Qoǵam • 25 Aqpan, 2021

Bir qyzyq qansonarda túlki aýlaǵan...

285 ret kórsetildi

Keshe ymyrt úıirile qar jaýǵan. Úlpildek, jumsaq qar. Bıik kókten bılep-oınap jaýǵan qar en dalanyń etek-jeńin kirshiksiz appaq jamylǵymen qymtap orap, jyp-jylmaǵaı etip tastaǵan.

Shoq qaıyńnyń qyltasynan tórt salt atty bir-birimen úzeńgi qaǵystyryp, sho­qytyp shyǵa kelgende tún qarańǵysy jańa-jańa sógile bastaǵan edi. Tańǵy aýada shyńyltyr aıaz bar. Aq mamyq kór­pege oranǵan saıyn dala erkin kósi­lip, únsiz múlgip tur. Kóz janary jetetin tóńirek typ-tynysh, typ-ty­myq. Áldeqaıdan saýysqannyń óli tynyshtyqty buzyp, shyqylyqtaǵany esti­ledi. Iyqtaryna myltyq asynyp, qol­daryna qamshy ustap, toq jaraý at mingen ańshylar jyly kıinipti. Tańǵy tynyq aýany dar-dar aıyryp, áńgime aıtyp keledi.

Qarlykól aýylynyń turǵyny Aıbek Ysqaqtyń bul óńirde kezdese bermeıtin te­gi asyl, tuqymy sırek tazysynyń keı­pi sheber sýretshi salǵan kórkem týyn­dy tárizdi eken. Aq qardyń ústinde jar­ǵaq qulaqtary damylsyz deleńdegen degdar tazynyń júni suıyq, qap-qara monshaq tańbaly úshkil tanaýly, dóńes jondy. Kózderi aqyl men ójettilikke tunyp turǵandaı.

– Myna Imantaýǵa Qyrǵyzstannan kóship kelgen aǵaıyndarda tazynyń taı­ǵan degen túri bar eken. Jalpy no­baıy uqsas. Jalǵyz-aq ereksheligi quı­ry­ǵynda. Sosyn myna tazylar tárizdi jylanbas, túlki tumsyq, qasqyr sheke emes. Al quıryqtarynyń ushy súıeksiz, qamshyquıryq. Aǵaıyndardyń aıtýyna qaraǵanda, taýly jerde aldarynan ań qashyp qutylmaıtyn kórinedi, – deıdi seriktese shyqqan ańshy.

Tazy arqan boıy jerde iz kesip keledi. Keshe jaýǵan qar ústi josylyp jatyr. Áne bir jerde qoıan izi, shym-shytyryq árqıly qustardyń taban tańbasy. Myna tus­ta tyshqan jorǵalapty. Tekti tazy buta túbin shıyrlap, iz josyǵyn shyǵara almaı júr. Tańǵy taza aýadan áldebir ıis ańdaǵandaı orǵyp-orǵyp sekiredi. Úıine jańa tolǵan, alǵash ret qar basyp turǵan tazynyń dene bitimi somdanyp, qu­laq­tarynyń buıra shashaqtary tógi­lip, jumsaq túkteri qaqtaǵan aq kúmis­teı jylt-jylt etedi. Maıysqaq quba tal tárizdi aıaqtarynyń bulshyq etteri taram­danyp, bolat serippedeı shıryǵyp tur.

– Dúbára tazylardyń kózi oınamaly, urlyqshy, aýzyna ne tússe sony jeı bere­tin suǵanaq bolady, – dedi jańaǵy ańshy, – al, tamaqty talǵap ishetin, minezi baısaldy, salmaqty tazylar tektiligin ańǵartyp turady ǵoı.

Ańshylar bulań quıryqpen Aqkól­diń qabaǵyna ilikkende kún arqan boıy kóterilgen. Kenet qamshylar jaq bet­tegi qaıyń shoqtyń baýyrynan álde­ne­niń jalqyn tústi sulbasy qylań ete qaldy.

– Túlki, – dep aıǵaılap jiberdi qara­qas­qa atty ańshy, – túlki qashty.

Tuńǵysh ret qar basqan kúshik tazy áýeli qar ústinde janǵan ottaı jalt-jult etken beıtanys ańǵa tańyrqaı qa­raǵan. Sálden soń josyltyp shaba jónel­di. Qutty adyrnadan ajal ańsap atyl­ǵan sur jebedeı ekpindi.

Jetkenimen túlki aýyz saldyrmady. Uzyn, úlpildegen quıryǵyn kól­de­neń tastap bulǵap qalǵanynda áli aýyzdanbaǵan jas tazy lyqsyǵan ekpinin basa almaı, ilgeri ozyp baryp, omaqasa qulaı jazdady. Qý túlkiniń aýyz­danbaǵan ıtti jer qaptyratyn ejel­gi ádisi. Biraq saıyn dalada jelmen jarysqan júıriktik óz degenine jetkizbeı qoımaıdy eken. Sútpisirim ýaqyt áýrelenip, ábden áýre-sarsańǵa túsken kúshik tazy túlkiniń túbine jetti. Sol sát alpys eki tamyrdaǵy qan oınap, áldebir shattyq jaılaǵan.

It ustaýǵa qumar Aıbek Ysqaq tazyny kózin tyrnap ashqannan beri serik etip keledi. Bul óner ákeden juqqan, al ákesiniń aıtýyna qaraǵanda, burynǵy ótken atalarynyń bosaǵasynan degdar tazy ketpegen eken.

– Aǵam ekeýmiz bala kúnimizden ıt­­jandy bolyp óstik, – deıdi ıtbegi Aıbek Ysqaq, – tazy jaryqtyq dala­nyń sáni ǵoı. Qazir barlyq qajetti qujat­taryn túgendep, elimiz boıynsha ótetin dúrmekti jarystar men kórikti kórmelerge qatysyp júrmiz. Tuqymy tym azaıyp qalǵan taza qandy tóbet pen tazyny suryptap, qalǵyp ketken qasıetti dástúrdi qaıtadan jańǵyrtý bá­ri­mizge paryz. О́tken jyly karantınge baılanysty birneshe jarystar ótki­zil­­meı qaldy. Áıtse de onyń aldynda Qaraǵandy qalasynda ótken respýb­lı­kalyq jarysqa qatysyp, júldeli oralǵanymyz bar.

Itbeginiń aıtýyna qaraǵanda, tazy­nyń alǵyr bolyp ósýi tárbıeleýden eken. Máselen, osy kúshik tazylardy ań qaǵyp júrgen, aýyzdanǵan ıtterge qosqan durys. Sonda ádis-tásildi meń­ger­mek. Betin qaǵýǵa áste bolmaıdy. Olaı etseń, jasqanshaq, jaltaq bolyp qalýy múmkin. Eń bastysy, ıttiń minez-qulqyn tilsiz túısiný. Osylaı qa­lyptassa, ol da seniń ishki nıetińdi kó­zińnen ańdap, qabaǵyńnan tanıtyn bolady. Sál qysqartyp aıtqanda, ańshy men tazy tutas bir álem. Birin-biri emeý­rininen tanysa ǵana aldyndaǵy ańdy qut­qar­maıtyn bolyp qalyptasady. Al oǵan jetkenshe qanshama ýaqyt mashyq qa­lyptastyrý kerek.

Itbeginiń paıymdy pikirin aqyl tarazysyna salyp ekshegende ulttyq dás­túr­diń ulaǵatyn uǵýdyń ózi zeıindi­ler­diń ǵana peshenesine jazylǵan dúnıe eken destik. Áıtpese jeńil-jelpi qaraǵan adam ıt tilin, onyń tilsiz aıtqan tilegin uǵa alar ma-aý.

Qanjyǵasy qamdanǵan ańshylar máz. Búgin tazylary aýyzdanyp, aıdy as­pan­ǵa bir-aq shyǵardy. Jalpaq jonda ıt júgirtken adamǵa budan artyq ne kerek. Osy qas-qaǵym sát dala uldarynyń kókiregine qýanysh syılady. Bylaıǵy jurt túsinbeıtin kóńildiń bir sáti. Qyr­myzy qyzyl túlkini «úıirimen úsh toǵyz» dep aqsha qardyń ústinde bir soǵyp alyp, qanjyǵaǵa baılaǵan sát til­men sıpattaýǵa kelmeıtin shattyqtyń shyrqaý bıigindeı. Jan jadyrap, kóńil qusy ushar basy kók tiregen Aqsorań taý­dyń bıiginde qalqyp turǵandaı. Ary­daǵy ańsaq atalar ótkenshi dúnıeniń qy­zy­ǵyn bilgen-aý, sirá!..

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-da mal urylary ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:00

Uqsas jańalyqtar