Voronejge jer aýdarylyp, ol jaqtan aýrýyna baılanysty elge qaıtaryldy. Meńdep ketken derti asqynyp, aqyry 1934 jyly 4 shildede Almatyda ómirden ozdy. Jany men táni kelmestiń kemesinde ketse de, sońda eldi erkindikke bastaıtyn qundy muralary, jarqyn jazbalary, zerdeli zertteýleri men esil eńbekteri qaldy.

Elimiz egemendikke umtylǵan endi bir kezeńdi – 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy der edik. Taǵdyrsheshti umtylys ta osy boldy. Tek Keńes ókimetiniń keregesin shaıqaltýda taısalyp qalmaý kerek edi. Taısalmaı qalǵannyń biri – zańger ǵalym Salyq Zımanov. Ol Odaqtyń laýazymdy ókilderine qaısar­lyq­pen qarsy shyǵyp, el abyroıy­n, ult namysyn qorǵap qaldy. Naqty dálel, kesimdi pikir aıta bildi.

Táý eter Táýelsizdik enshi­­miz­­g­e buıyrǵan soń da S.Zı­ma­­novtyń ǵylymı jáne qoǵamdyq-saıası qyzmeti óristeı tústi. Jańa, jemisti kezeń bastaldy. Egemen elge jańa zańdar qajet boldy. Mine, osy tusta zań ǵylymynyń doktory qaırat­ker­lik qarymyn tanytyp, qyraǵy qyrymen kórindi. El tarı­hyndaǵy sheshýshi qadam sanalatyn «Qazaq KSR-niń memlekettik egemendigi týraly Deklarasııasynyń» jobasyn ázirlegen komıssııany basqara bildi.

Memlekettegi mańyzdy saıa­sı akti dep baǵalanatyn «Qazaq­stan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi týraly» Konstıtýsııalyq Zańnyń (16.12.1991 jyl) jobasyn daıarlaıtyn komıssııanyń jetekshi múshesi atandy. Onyń «KSRO-daǵy avtonomııalaý teorııasy men praktıkasy» (1998 jyl) atty zertteý eńbegin TMD-nyń ǵalymdary asa joǵary baǵalaıdy. Bul eńbekte Keńes Odaǵynyń ydyraýy men onyń burynǵy avtonomııalyq aýmaqtary negizinde egemen elderdiń boı kóterýi baıandalady. Túgel sózimizdiń túıini sol, Qazaqstan dep atalar qara shańyraǵymyzdyń irgesi bekem, ár qadamy zańdy bolýy úshin baryn saldy. Altynnan baǵaly asyl ýaqytyn aıamady. Demokratııalyq, zaıyrly memleket bolýymyz úshin mańdaı terin tógip, qarymy men qabiletin tanyta bildi.

HH ǵasyrdyń alǵashqy shıreginde azattyqty ańsaǵan, erkindikti kóksegen taý tulǵa­larymyzdyń sóz sahnasy – gazet-jýrnaldar edi desek, sol kezeńdegi ulttyq baspasózimizdiń kósh basynda «Aıqap» qoǵamdyq-saıası jáne ádebı jýrnaly turdy. Bul jýrnal 1911-1915 jyldary Troısk qalasynda bettelgenin bilemiz. Alǵashynda aıyna bir ret, keıin eki ret shyǵyp turǵan basylym 1-2 myń danamen bas-aıaǵy 88 nómiri jaryq kóripti. Al onyń alǵashqy redaktory ári aqyn, ári jazýshy, ári pýblısıst Muhamedjan Seralın boldy.

Onyń turaqty avtorlary dep Á.Bókeıhan, B.Maılın, S.Seıfýllın, S.Kóbeev, M.Dý­latov, S.Dónentaev, A.Baı­tur­­­synulyn aıtýǵa bolady. Jýrnaldy shyǵarý jumy­sy­na Á.Ǵalımov, S.Toraıǵyrov qatysqan. Sondaı-aq Sh.Qudaı­ber­diuly, B.О́tetileýov, S.Kó­beev, N.Quljanov syndy kór­nekti tulǵalardyń belsendi qyzmet atqarǵany aıtylyp júr. A.Qunanbaıuly, Sh.Ýálıhanov, Y.Altynsarınniń eńbekterimen qatar halyq aýyz ádebıetindegi shyǵarmalar, shyǵys, orys jáne eýropa ádebıetiniń týyndylary jaryq kórip otyrdy.

«Aıqap» – alashtyń ulttyq múd­desin kózdep, qazaqtyń qo­ǵamdyq sanasyn oıatýǵa, ha­lyqty erkindikke bastaýǵa, tól mádenıetimizdi túletýge úlken úles qosty. Jýrnalda oqý-aǵar­tý jumystary, áıel teńdigi, oty­ryqshylyq ómir saltymen qatar, saıası máseleler de jıi kóterilip turdy.

 

P.S. «О́li razy bolmaı, tiri baıymaıdy», deıdi dana halqymyz. Aldaǵy jyldaǵy ataýly kúnder alashtyń aıaýly esimderimen órnektelip turǵan soń, memleket jáne qoǵam bolyp abyroıymyzdy alasartpaı atap ótýimiz qajet-aq. «Erim deıtin el bolmasa, elim deıtin er qaıdan bolsyn?». О́tkenge salaýat aıtý arqyly ǵana biz búgingi urpaqqa durys jol silteı alamyz. Osyny qaperden shyǵaryp almasaq ıgi edi...

 

Sońǵy jańalyqtar

Elordadaǵy JEO-3 bıyl iske qosylady

Elorda • Búgin, 11:10

Almatyda epıdahýal kúrdelenip barady

Koronavırýs • Búgin, 11:00

«Omıkronnyń» bastapqy belgileri qandaı?

Koronavırýs • Búgin, 10:50

Dúısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:25

«Sary» aımaqta Túrkistan oblysy tur

Koronavırýs • Búgin, 09:10

Oıyn-saýyq ortalyqtary jumysyn toqtatty

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Jetisýda juqpaly indettiń ekpini qatty

Koronavırýs • Búgin, 08:57

Koronavırýs qaıta kúsheıdi

Koronavırýs • Búgin, 08:54

Ońtaılysy – onlaın oqý

Aımaqtar • Búgin, 08:53

Qyzmet túrleriniń tizbesin keńeıtti

Ekonomıka • Búgin, 08:50

Sapa artpaıynsha, sýbsıdııa joq

Aımaqtar • Búgin, 08:45

Koronavırýs qaıta órshidi

Álem • Búgin, 08:42

Antıbıotıkti orynsyz qoldaný qaýipti

Medısına • Búgin, 08:35

Vırýs juqtyrý azaımaı tur

Koronavırýs • Búgin, 08:30

Asyǵys sheshim

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Kómek kórsetiledi

Qoǵam • Búgin, 08:10

Qor strategııasy ázirlenedi

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar