О́ner • 23 Aqpan, 2021

Oıynshyqtar

122 ret kórsetildi

Birde ol balalar oınaıtyn serýen baqta shar atý saıysynan jumsaq oıynshyq utyp alady. Áldebir ýaqytta onyń kózi aqyl-esi kemtar, jasy segiz-toǵyzdardyń shamasyndaǵy balaǵa túsedi. Dereý qolyndaǵy utyp alǵan jumsaq oıynshyqty álgi balaǵa ustata qoıady. Bala «Rahmet!» deıdi. Kemtar balanyń ákesi sol jerde óksip jylap jiberedi. Nege jylaǵanyn suraǵanda:
– «Balamnyń osy jasqa kelgenshe tili shyqpaǵan, ol eshqashan sóılep kórmegen bolatyn», deıdi.

Keıde biz bázbireýlerdi oıynshyq ete júrip, ózimiz áldeqashan basqa bi­reý­lerdiń oıynshyǵyna aınalyp ket­kenimizdi sezbeýimiz múmkin. Saıyp kel­gende ómirdiń ózi úlken oıynshyq sııaq­ty. Onymen bárimizdiń oınaǵymyz keletinin moıyndaýymyz kerek. Alaıda sol úlken oıynshyqpen oınaı júrip, kerisinshe qaı ýaqytta onyń senimen oınap otyrǵanyn ańǵarmaı qalamyz, ań­ǵarǵan kúnniń ózinde kesh ekenin tú­sinemiz. Biz qyzyq oıynǵa berilgenimiz sonsha, tipti kóbine ózimizdiń eresek eke­­nimizdi tars umytyp, jas bala qusap nebir ersi qylyqtardy isteýge barmyz.

Negizi, ár adam – ishinde máńgi bala. Aqyn Evgenıı Evtýshenkonyń segiz jasar genıı Nıka Týrbına jaıly jazǵan ǵalamat jyry bar. «Balalar – qupııa ere­sekter», deıdi E.Evtýshenko. «Bul suraq balalardyń janyn máńgi qınaıdy. Bala­lar – degenimiz qupııa bizder. Eresekter. Biz sonshalyqty eresekpiz deýge de kel­meıdi, sebebi biz bala bolýǵa qatty qor­qamyz». О́leńniń ózegi osy maǵynany baıy­tady. Shynymen de bárimizdiń ishi­mizde renjýli balalardyń otyrǵany ras.

Jalpy bala taqyrybyna, oıynshyq pálsapasyna tereńdep baratyn bolsaq, adamzat tarıhynan nebir oıynshyqtardy kezdes­tiretinimiz haq. Álbette jany joq, sezim júıesi damymaǵan oıynshyq­tar ja­ıynda bolsa áńgime basqa. О́ki­nish­ke qaraı, osynaý oısyz, nursyz oıyn­shyq­tardyń qataryna jany bar tiri qýyr­shaqtardyń da qosylatyny qıyn.

Jalpy, oıynshyqtardyń tarıhyna úńilgen bolsaq, bizdiń dáýirimizge deıingi 3 myń jyl buryn Úndi órkenıetine tıe­sili jádigerlerge jolyǵýǵa bolady. Tastan, qyshtan, aǵashtan, temirden, basqa da túrli materıaldan jasalǵan sol oıynshyqtardyń qatarynda adam ja­nynan jasalǵan da oıynshyqtar bar.

 

* * *

Fransýz rejısseri Fransısa Ve­berdiń «Oıynshyq» komedııasyn bárimiz jaqsy bilýimiz kerek. Oıyn­shyqtar týraly oılarǵa osynaý kórkem fılmniń kópten beri jetelep júrgenin jasyrmaımyz. 1976 jyly jaryq kórgen komedııany tolyq komedııa deýge de kelmes edi. Sebebi, onyń kóterip otyrǵan orasan zor aýyr taqyryby tipti de adam kúletindeı jeńil janr emes. Adamnyń oıynshyqqa aınalýyna kúlýdiń ózi qylmys. Alaıda fransýzdar bul jaǵynan óte sheber. Kúldire otyryp kórermen janyna qalaı enip ketkenin ańǵarmaı qalasyz. «Oıynshyq» komedııasy da óz kórermenderin osylaı oılandyrady. Fılm sıýjetin qysqasha baıandap ótsek, Fransýa Perren esimdi jumyssyz beıbaq áldebir baıdyń jalǵyz ulyna oıynshyq bolýynan bastalatyn qysqa ǵana sıýjette nebir áleýmettik úlken máseleler qozǵalady. Jumyssyzdyń jutań kúıi adamdardy nebir synaqtarǵa aparady. Mıllıoner Rambal-Kosheniń jalǵyz uly birde oıynshyqtar dúkenine kirip, dúkenniń ishinde ánsheıin júrgen Perrenge kózi túse ketedi. Qasyndaǵy kútýshilerine Per­rendi dereý satyp alýǵa buıyrady. Ne kerek, kónbesine qoımaı, Perrendi oıyn­shyqtyń qorabyna toǵytyp jibe­redi. Álbette, mıllıonerdiń uly bolǵan soń belgili, erke bala álgi beıshara Per­renge oıyna kelgenin isteıdi. Perren bolsa birdeńe deýge qorqady, sebebi endi ǵana sol mıllıonerge, bala Erıktiń ákesine jumysqa ornalasyp jatqan kedeı Perren oıynshyq bolmaımyn deýge qý joqshylyǵy kedergi bolady.

Atalǵan fılmdi qarap otyr­ǵan kóziqaraqty kórermen ondaǵy kóp­tegen oıynshyqtarǵa mán bermeı ótpeıdi. Túptep kelgende, ol jerdegi oıynshyq jalǵyz beıshara Perren ǵana emes, ony satyp alyp turǵan bala Erıktiń ózi de baı ákeniń oıynshyǵy deýge bolady. Bala taǵdyryn oıynshyq etken baı ákeler shynaıy ómirde de kóp. Neǵurlym qymbat oıynshyq ápergen saıyn bala sanasyna arzan túsinikterdi tyqpalaıtyn taıaz tıpter adamdardan oıynshyq jasaýdy ádetke aınaldyra bastaıdy. Mıllıoner Koshe adam satyp alýdy balasyna áldeqashan ózi úıretkenin bilmeıdi. Perren namysqa býlyǵyp, bir kúni baı Kosheniń úıinen birjola ketip qalady. Alaıda túnniń bir ýaǵynda onyń esigin Kosheniń ýáziri sııaqty Blenak qaǵady. Perrenge qaıtýyn ótinedi. Sebebi, Erık mıllıoner Kosheniń ajyrasyp ketken áıeliniń balasy ekenin aıtady.

Perren sol bette záýlim saraıdy qaı­ta betke alady. Bul joly ol oıyn­shyq bolýǵa emes, balany, onyń taǵ­dyryn, ózderin oıynshyq etip ábden úıren­gen baılar áýletiniń rýhanı qyl­mystaryn áshkereleýge barady.

Eń kúrdeli oıynshyqtyń bireýi – ýázir ispetti beıshara Blenak. Bastyǵynyń aıtqanyna kónip, aıdaýyna júre berýdi ózine ar sanamaıtyndaı deńgeıge túsken Blenak sındromy bizdiń qoǵamǵa óte tanys deýimizge bolady. Fılmniń sońynda Blenakqa bastyǵy mıllıoner Koshe «Sheshin!» dep buıyrady. Blenak oılanbastan sheshine bastaıdy. Sonda Kosheniń aıtqany: «Blenak, aıtshy, bul jerde kim qubyjyq? Sheshin dep ámir bergen men be, álde qarsylaspaı sheshine salǵan sen be?», deıdi. Shynymen, oılandyratyn obraz Blenak bolmysy.

Blenaktan bólek, baı Rambal-Koshe birde balasyn jetektep qarapaıym otbasynyń úıine kirip baryp, tamaq iship otyrǵan orta sharýaǵa úıińdi satyp alamyn deıdi. Alǵashynda sasyp qalǵan otaǵasy úıin satpaıtynyn aıtady. Alaıda úıdiń qunynan áldeqaıda kóp somany estigen úı ıesi áıelimen sybyrlaı aqyldasyp, úıin keshke deıin bosatyp beretinin aıtady. Muny ne deýge bolady? Sanany turmys bıleıtini ras. Alaıda óziń qazir ǵana tamaq iship otyrǵan tap-tuınaqtaı úıińdi sata salý úshin qanshalyqty qatygez bolýyń kerek? Bul jerde de kúrdeli tıp Koshe emes, orta sharýa. Qoǵamnyń orta oıynshyqtarynyń biri osyndaı kedeı keıipkerler.

Perren Erıkpen oınaı júrip, onyń janyna úńilýge tyrysady. Erık, erke bala óz ishinde óte jalǵyz edi. Áke-she­shesi ajyrasyp ketken beıshara bala ómir­di oıynshyq dep qabyldaıdy. Bárin satyp alýǵa bolady deýdiń ar jaǵynda eshteńeni de satyp ala almaý jatady. Baı­lyqty satyp alýdyń ar jaǵynda ba­qyt­ty satyp ala almaıtynyń turady. Baı Rambal balasynyń ózine degen mahabbatyn aqyry satyp ala almaıdy. Sońǵy sátterde de bala Erık oıynshyq ákeni emes, adam Perrendi tańdaıdy. Perren rólin somdaǵan Per Rıshar bári­mizdiń kóz aldymyzǵa beıkúná oıyn­shyqty eles­tetedi. Tap-taza, jup-jumsaq adam jany keıde shynymen oıynshyq sııaqty. Shyn máninde oıynshyqtar eshqashan kirle­meı­di, qaıta nebir kúnálar men aýyr qyl­mystarǵa bylǵanǵan adam jany kóp kir­legish.

Jalpy fılm kótergen máselelerdiń betki qabatyn qalqyp alatyn bolsaq, onda biz joǵaryda aıtyp ótkendeı, áleý­mettik álsiz toptardyń áljýaz hali, bas­shylyq pen basybaılyqtyń sheka­ra­syndaǵy sheshimder, aqsha men adam arasyndaǵy salystyrýlar bizdi biraz oıǵa batyrady. Tipti Rambal – Kosheniń úıindegi ekinshi áıeliniń ózi oıynshyq-áıel. Eshqandaı mahabbatsyz, tek qana aqshanyń kúshimen altyn saraıda kúneltip jatqan adam-oıynshyq.

Al endi fılmniń odan da tereń asta­ryna úńiler bolsaq, bul Perrenniń ishindegi bala Perren men Perrendi ren­jitken eresek Perren arasyndaǵy qaqtyǵystar kartınasy deýge bolady. Shyn máninde Erık Perrenniń ishindegi bala. Renjigen, eshteńege qoly jetpegen, ómiriniń ortasynan assa da jumyssyzdyń jutań kúıbeńimen kele jatqan Perren ıdealy ol – Erık. Bárine qaýqary jetkilikti, alam degenin alady, salam degenin salady. Tipti beıshara Perreniń ózin satyp alýǵa áleýeti ábden jetedi. Rambal Koshe de – bala. Bárin satyp alǵysy keletin, aıtqanyna kóndirip, aıdaýyna júrgizgisi kelip turatyn bala Kosheniń oıynshyqtary tym kóp. Biraq báribir oǵan nazar jetispeıdi. Erıkke de nazardyń jetispeıtindigi onyń qıqar minezderinen kórinedi.

Bul oqıǵa árıne, Rambal Kosheniń otbasyndaǵy ǵana sıýjetter. Al endi shynaıy ómirde oıynshyq otbasy túgili, oıynshyqtarǵa toly memleketterdiń bar ekenin oılasaq, máseleniń tym te­reńde ekenin aǵarasyń. Aqshaly baı­dyń ámirine qursha jorǵalaıtyn qýyr­shaqtardan qaıta adam jasaý jalpy múmkin be dep oılanasyń? Tas oıyn­shyqtardan bastalǵan tarıh – adam janynan jasalǵan qýyrshaqtarmen aıaqtalatyny árıne qorqynyshty. Degen­men, Perren sııaqty oıynshyq bola júrip, oıynshyqtar ordasyn áshkereleıtin tulǵalar ár kezde bas kóterip otyrady. Já, tym tereńdeı berýdiń ózi oıyn­shyǵyn joǵaltqan balalarǵa aýyr tıedi. Bir sózben aıtsaq, bala óz balalyq shaǵyn tek oıynmen ótkizýi kerek. Balanyń oıynshyqsyz qalýy – bul haostyń basy. Biz tap-taza balalardy ózimizdiń kóńil-kúıimizdiń oıynshyǵy etýdi toqtatýymyz kerek.

Sońǵy jańalyqtar

Almaty mańynda jer silkinisi boldy

Aımaqtar • Búgin, 12:57

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Búgin, 08:50

Uqsas jańalyqtar