Qazaqstan • 29 Naýryz, 2021

Amalbek Tshanov: Maısham jaryǵymen jumys istegen kezder de bolǵan

1151 ret kórsetildi

Táýelsizdiktiń 30 jylyn elmen birge júrip ótken tegeýrindi tulǵalar qataryndaǵy Amalbek Tshanovtyń esimin el shejiresi attap óte almasy aqıqat. Bólek talapshyldyǵymen, táýekelshildigimen egemendiktiń eleń-alańynda bılikke kelip, saıasatqa aralasqan azamattyń az ýaqytta atqarǵan ilkimdi isteri qaı kezde de menmundalap tura bermek.

Júsip Balasaǵunnyń: «Adamda jaqsy qasıet bolmasa, oǵan baq ta, baqyt ta qonbaıdy» deıtin támsili osyndaı qaıratkerlerge qarata aıtylǵany daýsyz.

Sóz basynda kemel shaqtaǵy Amalbek Qozybaqulyn aldymen búginginiń oqyrmanyna Shymkent qalasynyń ákimi, eki ret Joǵarǵy Keńestiń, eki ret Parlament Májilisiniń depýtaty, Qurylys, turǵyn úı jáne aýmaqtarda qurylys salý mınıstri, Jambyl oblysynyń ákimi syndy asa jaýapty qyzmetterdi atqarǵanyn aıta ketý kerek.

Eń qyzyǵy, bir kezdegi KSRO sport sheberine, Bokstan Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen jattyqtyrýshysyna jazmysh qaıtadan súıikti isine oralýdy buıyrtqan eken.

Bul kúnderi Amalbek Qozybaquly Almatydaǵy «Respýblıkalyq sport kolledji» RMQK dırektory. Qaramaǵyndaǵy 500 balanyń ishinde bolashaq sport maıtalmandary – Olımpıada, álem chempıondary júrmesine kim kepil?!

Degenmen, 1991 jylǵy Tuńǵysh Prezıdent saılaýynda Nursultan Nazarbaevtyń senimdi ókili bolǵan tulǵamen áńgimeni áriden bastadyq.

– Táýelsiz­digi­mizdiń bederinde bı­liktiń atynan aýyp túsip qalmaı kele jatqandar jet­kilikti. Ákimdik qyzmet Shymkentte bar bolǵany eki jylǵa jýyq, Jam­byl oblysyn eki jyldan astam ǵana bas­qarsańyz da áli kúnge deıin «Amalbek Tsha­nov» degen attyń óshpeı, eldiń aǵa­lap, aldyńyzdy kespeı, syılap, izdep júretininiń syryn ózińiz de talaı ret pa­rasat tarazysynda bezbendegen bolarsyz?

– Shen men shekpen, laýazymdy qyzmet, qıyndyq pen qýanyshtardyń, tipti ómirdiń ózi de ótkinshi ekendigine shúbá joq. Negizgi mamandyǵym ınjener-qurylysshy bolsa da, mýzykaǵa beıim, sportty súıetin bala Amalbekti, keıin óndiristik salada júrgen meni peshenedegi jazý kezdeısoq – úlken saıasatqa, basshylyq qyzmetterge alyp keldi. Eshqandaı partııanyń atyn jamylmaı-aq, eńbektengenimdi kórgen eldiń qoldaýymen tórt ret depýtat bolyppyn. Qazir oń-solymyzdy paryqtaıtyn jasqa keldik. О́z basym qatelespedim, kirshiksiz ǵumyr keshtim, qııanat kórmedim deı almaımyn. Adam perishte emes. Keıde sózden, keıde isten jańylasyń. Biraq el aıtpaı turmaıdy. Sizdiń suraǵyńyzǵa ózim de ómirde kórmegen, áleýmettik jeliden kózim shalǵan bir tarazdyqtyń sózin keltireıin.

«Erkinbek Serikbaıdyń postyna salǵan fotoǵa qarap otyryp, Taraz qalasynyń turǵyny retinde Jambyl oblysynyń burynǵy ákimi A.Tshanov týraly óte joǵary pikirdemin. Oblystyń ákimderiniń ishinde nebári eki jyl jumys istese de osy ákim ǵana jurttyń aýzynda jaǵymdy, jaqsy pikir qaldyrdy. Tshanov myrzanyń oblys ákimi laýazymyna kelýimen qala men oblysqa alǵash ret jan bitip, qaıta qurý saıasatynan 1996 jylǵa deıingi kezeńde qalǵyp ketken jurt uıqysynan oıanǵandaı boldy», dep jazǵan Serik Qalymbetov degen azamat ári qaraı meniń ákimdikten ketkenime ókinish bildirip, barlyq ákimder sııaqty meniń de qyzmet barysynda jibergen kemshilikterim men qatelikterim bolýy múmkindigin,  biraq shyn máninde el ıgiligine jumys istep, qysqa merzimde jambyldyqtardyń júregin jaýlaǵan, qala men oblys turǵyndarynyń naǵyz qoshemetine bólenip, kópti moıyndatqan basqa ákimdi kórmegenin aıtypty.

– Suhbatymyz osylaı bastalǵan soń suraıyn, «Tshanovqa Jambyl obly­synda múmkindik bermedi. Nebári eki jyldyq bılik. Sonyń ózinde dendropark, ıppodrom saldyrýdy bastady. Biraq bizde ómirde jemisi bar aǵashqa tas pen taıaq kóp laqtyrylady...». Bul sózdi Sherhan Murtazadan qıyp alyp otyrmyn, aǵa... Siz bılikten ket­kenińizge emes, bastaǵan is­terińizdi aıaq­taı almaǵanyńyzǵa kóbi­rek ókinetin sııaqtysyz?

– Qol qýsyryp qarap otyra almaıtyn, aınalysatyn isi bar adam kez kelgen qıyndyqty eńsere alady. Áıtpese, úlken laýazymdy qyzmetten kenetten, qııanattan ketken nebir atpal azamattardyń osyny kótere almaı, ómirden ótip ketkenin de bilemin. Bul saýal aldymnan ylǵı kóldeneń shyǵady. Barlyq kezde de aıtyp kelemin. Áke-sheshem meni áý basta kreslomen, tek ákim bolsyn, depýtat bolsyn dep týǵan joq. Qarapaıym ǵana otbasynda, jalań aıaq, jalań bas qarabaıyr kún keship, eńbekpen kózimizdi ashyp, jetildik. Ákemiz qarshadaıymyzdan tańǵy beste turǵyzyp, taýǵa qamys orýǵa alyp ketetin.

О́kinishtisi sol, Jambyl oblysynda aýqymdy baǵdarlama jasap alyp, ony oryndaýǵa qulshyna kirisip ketken bolatynbyz. Men eldi túsinip, el meni túsinip degendeı, bilek sybanyp jumys istep júrgen ke­zimizde bárin bel ortadan toqtatýǵa tý­ra keldi. Oblysqa ákim bolyp kelgende ol qyzmettiń de basy-aıaǵy bolatynyn bilgenmin. Biraq bardy bar, joqty joq dep, oıymdy búkpesiz aıtatyn, basshylyq qyzmetke óndiristen kelgen maǵan «saıa­sat dálizindegi» oıyndardy meńgerý buıyrmapty. Eger durys jumys isteseń, bári durys bolady degen oıymnyń durys emestigin de kesh túsindim.

– Esesine osy eki jyldyń ishinde Tarazdyń kóne atyn qaıtaryp, shahar­dyń kireberisine «Taraz qaqpasyn» ornatyp úlgerdińiz. Sol 90-jyldardyń bel ortasyndaǵy qańyraǵan kezeńderde táýlikpen sanaspaı jumys istep, jam­byldyqtar arasynda «Tshanovtyń maıshamy» degen ańyz ispetti sóz qalypty.

– Senseńiz, ákim bolyp taǵaıyn­dal­ǵannan keıin alǵashqy bir aı boıy maıshamnyń jaryǵymen otyryp, jumys istedik. Tań­ǵy 6-da orynbasarlarym men jetekshi bólimderdiń basshylary aýdandardy sharq uryp, aralap ketedi. Kesh bata ákimshilikte jınalady. Sodan túngi 2-ge deıin maıshamdy, qolshamdy aınala otyryp, búgin, erteń tyndyrylýy tıis­ti isterdi talqylaımyz. Osy bir aıda О́z­bekstan men Jambyldaǵy mehanıkalyq zaýyttyń arasynda úzilip qalǵan árip­testik baılanys­tardy qaıta ornattym. Qansha degenmen de buryn óndiriste tá­jirıbe jınaǵanym bar. О́zbekstanǵa ke­rekti on-san túrli mehanıkalyq qural-jabdyqtardy ýaqtyly jibertkizip, esesine kelisimshart­ty qaıta bekemdep, bir aıdyń ishinde Jambylǵa «kógildir otyndy» alaýlatyp alyp keldik. Osynyń bári meniń tikeleı qadaǵalaýymda boldy. Kóp uzamaı elektr jaryǵy da jetti. Eldiń sondaǵy qýanǵanyn kórseńiz. Bul – meniń eń birinshi jeńisim edi. Ol gaz men oblystan ketkenshe óshken joq. О́zim týyp-ósken ólkeni basyp ótip, Jambyl oblysyna toqtaýsyz berilip jatty. Ol kezde kórshi Ońtústik Qazaqstannyń ortalyq qalasynda eki jyldaı gaz bolmady.

– Sol 90-jyldardaǵy halyqtyń basyna túsken ortaq taýqymet – nápaqa izdep qalaǵa aǵylǵan adamdar, myqty mamandardyń muqtajdyqtan saýda-sattyqqa ketýi... Kádimgi kóp qabatty úı­ler­diń aýlasyna ot jaǵyp, nan pisir­gen­der boldy. Osynyń bári tez umy­tyl­ǵany ókinishti... Degenmen, dál osy kezde siz Tuńǵysh Prezıdenttiń komandasyna kelip, Shymkent qalasyna taǵaıyndalǵan tuńǵysh ákim edińiz?

–  Oǵan deıin men «Iýgstroıkonstrýk­sııa» tresiniń bas dırektory edim. Treske qarasty 3 kombınat, 2 zaýyt boldy.

Ákimder taǵaıyndalǵanǵa deıin qalany Qalalyq keńes basqarýshy edi. Oǵan deıin qazirgi úshinshi megapolıstiń halqy, tipti qazaq halqy, tipti ákimderdiń ózi ákimshiliktik júıeni onsha túsine qoıǵan joq. Ákimshilik júıe degenimiz – tikeleı Prezıdenttik bı­likti iske asyrý bolatyn. О́ıtkeni bar­lyq ákim Elba­synyń komandasynda boldy. Elba­symyzdyń ustanyp otyrǵan saıasatyn elge túsindiretin de, qazirgi zań­dardyń oryndalýyna yqpal etetin, halyq pen Prezıdentti jaqyndastyratyn da, ha­lyq­tyń ál-aýqatynyń jaqsarýyna ti­keleı yqpal etetin de ákimder edi. Bar­lyq nárse jappaı jekeshelenip jatqan shaqtaǵy adam aıtqysyz zańsyzdyqtar men keleńsizdikterdi boldyrmaý da ákim­derge júktelgen edi. Elde ákimderge sen­beýshilik te, kúdik, oǵan qosa jańa júıeni jatyrqaýshylar legi kóp boldy. Osyndaı qoǵamdaǵy ekiudaı oıdyń toǵysynda, eki daıǵa bólinip júrgen halyqtyń ortasynda jumys istep, Elbasynyń saıasatyn elge jetkizý, eń bastysy, ákimdik bas­qa­rýdyń ornyǵýyna barlyq kúsh-jigerdi jumsaý, qala berdi osynyń bárin halyqtyń júregine sińdirý ońaı bolǵan joq. «Tyq degen taýyqqa tıedi», degendeı burynǵy tártippen júrip-turyp qalǵan, endi qandaı túıtkil bolsa da bárin ákimderden kóretin júıede jumys isteý – tozaqqa túsýden kem bolǵan joq.

«El basqardym degenshe, órtke kirdim degeısiń, Ýaıym-muń júginen tórt búgildim degeısiń», degendi Júsip Balasaǵun osyndaıda aıtqan shyǵar.

– Tuńǵysh Prezıdent saılaýynda prezıdenttikke kandıdat Nursultan Nazarbaevtyń senimdi ókili boldyńyz ǵoı?

– Qaıta qurý jyldarynda men jetek­shilik etken «Iýgstroıkonstrýksııa» qu­rylys-óndiris birlestiginiń ujymy meni Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesine depýtattyqqa usynǵan bolatyn. Onyń aldynda bir­lestikte bir oqıǵa bolyp, ujymym meni qorǵap qalǵany bar. Sol jaǵdaı da maǵan ujymyma súıenýge senim berdi. Bir mandatqa 11 kandıdatýradan keldi. Ekinshi týrda men barynsha kóp daýys jınap, depý­tattyqqa óttim. Boıamasyz aıtaıyn, sol kezdegi Joǵarǵy Keńestiń quramy myqty boldy. Qaısysyn alsań da sen tur, men aıtaıyn deıtindeı, saıasatta salmaǵy bar, tájirıbeli tany­mal tulǵalar edi. Osy quram Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıingi barlyq aýyrt­palyqty moınyna ala bildi. Sol jyldary Nursultan Nazarbaevpen birge qujat­tarmen kúndiz-túni qoıan-qoltyq jumys istedik. Sol kezde barlyǵymyz da Nursultan Ábishulynyń jumys isteý qa­biletine tańǵalatynbyz. Tynym joq, senbi-jeksenbi, demalys degendi bilmeıtini, uıqysy qanbaıtyny kórinip turýshy edi. Biraq, osynyń barlyǵyna qaramastan, kún aralatyp Máskeýge ushyp júrip, kóptegen máseleni sheshti, syrtqy, ishki, oǵan qosa halyqaralyq qatynastardy rettedi.

Tuńǵysh Prezıdentti saılaý ońaı bol­ǵan joq. Men Nursultan Ábishulynyń halyq eń kóp shoǵyrlanǵan Ońtústik Qazaq­stan oblysyndaǵy senimdi ókili bol­dym. Eki aı boıy júrgizgen nasıhat jumystarymyz tekke ketpedi. Ońtústiktiń halqy óz tańdaýyn jasady. Bul jeńisimiz – meniń de mansap jolymdy aıqyndap berdi. 1992 jyly Shymkent qalasynyń tuńǵysh ákimi bolyp taǵaıyndaldym. Elba­synyń mendegi uıymdastyrýshylyq qabiletti tanyǵanyna, osyndaı tulǵamen toǵystyrǵan taǵdyryma alǵysym sheksiz.

– Sol kezdegi Shymkent barynsha taza qala boldy desedi. Biraq sizdiń osy qa­laǵa qatysty orystildi árip­tes­te­­ri­mizge «Mechta ý nas neskolko nahalnaıa – sdelat Shymkent lýchshım gorodom SNG, vot tak, ne menshe...» degen ájýaly sózińizdiń astarynan qanshama bitpeı qalǵan is, nebir jobalar aıǵaı salyp turǵandaı kórinedi?

– Oıda qalǵan, osyny jasasaq degen tirlikter aqıqatynda kóp edi. Aýmaly-tókpeli asa qıyn jyldarda qaı salany alsańyz da másele qordalanyp turǵan zaman. Qarjy joq. Soǵan qaramastan, áke-sheshesi jumysy joqtyqtan, talaı balanyń ashtyqtan qulap, tipti taqta aldynda talyp túsetinin estip, kózben de kórdik. Aq­shadan qansha qysylyp tursaq ta, 1-4 synyp oqýshylaryna bir mezgil ystyq tamaq, zeınetkerlerge saıajaılaryna baryp kókónis, jemisterin otyrǵyzýǵa baryp turý úshin kólik uıymdastyrýǵa týra keldi. Qala turǵyndary qysqa qam jasap, munyń da paıdasyn kórdi. Qaı salada bolsyn, qarjyǵa degen zárýlik qolǵa alatyn isterimizge kedergi keltirip tursa da, qala tazalyǵyn joǵary deńgeıge jetkizdik. Mysaly, sol kezde kóshege sý sebetin 70 shaqty mashına bar eken. Olar jumysyna júrdim-bardym qarap, jeke múddelerine jumys istep kelgen. Qarjy tapshylyǵynan sol mashınalardyń 50 paıyzyn qysqartyp, tek jaramdylaryn qaldyryp, qatań jumys kestesin jasatyp, kóshe-kóshelerge sý seýip turýyn qadaǵaladyq. Jaýyn jaýyp turǵan kezdiń ózinde kóshe jýyp júrgen kólikterdi kórgen jurt: «Qala ákiminiń bul ne iste­geni?» dep kústanalaǵan kezi boldy. Jańbyr asfalt joldy jibitedi. Al sol kezde sýdyń qysymymen joldy shaıyp ótse, kósheler aınadaı tazaryp shyǵa keletin.

Qala tirshiliginde meniń janyma bat­qany – aýyz sýy tapshy, jylý men gaz tartylmaǵan «Nahalovka» dep atalatyn shetki aımaqtyń turǵyndary turmystyń taýqymetin qatty tartyp jatyr eken. Sol aýyldarǵa qatynaıtyn asfalt jol salǵyzyp, mektep turǵyzyp, gaz ben sýyn tartqyzyp, dárigerlik ambýlatorııa ashýǵa kúsh saldyq. Adam kóp júretin ortalyq kóshelerdiń boıyndaǵy aıaldamalarda kún ystyqta sý ishetin 50-ge tarta fontan or­nattyq. Al muny halyq umytpaıdy eken.

Meniń Shymkentte oryndalmaı qalǵan armanym – qalanyń bas josparyn zaman talabyna saı etip, qaıta jasaýdy bastaǵan edim, sol bitpeı qaldy. Ulybrıtanııaǵa barǵan bir saparymda kórgen, kóshelerdi abattandyrý, kógaldandyrýdyń bir úlgisin Shymkentte qoldanýǵa endi kiriskenbiz. Qalanyń ortalyǵyn kesip ótetin, burynnan ańǵary bar Iаngıchek ózeninen sý aǵyzý úshin 2 shaqyrymdaı bóligin qoqystan tazartyp, tereń qazyp ta qoıǵan bolatynbyz. Ol da aıaqsyz qaldy...

– Biri qaljyńdap, biri qııańqy til­men tistelegen «Drovosek» degen la­qap atty qaı kezde jamap úlgerdińiz?

– Shymkentti basqarǵan az ýaqytta talaı táýekelge bardym. Respýblıka dań­ǵylynyń ortasyndaǵy ebedeısiz qara­aǵashtardy kesip, joldy keńeıtip, ornyna sándik qylqan japyraqty kóshetter otyrǵyzǵanym úshin sol kezdegi oblys ákimi Mars Úrkimbaevtan da talaı márte eskertý aldym. Gazet, televızııa «Tshanov aǵashtardy otap qoımaı jatyr» dep shýlatyp jatty. Shydadym. Keıin Jambyl oblysynda da sony jalǵastyrdym. Sol tal-daraqtar qazir kóz tartady. Biraq, ol kezde jalqaýlar ǵana egetin, kútip-baptaýdy qajet etpeıtin, jel turǵanda qulap, elektr, telefon symdaryn úzip, kólikterdiń ústine qulap jatqan qısyq-qyńyr ósetin atyna saı qaraaǵashtar qalanyń sáni emes ekendigin bári birden túsine qoıǵan joq. Keıin jurt bul kósheniń adam tanymastaı ózgergenin kórgen kezde ǵana rızashylyǵyn bildirdi.

– Táýelsizdiktiń tuńǵysh ákimderiniń biri bolǵan Tshanovtyń taǵy qandaı ókinishi bar?

– Sol kezden bastap jan-jaǵyna qula­shyn jaıa bastaǵan qala aýmaǵynda myńdaǵan adamǵa 8 sotyqtan jer telimi tegin berildi. Oǵan qosa qalalyq sý, energetıka basqarmasy sııaqty mekemelerge júzdegen jer telimin berdik. Osy arqyly shaǵyn aýdandarǵa ınfraqurylymdaryn sheshý joldaryn taptyq. Biraq nege birden 10 sotyqtan bermedik dep ókinip qalamyn. Ońtústikte baý-baqshasyz otyratyn adam joqtyń qasy, artyq eki sotyǵy bolsa da, eńbek etken adam jerdi emip otyrady.

– Aıtpaqshy, kezinde sizdi eki shesheń, eki tegiń bar dep kommýnıstik partııadan qýdalaǵan da eken. Eń qyzyǵy, «vızıtka» jasatqanyńyz úshin aýdandyq partııa komıteti aldynda jaýap berýge týra kelipti.

– «Eki shesheń» degendi túsinikti bolý úshin qysqasha aıtaıyn. Biz bir kindikten 4 ul, 4 qyz órdik. Soǵys jyldarynda besinshi bolyp týǵan balamyn. Ákemniń aǵasy Tshan soǵysqa ketip, artynan qara qaǵaz kelgende anam Ortaıdyń aıaǵy aýyr eken. 31 jasynda jesir qalǵan Kúldardyń qasiretine shydamaǵan anam qursaǵynda jatqan meni abysynyna berýge sóz beredi. Sol ýádesinde turyp, eki anama da erkelep óstim. Kúldar sheshemniń boıyndaǵy adamı qasıetterdiń kóbi maǵan juqty.

«Jaqsy sóz – jarym yrys» degen ras eken. Bala kúnimde ózimniń anam Ortaı meni bererin berip alyp, qyzǵanǵandaı, Kúldar anama «Mınıstrdiń sheshesi ǵoı, bul bizdi mensinbeıdi» deýshi edi. Sol aıtqany mańdaıyma týra buıyryp, sheshem ómirden ozyp bara jatqan kúnderde Elbasy eki adamdy depýtattar arasynan sýyryp alyp, meni Qurylys, turǵyn úı jáne aýmaqtarda qurylys salý mınıstri etip taǵaıyndady.

Al árkimge aty-jónimdi qaǵazǵa shımaılap otyrmaıyn dep, vızıtka jasatqanym úshin Eńbekshi aýdandyq partııa komıteti aldynda «vızıtka jasatatyndaı sen kim ediń?» dep, isimdi bıýroda qarady. Qazir kerisinshe, tildeı ózińdi tanystyratyn qaǵazyń bolmaǵany ábes.

– «Teginde bar teńeler» degendi babalarymyz beker aıtpaǵan bolar. Biraq kisiniń boıynda rýhanı baılyqtyń dáni bolmasa da eki aıaǵyn teń basa almas. О́nerge jaqyn bolǵanyńyz, talant­­tar­dy qoldaǵanyńyz, Shámshi Qal­daıa­qov festıvalin halyqaralyq deń­geıde ótkizip, tipti basyna kesene orna­typ júr­genińiz de mýzykaǵa degen qush­tar­lyǵyńyz bolar?

– Bala kúnimde mýzykaǵa beıim bolyp, dombyra, baıan tartyp, mekteptiń kór­kemónerpazdar úıirmesin basqaryp jú­retinmin. Konservatorııaǵa oqýǵa túsip, mý­zy­kant bolǵym keldi. Mektep bitirgen soń kon­servatorııaǵa baratynymdy aıtyp edim, Jamalbek aǵam «Sharmankańdy arqalap, qańǵyp júresiń be, odan da zaman­ǵa saı mamandyq ıger, tehnologııalyq ıns­tı­týtqa bar, ınjener bolasyń» dep keńes berdi.

Keıin basymnan baq taıǵandaı bolyp, dushpanym túgil, aınalamda júrgender satqyndyq jasap, jumyssyz, qyzmetsiz qalǵan kúnderimde nege osy mýzykant bolyp, ónerdiń aınalasynda júre bermedim, degen de ókinish boldy.

Shymkentten ákimdik qyzmetten bosa­tylǵan soń 4 aı jumyssyz qaldym. Dush­pan túgil, dosym, aǵaıynbyz degender teris aınalyp, esigimdi ashpaı, ózimdi ha­lyq jaýyn­daı sezindim. Artynsha HIII shaqyrylǵan Joǵarǵy Keńeske depýtat bolyp saılandym. Biraq sol 4 aı meniń sanamdy tóńkerip ketkendeı boldy.

Dál osy oqıǵa Jambyl oblysynan ákimdikten ketken soń taǵy da qaıtalandy. 1 jyl 9 aı eshkimge kereksiz bolyp, jumys­syz qalǵan kezimde halyq meni taǵy da qoldady. 1999 jyly Parlament saılaýynda birinshi týrda kóp daýys jınap, Májiliske depýtat boldym.

Al Sh.Qaldaıaqov festıvaline kelsek, 90-jyldary «Azııa daýsy» festıvaliniń dúrildep turǵan kezi. Sol kezde maǵan ulttyq negizi bar óner festıvalin nege uıymdastyrmasqa degen oı keldi. Árbir qazaq Shámshiniń ánderin shyrqap ósti. Sodan 1992 jyly qazanda Shymkent Sh.Qaldaıaqov atyndaǵy tuńǵysh festıval­dy ótkizdik. Men ákimdikten ketken soń, ol da umyt boldy. Biraq Jambyl oblysyna kelgen soń, araǵa tórt jyl salyp, qaıta qolǵa aldyq. Halyqaralyq deńgeıde ótkenin kezinde BAQ ókilderi kóp jazdy.

– Jahandy jaılaǵan indet bizdiń den­saýlyǵymyz ishken-jegenimizge de baı­­lanysty ekenin kórsetip ketti ǵoı, aǵa?

– Durys aıtasyz. Qaı kezde de ta­maq qaýipsizdigi – memleketimizdegi eń kó­keıkesti máselesi bolýy kerek. Qaıta qurý bastalǵanda dúkender qańyrap, jeıtin tamaq bolmasa, qazir kerisinshe taýarlardyń túrinen sóreler qaıysady. Sýpermarketterde samsap turǵan azyq-túliktiń kóbin jeýge bolmaıdy. Túr­li tamaqtandyrý oryndaryn ashyp, sanı­tarlyq erejeleri qadaǵalanbaıtyn ónim­der daıyndap, adam aǵzasyna qaýipti dárilermen mal semirtip jatqandardy, tize berseń kóp, barlyǵynyń áreketi ulttyq qaýipsizdik qatarynda, qatań baqylaýda bolýy tıis. О́sip kele jatqan urpaǵymyzǵa qaısysy zııan, qaısysy paıdaly? Ulttyń bolashaǵy búgingi jetkinshikterdiń densaýlyǵy men tár­bıesine táýeldi ekenin tátpishtep tú­sindirip otyrýdyń ózi artyq.

– О́sip kele jatqan urpaq degennen shyǵady. Qazir sizdiń óndirdeı eki ulyńyz bar. Solarǵa qaı qasıetińiz darydy?

– ...Jazmysh meni bul qaıǵyny kótere alar ma eken dedi me, 23 jasynda kózimniń aǵy men qarasyndaı jalǵyz ulym Nurǵalı jol apatynan ketip qaldy. «О́ler bala ózgeshe» degendeı ókintip, kúıretip ketti. Qudaıdan bul qaıǵyny da jeńetin medet suradym...

Shúkir deımin, qazir meniń eki ulym, bes nemerem bar. Endigi ómirimniń tiregi de tilegim de – Nurdáýlet pen Nurálıimniń amandyǵy men abyroıly bolǵanyn kórý.

– Tilegińizge jetińiz, aǵa!

 

Áńgimelesken Aınash ESALY,

«Egemen Qazaqstan»

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Jastar qalaýy – jarqyn keleshek

Referendým-2022 • Keshe

Referendýmdy qoldaýǵa úndeý jasady

Referendým-2022 • Keshe

Aǵa býynnyń aıtary bar

Referendým-2022 • Keshe

Áljannyń kise belbeýi

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar