Qoǵam • 28 Qańtar, 2021

Bala damýyna bap kerek

91 ret kórsetildi

Bala – bizdiń bolashaǵymyz. Bola­sha­ǵymyz jarqyn bolýy úshin bal­dyr­ǵan­dar­dyń baqytty balalyq shaǵyn qam­ta­masyz etý mańyzdy. Búginde balanyń alańsyz bilim alýyna, dúnıetanymyn, qarym-qabi­letin damytýǵa jaǵdaı jasaý jáne qo­laı­ly qorshaǵan orta qa­lyptastyrý bola­shaq­­qa salynǵan tıimdi ınvestısııa retinde ba­ǵa­lanady. О́kinishke qaraı, bul ıgilikten baldyrǵandardyń kóbi qur qalyp jatady.

Tipti mektep jasyna deıingi balalardyń birazy durys bilim almaq túgil, qalypty ómir súrý úshin tyrbanady. Osy jóninde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bilim berý júıesindegi olqylyqtarǵa toqtalǵanda aıtty. «900 myńǵa jýyq bala 11 myń mektepke deıingi bilim berý mekemelerinde tárbıelenýde. Onyń 36 paıyzynda káriz júıesi joq. 29 pa­ıyzy ystyq sýsyz jáne 11 paıyzynda talapqa saı dárethana qarastyrylmaǵan. Shyndyǵyna kelsek, balalarymyzdyń edáýir bóligi ómiri­niń alǵashqy alty jylyn ómir súrý úshin arpalysýmen ótkizetindeı. Ákimderdiń nazaryn osy kúrdeli máselege aýdarǵym keledi. Mundaı jaǵdaıda básekege qabiletti ult qalyptastyrý jóninde aıtýdyń ózi qıyn. Mektepke deıingi uıymdardaǵy kezek máselesi de áli sheshilmegen. 1-den 3 jasqa deıingi balalardy qamtý úlesi tómen deńgeıde. Nebári 48 paıyz. Úkimetke ákimdermen birlesip, atalǵan problemalardy sheshý jóninde keshendi jospar ázirleýdi tapsyramyn. Ol balalardy erte jastan damytý júıesin, mektepke deıingi oqytýdyń balama nysandaryn qurý, mektepten tys qosymsha bilim berýde vaýcher mindetterin jáne basqa da máselelerdi qamtýǵa tıis», dedi Prezıdent.

Rasynda, básekege qabiletti ult qalyp­tas­tyrý bilimdi, zeıindi urpaq tárbıeleý­den bastalady. Bul úshin el erteńi – balalardy erte jastan damytýǵa basymdyq bergen jón. Ásirese, úsh jasqa deıingi balalardyń bilim alýyn esten shyǵarýǵa bolmaıdy. Buǵan Memleket basshysy erekshe mán berip, úsh jasqa deıingi baldyrǵandardyń mektepke deıingi bilimmen qamtylýy nebári 48 paıyzdy quraıtynyn aıtyp otyr. Shynyn aıtqanda, balabaqshadaǵy orynnyń kezegi kelgenshe, balalardyń kóbi úsh jastan asyp ketedi. Onyń ústine eldegi mektepke deıingi uıymdardyń kóbinde úsh jasqa deıingi balalarǵa arnalǵan toptar joqtyń qasy. Al ata-analardyń kúnkóris qamymen jumysqa erte kirisip, aýzynan ana súti keppegen, belinen besik taby ketpegen, áli esi kire qoımaǵan balasynyń tárbıesin eskerýsiz qaldyryp qoıatyn jaǵdaılary kezdesedi.

Balanyń erkin oıly, ózine senimdi bolyp qalyptasýyna aınalasyndaǵy dúnıeniń yqpaly zor. Joǵaryda aıtqandaı, káriz júıesiniń, ystyq sýdyń, talapqa saı dárethananyń bolmaýy bala túgil, eresek adamdardyń ózin erkin, jaıly sezinýine keri áser etedi. Adam – ózin qorshaǵan ortanyń jemisi. Qorshaǵan orta tek adamdar ǵana emes, aınalamyzdaǵy keńistik: úı men mektep, kıim men tamaq, tynystaıtyn tabıǵat, sińiretin aqparat. Balany tárbıeleý úshin qajet nárseniń bári bar orta ata-analarǵa salaýatty daǵdylarǵa nazar aýdarýǵa múmkindik beredi. Úıdiń mańaıyndaǵy mektep, sport alańdary, túrli shyǵarmashylyq úıirmeleri – bári balaǵa ózine unaıtyn baǵytty tańdaýyna, soǵan daǵdylanýyna múmkindik beredi. Yntańdy oıatatyn muǵalim, jigerińdi janıtyn sport jattyqtyrýshysy, tipti tatý-tátti kórshiler balanyń izgilikti qoǵamda damýyna jaǵdaı jasaıdy.

Keńistik demekshi, jaqynda «Otbasylyq-turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qımyl týraly» zań jobasy qoǵamda qyzý talqylandy. Sonyń ishinde jurttyń kóbi ár balaǵa úıde arnaıy shaqtalǵan sharshy metr keńistigi bolýy kerek ekeni jaıly bapqa qatty qynjylys bildirdi. О́rkenıetti elderdegi bul ólshemniń bizdiń dástúrli ómir súrý saltymyzǵa sáıkes kelmeıtini kóp qozǵaldy. Degenmen sol ozyq eldermen terezemizdi teńestirgimiz kelse, biz de sol qoǵamnyń adamdaryndaı ómir súrýge tyrysýymyz kerek-aq. Iаǵnı jurttyń balasyndaı bizdiń de balamyzdyń jeke keńistigi, qaýipsiz qamqor ortasy, tańdaý erkindigi bolǵany, zamanǵa saı bilim alǵany durys. Aıtalyq, dúnıe júzi boıynsha baqytty elder reıtıngisin (World Happiness Report) túzgende eń bastysy, qorshaǵan ortaǵa erekshe mán beriledi eken. Bul – áleýmettik, qalalyq jáne tabıǵı orta. Baqyttyń kórsetkishin anyqtaıtyn alty faktordyń tórteýi áleý­met­tik ortanyń ártúrli aspek­tilerin bildiredi. Olarǵa senim artýǵa bolatyn adam, ómirdiń negizgi sheshimderin qabyldaýda erkindik sezimi, jomarttyq pen senim kiredi. Qazaqstan BUU-nyń byltyrǵy bul baqytty elder reıtınginde 50-orynǵa turaqtady.

 

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar úndestigi

Qazaqstan • Keshe

Baǵa baqylanady

Qarjy • Keshe

Meıirim shuǵylasy

Rýhanııat • Keshe

Kedergisiz orta kerek

Qoǵam • Keshe

Sıfrly damý: Jańa betburys

Tehnologııa • Keshe

Mahabbat áýeni

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar