Qoǵam • 26 Aqpan, 2021

Turǵyn úılerdi basqarý tyǵyryqqa nege tireldi?

55 ret kórsetildi

PIK jumysyna turǵyndardyń kóńili tolǵan emes. Shaǵym kóp. Ashyqtyq az. Sondyqtan memleket sory qalyń osy bir salaǵa reforma júrgizýdi jón kórdi. Arnaıy zań qabyldandy. Erejeler bekitildi. Biraz sharýa da tyndyrylǵandaı. «PIK-tiń quryǵynan qutylamyz» dep buqara da qýandy. Biraq...

Biraq bórikti aspanǵa atýǵa áli erte eken. О́ıtkeni qabyldanǵan zańda kemshi­lik kóp. Jetildiretin tustary bir jyl ótken soń biline bastady. Saldarynan turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasyndaǵy jańa reforma jer baýyrlap qaldy. Al bul Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń nazaryndaǵy bastama ekenin esten shyǵarmaǵan abzal.

Já, bárin basynan bastaıyqshy. 2020 jyly «Keıbir zańnamalyq aktilerge turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq máseleleri boıynsha ózgerister men to­lyq­tyrýlar engizý týraly» zań kúshine endi. Bul zań Prezıdenttiń «Jańa jaǵ­daıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Joldaýyndaǵy múlik ıeleri bir­les­tigi ınstıtýtyn engizý reformasymen ún­desip jatyr. Reforma «bir úı, bir bir­lestik, bir esepshot» qaǵıdatyna negiz­delgen.

Zańǵa sáıkes, kóp qabatty turǵyn úılerdi basqarý formasy ózgerýi ke­rek-tin. Iаǵnı PIK-terdi – páter ıe­leri kooperatıvin MIB-ter – mú­lik ıeleri birlestigi nemese jaı ǵana serik­­testik almastyrýy qajet. Indýs­trııa jáne ınfraqurylymdyq damý mı­nıstr­ligi Qurylys jáne turǵyn úı-kom­mýnaldyq sharýashylyq isteri komı­teti tóraǵasynyń orynbasary Erkebulan Daýylbaevtyń málimetinshe, 2021 jyldyń 22 aqpanyndaǵy jaǵdaı boıynsha res­pýblıkada turǵyn úıdi basqarýdyń 1 735 jańa nysany qurylǵan. Olardyń basym bóligi Nur-Sultan men Almaty shaharlarynda tirkelipti.

Mınıstrliktiń esebinshe, basqarýdyń jańa nysanyn, ıaǵnı múlik ıeleri birles­tigin nemese jaı ǵana seriktestik qurý kórsetkishi budan da joǵary bolýy kerek edi. Alaıda karantındik shekteýler bul sha­rýaǵa da túzetý engizbeı qoıǵan joq. О́ıt­keni MIB-ti/seriktestikti qurý úshin kóp páterli turǵyn úıdiń turǵyndary jı­nalysqa tegis qatysýy shart. Al pandemııa jaǵdaıynda adamdardyń toptalyp jınalýyna ruqsat joq. Sondyqtan shekteýler azaıǵan saıyn múlik ıeleri birlestiginiń/seriktestiktiń sany da artady degen senim bar.

– Jalpy, turǵyn úı qatynastary salasyndaǵy ózgeristerge el azamattarynan kóp páterli turǵyn úılerdi basqarý salasyna qatysty túsken shaǵymdar túrtki boldy. Zańdy júzege asyrýǵa qa­jetti normatıvtik-quqyqtyq aktiler ázir­­lendi. Jergilikti atqarýshy organdar­da árbir kóp páterli turǵyn úı bo­ıyn­sha Jol kartasy jasaldy. Jumys mınıstr­lik­tiń turaqty baqylaýynda, – deıdi E.Daýylbaev.

Ras, páter ıeleri kooperatıvi she­shim qabyldaýda, jınalǵan qara­jat­ty jumsaýda turǵyndarmen aqyl­das­paıtyny áý bastan belgili. Qyz­metinde ashyqtyq bolmaǵan soń, aryz-shaǵymnyń qarsha boraıtyny da zańdylyq. Sol sebepti qarapaıym adamdar «PIK jumysy ózgeredi» degende shyn qýandy. Degenmen PIK-terdiń qyzmetine 2022 jyldyń 1 shildesine deıin ruqsat berilgenin atap ótken jón. Al odan keıin basqarýdyń bul nysany kelmeske ketedi.

– Tıisti merzim aıaqtalǵan soń, bas­qarý­dyń eski nysany zańnamada belgi­lengen tártippen birjola joıylady. Múlik ıeleri birlestigin nemese jaı ǵana seriktestikti qurý zańda, nor­ma­tıv­tik-quqyqtyq qujattarda qarasty­rylǵan tártippen júzege asyrylady. Basqarýdyń jańa nysanyna ótý eshqan­daı qıyndyq týdyrmaıdy. Búginde MIB qu­ryp, jınalǵan qarjyny sapaly ári maqsatty túrde paıdalanyp jatqan kóp ­qabatty turǵyn úıler jeterlik.

Munyń artyqshylyǵy da kóp. Birin­shiden, múlik ıeleri birlestigine nemese serik­testikke sol turǵyn úıdiń adamdary ǵana múshe bolyp, basqara alady. Ekin­shiden, ortaq múlikke aǵymdaǵy esep­shot pen kúrdeli jóndeýge arnalǵan jınaq shoty ashylady. Shottaǵy aqsha «qozǵalysyn» tóraǵa men úı keńesiniń mú­sheleri baqylap otyrady. Sondaı-aq shotta kúrdeli jóndeýge qajetti qa­ra­jattyń 50 paıyzy jınalǵan jaǵ­daıda, ekinshi deńgeıli bankterden tó­men paıyzdyq mólsherlememen qa­ryz alý múmkindigi qarastyrylǵan. Úshin­­­shiden, servıstik sýbektilerdiń qyz­­meti aı saıyn oryndalǵan jumys ak­tisi negizinde qabyldanady jáne sol boıynsha aqy tólenedi. Tórtinshiden, mú­lik ıeleri bir­lestiginiń/seriktestiktiń tó­raǵasy aı saıyn turǵyndar aldynda atqa­rylǵan ju­mystar týraly esep be­redi, – dedi Qurylys jáne turǵyn úı-kom­mý­naldyq sharýashylyq isteri komı­teti tóra­ǵasynyń orynbasary.

Sheneýnikter turǵyn úıdi bas­qa­rý­­­dyń jańa nysanyna kóshýde esh­qan­­daı qıyndyq týyndamaıdy dep sen­dirgenimen, sheshilmegen másele kóp. Nur-Sultan qalasynyń turǵyny, belgili jýrnalıst Aınur Koskınanyń aıtýynsha, zań jobasy durys ázirlenbegen. 

– Biz turatyn úıdiń turǵyndary múlik ıeleri birlestigin qurý týraly sheshim qa­byldady. Alaıda úıdi basqarǵan burynǵy kompanııa nysanǵa qatysty tehnıkalyq, qarjylyq jáne basqa da qujattardy bermeı otyr. Qolymyzda qabyldaý akti­si bolmaǵandyqtan, kommýnaldyq qyz­met­terdi usynatyn kásiporyndarmen kelisimshart jasaý múmkin emes. Demek, bizdiń úı 2021 jyldyń 1 naýryzynan bas­tap sýsyz, jylýsyz, elektr jaryǵynsyz qalady. Nelikten mundaı jaǵdaı zańda birden qarastyrylmaǵan?

Mol paıdaǵa kenelip otyrǵan basqarý­shy kompanııanyń saladaǵy ózgeristerge qarsy bolary áýelden belgili edi ǵoı. О́ıt­keni, olarǵa eski júıe tıimdi. Bul na­ryqtan ońaılyqpen ketpeıtini de son­dyqtan. Zańda osy jaǵy jete eskerilýi kerek edi. Biz burynǵy basqarýshy kompa­nııaǵa aqpan aıynyń basynda múlik ıeleri birlestigi qurylatynyn habar­ladyq. Sodan beri qujattar biz­diń qolǵa ótýge tıis-tin. Biraq sharýa áli sheshil­gen joq. Jaraıdy, sotqa júgi­ner­miz. Biraq biz sotpen álek bolyp júr­gende, úı­diń jaǵdaıy ne bolmaq? Jáne bul tek bizdiń basymyzdaǵy jaǵdaı emes. Zań jobasynyń jerine jetkize ázirlen­bege­nin osydan-aq ańǵarýǵa bolady, – deıdi A.Koskına.

«Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashy­ly­ǵyn jańǵyrtý men damytýdyń qazaq­standyq ortalyǵy» AQ О́ńirlik damý jáne ádisnama departamentiniń basshysy Marǵulan Ábdikárimovtiń aıtýynsha, MIB nemese seriktestik qurylǵannan keıin úsh jumys kúni ishinde jańa bas­qarý nysanynyń basshysy burynǵy bas­qarýshy kompanııa men turǵyn úı ınspeksııasyna habarlama jiberýi kerek. Al mundaı habarlamany alǵan bas­­qarýshy kompanııa úıge qatysty qu­jat­tardyń bárin jańadan qurylǵan MIB-ke/seriktestikke berýge mindetti. Kommýnaldyq qyzmetterge keler bolsaq, árbir páter ıesi qyzmet usynýshylarmen tikeleı kelisimshartqa otyra alady. Bul jerde basshylardyń, basqarý nysanynyń aýysýy kommýnaldyq kásiporyndar kórsetetin qyzmetterdiń sapasy men sanyna kedergi keltirmeıdi, dep sendirdi ol.

M.Ábdikárimov PIK-ter men basqarý­shy kompanııalar tarapynan mundaı qar­sylyqtyń bolatynyn bildik deıdi. Sebebi jiliktiń maıly basynan eshkim ońaı­lyqpen aıyryla qoımasy anyq.

– Zań jobasyn ázirleý barysynda qujattardy usynbaı, áýrege salatyn PIK tóraǵalary men basqarýshy kom­panııalarǵa qatysty ákimshilik jaza qoldaný bastamasy usynyldy. Biraq jazany izgilendirý baǵytyndaǵy jumys­qa sáıkes, bastama qoldaý tappady. О́ki­nish­ke qaraı, tájirıbe kórsetkendeı, PIK-ter men basqarýshy kompanııalar ara­synan orynsyz áreketke baratyndar tóbe kórsetýde. Olardy tezge salmaı, jumys alǵa baspaıdy. Sondyqtan zańǵa tıisti túzetýler men tolyqtyrýlar engizý usynylýda. Normalar qabyldansa, úıdiń qujattaryn múldem bermeıtin nemese tolyq usynbaıtyn jeke tulǵa­larǵa 50 aılyq eseptik kórsetkish, al zań­dy tulǵalarǵa 100 aılyq eseptik kór­setkish kóleminde aıyppul salynady. Jaǵdaı budan keıin de ońalmasa, jaza qaı­talanady. Bul joly aıyppuldy eki ese kóbirek tóleıdi. Alaıda munyń bári áli bekitilmegen normalar, – dep naqtylady M.Ábdikárimov.

Biraq aıyppulmen jaǵdaı rettele qoısa jaqsy ǵoı. О́ıtkeni tabys­ty kúrep tabatyn basqarýshy kompanııa­lar men PIK-ter úshin 200-300 myń teńge kólemindegi aıyppuldy tóleý túk te emes. Sondyqtan olar turǵyn úıler­di bas­qarýdyń eski normasy birjola joıyl­ǵansha, ıaǵnı 2022 jyldyń 1 shildesine deıin naryqtan ketpeı, tabandap turyp alýy ábden múmkin.

Aıtpaqshy, turǵyndar úıdiń qujat­taryn bermeı otyrǵan basqarýshy kompanııalar men PIK-terdi Azamattyq kodeks­ke sáıkes sotqa bere alady. Ol úshin tıisti normatıvter men erejeler qarastyrylǵan. Alaıda sot degen al­tyn ýaqytty «óltirý» ǵoı. Mundaı yryń-jyryńdy turǵyndardyń qalap otyrmaǵany taǵy belgili. 

– Buǵan deıin qyzmeti múldem baqy­lanbaǵan, rettelmegen PIK-ter men basqarýshy kompanııalar paıdaǵa kenelip kel­geni ras. О́ıtkeni qazir kóp páterli tur­ǵyn úıler tabysty orynǵa aınaldy. Alaıda muny turǵyndardyń bári bir­deı bile bermeıdi. Eski júıedegi bas­qarý nysandary páter ıelerinen jınalatyn tólemnen bólek, turǵyn úıge ilinetin jarnamadan, oǵan ornatylatyn qurylǵylardan, úı-jaıdy jalǵa berýden qyrýar aqsha alady. Alaıda onyń esebi qarapaıym turǵyndarǵa aıtylmaıdy. Sondyqtan PIK-ter men basqarýshy kompanııalar qujattardy berý prosesin barynsha sozýǵa tyrysady. Qorqytý, bopsalaý da oryn almaı qoımaıdy, – deıdi M.Ábdikárimov.

Tóbesi qyltıǵan taǵy bir másele bar. Endigi jerde bir úıde eki basqarý nysany bolýy múmkin. «Turǵyndar mundaı jaǵ­daıda ne isteýi kerek?» degen zańdy saýal týyndaıdy.

«Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashy­ly­ǵyn jańǵyrtý men damytýdyń qa­zaq­­standyq ortalyǵy» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary Nurbek Seri­kovtiń sózinshe, qazir Ádilet mınıstr­ligimen osy baǵytta jumys júrgizilip jat­qan kórinedi. Iаǵnı birin-biri qaıta­laıtyn basqarý nysandaryn boldyrmas úshin arnaıy servıs jasalmaq. Tıisinshe, olardy tirkeý erejesine túzetýler men tolyqtyrýlar engizý usynylǵan. Onda Ádi­let mınıstrligi mamandarynyń múlik ıeleri birlestigin qalaı tekserý kerek­tigine erekshe basymdyq berilmek.

О́kinishke qaraı, qarapaıym halyq kúrdeli sala bolǵandyqtan shyǵar, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyndaǵy jańashyldyqtar men ózgeristerge tym tereńdep boılaı bermeıdi. Sondyqtan túsinispeýshilikter de jıi týyndaıdy. Bul joly da sol ssenarıı qaıtalandy. Bir jyl buryn qabyldanǵan zańnyń olqy tusymen betpe-bet kezikkende ǵana halyqtyń úni estile bastady. Dese de, jaǵdaıdy retteýge áli múmkindik bar. 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar