Tarıh • 08 Sáýir, 2021

Tobyl óńirindegi náýbettiń basy

350 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Táýelsizdik bárinen qymbat» baǵdarlamalyq maqalasy ótken ǵasyrdyń basynda qazaq dalasyn qansyz qasaphanaǵa aınaldyrǵan alapat ashtyq týraly arhıv mekemelerinde sarǵaıyp jatqan málimetterdi jan-jaqty zerttep, zerdeleý isine qozǵaý saldy. Osydan 100 jyl buryn qazaqty qynadaı qyryp ketken uly náýbet sol kezdegi Qostanaı gýbernııasyna da joıqyn zardabyn tıgizgendigi anyqtalyp otyr.

Qostanaı oblysynyń Aq­parat­tan­dyrý, memlekettik qyz­met kórsetý jáne arhıv bas­qar­masyna qarasty arhıv jumys­tary jáne ádisnamasy bóliminiń jetekshisi Saltanat Tasjanova 1921-1922 jyldardaǵy ashtyq týraly arhıv qujattaryn zer­deleýmen aınalysyp júr eken. Mamannyń aıtýynsha, ashar­shylyq jyldaryna qatysty ja­lań qujat sol dáýirdiń aqı­qatyn tolyq ashyp kórsete al­maıdy. Sondyqtan árbir ta­rıhı málimetti jan-jaqty qaras­tyrǵan jón.

– О́tken ǵasyrdyń jıyr­masynshy jyldaryndaǵy ash­tyq­qa qatysty Qostanaıdaǵy oblystyq arhıv qorynan, Or­talyq mem­lekettik arhıv pen Prezıdent ar­hıvinen, sondaı-aq ózimizdiń óńirlik arhıvterden biraz qujattar tabyldy. Munyń syr­tynda, Sarykól, Áýlıekól, Jiti­qara aýdandary men Lısakov jáne Arqalyq qalasynda óńirlik ar­hıvter bar. Bul mekemelerden de ashtyqqa baılanysty kóptegen qujatty tabýǵa bolady. Ásirese Arqalyq óńirlik arhı­vinde Torǵaı óńirinde bolǵan ash­tyq týraly kóp qujat jatyr. Olardy tarıhshylar men arhıv mamandary tolyq zertteı qoı­­­maǵan. О́ıtkeni Arqalyq, Áýlıekól arhıvterinde jatqan qu­­jat­­tardyń kóbi latyn nemese arab qarpimen jazylǵan. Latyn qarpimen jazylǵan qujattardy áýpirimdep oqýǵa bolady, biraq arab qarpindegi qujattardy zertteý qıyn­dyq týdyryp otyr. Bizde arab tilin biletin­der joq­tyń qasy, – dedi Saltanat Nurtas­qyzy.

Bólim jetekshisiniń arab qarpi dep otyrǵany Ahańnyń tóte jazýy bolsa kerek. Aıtýynsha, ótken ǵasyr­dyń 20-jyldaryndaǵy jap­paı ashtyqqa sol kezdegi aýyl sharýa­shylyǵynyń toqyraýy, Keńes óki­meti 1919-1921 jyldar aralyǵynda belgi­legen azyq-túlik salymy, birneshe jyl boıy jerdi qýyryp jibergen qýań­shylyq, baılardyń jáne iri sharýa qojalyq­tarynyń joıylyp ketýi sebep bolǵan.

Tabıǵat ana tarylyp, adam balasynan es ketken alasapyran zamannyń jandaıshap atqami­nerleri qarapaıym sharýanyń astyǵymen qosa, aldaǵy jylǵa saqtap qoıǵan tuqymyna deıin tartyp alyp jatty. 1917 jyl­dyń kókteminde engizilgen astyq monopolııasy men 1918 jyldyń 13 mamyryndaǵy azyq-túlik dıktatýrasy aıasynda 1919 jyldan bastap halyqtan qaıta alyna bastaǵan azyq-túlik sa­lymy onsyz da sińiri shyqqan ash­qur­saq eldi ábden tıtyqtatyp ji­bergen edi. Bul sharalar áıgili «áskerı kommýnızm» saıasatymen sabaqtastyryla iske asyryldy. 1919-1920 jyldary azyq-túlik sa­lymyna kartop pen et qosylyp, úkimet artynsha halyqtan aýyl­sharýashylyq ónimderiniń barlyq túrin talǵaýsyz tartyp ala bas­tady.

«Stepnaıa Zarıa» gazetiniń 1922 jyl­dyń 3 tamyzyndaǵy №75 sanynda jarııalanǵan «Ashtyqpen kúres» atty maqalada ashtyqtyń basty sebepteri atap kórsetiledi. Maqala avto­ry el basyna tóngen zaýal, bi­rin­shiden, azamat soǵysynyń sal­darynan sharýashy­lyq­tar basty jumys kúshinen qol úzip, egistik jumystary toq­tap, aýyl sharýashylyǵynyń qul­­dy­raýynan, sonymen qatar zaýyt-fabrıkalardyń jaby­lyp qalýynan oryn alyp otyr. Ekin­shiden, eki jyl boıǵy qur­ǵaqshylyq saldarynan egis al­qap­tarynda túk shyqpaı, ónimniń 50 paıyzǵa azaıǵanynan, sondaı-aq sońǵy jyldary kó­beıip ketken dán zııankesteriniń alqaptaǵy astyqty jalmap-jaı­pap tastaǵanynan boldy», dep jazady.

Máselen, 1920 jylǵy qur­ǵaq­­shy­lyqta Fedorov aýdanynda egin alqaby­nyń 73,6%-y, Qos­ta­­naı aýdanynda 71%-y, Semı­ozer­ (Áýlıekól) aýdanynda
66%-y,­ Borovskoı (Meńdiqara) men­­ Denı­­sov aýdandarynda 50%-y­ jo­ıy­­lyp ketken. Al Vse­svıat­skıı, Adamov jáne Tor­ǵaı aýdan­daryndaǵy egin sharýa­shylyǵyna qatysty málimetter saqtalmaǵan, son­dyqtan bul jyly gýbernııa alqap­tarynda kúıip ketken egin­niń jalpy paıyzdyq mólsherin eseptep shyǵarý múmkin emes (1-keste).

Oblys arhıviniń qorynda Qostanaı gýbernııasyna qa­rasty tórt aýdanda 1920-1921 jyldardaǵy mal basy týraly málimet saqtalyp qalǵan. Qujatta berilgen kesteden gýbernııada mal basy bir jyl ishinde kúrt kemip ketkenin kórýge bolady. Mysaly, Qostanaı aýdanynda 1920 jyly 42491 bas iri qara bolǵan. Al 1921 jyly sonyń teń jartysynan astamy joıylyp, 14 399-y ǵana qalǵan (2-keste).

О́ńirdegi aýyr jaǵdaıǵa qaramastan, jergilikti bılik ha­lyqtan azyq-túlik salymyn jınaýdy asa qatygezdikpen jú­zege asyrdy. Mysaly, Sal­ta­nat Nurtas­qyzynan alynǵan ar­hıv qujat­tary atqarýshy bı­lik­tiń «Kimde-kim azyq-túlik salymy jumystaryna ke­der­gi jasasa, olardy aıaýsyz joıa­myz» degen qatal talap qoı­ǵa­nyn aıǵaqtaıdy. Sa­lym jınaý­shylar kóp jaǵdaıda kedeı sha­rýanyń jep otyrǵan nanyna deıin tartyp alyp otyrǵan. Osy­laısha, gýber­nııada jyl saıyn ashyqqandar sany kóbeıe bas­taıdy. Máselen, Qostanaı óńiri boıynsha 1921 jylǵy qa­rasha aıynda ash adamdar sany 192 340, al Qostanaı qalasy bo­ıynsha 7436-ǵa jet­ken. Ár esep beretin merzim saıyn ashyq­qandar sany 25 paıyzǵa artyp otyrǵan.

Vsesvıatsk aýdanyna (qazirgi Sarykól aýdany) qarasty Qa­rasuly bolysynyń salyq ıns­pektory A.S.Porýchıkov 1921 jyldyń 12 tamyzyndaǵy baıan­daý hatynda: «Turǵyndaryń azyq-túligi joq. Qarasuly bo­lysyndaǵy eginniń kúıi óte nashar. Eshbir úmit joq, tipti jerge sepken tuqymnyń ózin qaı­taryp alý múmkindigi bolmaı tur», deı ke­lip, halyqtan azyq-túlik salymyna belgi­len­gen jos­pardy oryndaýdyń asa qıynǵa soǵyp jatqanyn, kóp jaǵ­­daıda salyqty kúshtep jı­naý­­ǵa májbúr eke­­nin jazady. Gýber­nııa aýmaǵynda azyq-túlik saly­mynyń qýǵyn-súrgin ádisi­men kúshtep jınalǵanyn 1921 jyl­­dyń 5 aqpanynda ótken azyq-túlik basqar­masy otyrysynyń №7 hattama­synan da kórýge bo­lady.

Gýbernııa halqynyń jap­paı ashtyqqa ushyraǵanyna qara­mastan, jergilikti atqarýshy bılik qysqa merzim ishinde tur­­ǵyndardan astyq jınap, mem­lekettik taratý pýnktterine aparýǵa mindetteldi. Salymnan jal­tarǵan azamattar jazanyń eń qatań túrine tartylyp, tut­qynǵa alyndy, sondaı-aq kons­lagerlerge qamaýǵa nemese má­j­búrli túrde eńbek etýge ke­­silip, Orynborǵa aıdalǵan. Bol­­she­vıkter ókimetiniń dush­pany dep tanylǵandar áskerı revolıýsııalyq trıbýnal arqyly sottaldy. Azyq-túlik salymyn oryndaı almaǵan bolystar men aýyldar ókimet taǵaıyndaǵan ózderine tıesili taýardan qaǵy­lyp, olarǵa dıirmen boıkoty ja­rııalandy. Qara tizimge ilikken mundaı aýyldar men bolystarǵa qarýly azyq-túlik jasaq­tary tintý júrgizip, sińiri shyqqan kedeı halyqtyń tapqan-taıanǵany men sońǵy nápaqasyna deıin tartyp alyp jatty.

1921 jyldyń naýryz aıynda Qos­tanaı men Aqtóbe óńirlerinde ju­mys saparymen bolyp, el ishin jaıla­ǵan joqshylyq pen asharshylyqty óz kózi­men kórgen Ortalyq atqarý komı­te­tiniń múshesi Ashmarın halyqtyń múshkil halin Qazaqstan OAK tóraǵasy Seıitqalı Meńdeshovke jetkizedi. Ashmarın óz baıan­hatynda: «...Halyq azyq-túlikke asa muqtaj. 1920 jyly egin shyqpaı qalǵandyqtan, el ishi nansyz otyr. Qysqy jemshóp jetispeıdi. Mal jappaı qyry­lyp jatyr. Aldaǵy jyly sebe­tin tuqym joq. Jemshóptiń joq­tyǵynan yńyrshaǵy shyqqan aryq-turyq, jumysqa jegiletin mal kóktemgi jumystarǵa jaram­syz», degen mazmundaǵy derek keltiredi.

Aýdandar men bolystardan orta­lyqqa kelip túsken máli­metter eldiń tamyr men shóp ja­pyraqtaryn talǵajaý etip otyrǵanyn baıandaıdy. Keıbir bolystarda ashyqqan jurttyń ıt pen mysyq soıyp jegeni, kepken terini qaınatyp sorpa ǵyp ishkeni, tipti adam jegeni týraly derekter bar. Arhıvtegi qujattarda qoı­malardyń tonalyp, el arasynda qaraqshylyq jasaý, adam óltirý qylmysynyń beleń alǵany aıty­lady.

1922 jylǵy 28 qyrkúıekte Qostanaı gýbernııasyna qarasty eldi mekenderdegi ashtar men jedel kómekke muqtajdardyń tizimi alynyp, olarǵa kómek kór­setý týraly sheshim qabyl­danady (3-keste).

Osylaısha, Qostanaı gýber­nııasynyń joǵarydaǵy kestege engen 4 aýdanynyń ózinde ǵana ash adamdardyń sany 59 494-ke jetkenin, onyń 30 347-si qazaq, 29 147-si orys ekenine kóz jetkizýge bolady. Kestede Tor­­ǵaı, Vsesvıatsk (Sarykól), Borovskoı (Meńdiqara) aýdan­daryndaǵy ashtar men joq-jitik­ter­ge qatysty málimet múlde joq.

Alaıda Vsesvıatsk aýdandyq azyq-túlik komıteti, Qostanaı gýbernııalyq azyq-túlik komıteti men Torǵaı aýdandyq azyq-tú­lik komıtetine qatysty arhıv qujattarynda atalǵan aýdan­dardaǵy ashtyqqa ushyraǵandar men ashtan ólgender týraly málimetter kezdesedi. Mysaly, ashtyqqa ushyraǵandarǵa kómek kórsetý jónindegi aýyldyq bolystyq komıssııalar 1922 jyldyń 12 mamyryndaǵy ahýal boıynsha bergen esepterde Vsesvıatsk aýdanyna qarasty Sevastopol bolysynyń Er­makov, Krylov, Nekrasov, Ekaterınopol, Melıtopol, Zolo­torev, Zlatoýstov, Sorochın, Kolsov aýyldyq keńesterinde ashtyqtan ólgen balalar men eresekter týraly derekter bar. Olarda ash adamdar men ash­tan ólgenderdiń sanyna deıin kórsetilgen. Mundaı statıs­tı­kalyq esepterdiń bireýin ǵana mysal eteıik: 1922 jyldyń 12 mamyryndaǵy jaǵdaı boıynsha bir ǵana Sorochın aýyldyq keńesiniń ózinde 80 adam ashtan ólgen. Onyń ishinde 45 bala, 35 eresek adam bar. Al bul eldi mekendegi asharshylyqqa ushy­raǵandardyń jalpy sany – 1242. Onyń 602-si – balalar, eresekter  – 640. Endi sol jylǵy 16 tamyz aıyndaǵy statıs­tı­ka­lyq esepte Sorochın aýy­lynda 244 adamnyń ashtyqtan kóz jum­ǵany, onyń ishinde 112 bala, 132 eresek bar ekeni týraly aıtylady. Sonda aına­lasy bes aıdyń ishinde 164 adam ashtyqtan kóz jumǵan. Osy ýaqyt ishinde atalǵan aýyldyq keńeste ashtyqqa ushyraǵan tur­ǵyndardyń sany 4886-ǵa deıin sha­ryqtap ketken. Ashtardyń 1602-si – 14 jasqa tolmaǵan bala­lar, 3848-i – eresekter.

Shamamen 1922 jyldyń naýryz aıynda Qostanaı gýber­nııasyndaǵy ashtarǵa kómek kórsetý týraly jospar qurylyp, jalpy turǵyndardyń jáne ash­tardyń sany alynady (4-keste).

Kestedegi 1-topqa engizilgen aýdandarǵa eń birinshi kezekte, al qalǵan aýdandarǵa ári qaraı muqtajdyq deńgeıin eskere otyryp, ret-retimen kómek berý kózdelgen. 1922 jyly jasalǵan joǵarydaǵy kestege sensek, gý­ber­nııa turǵyndarynyń 46,5%-y ashtyqqa ushyraǵan. Al aýdan­dardaǵy ashtyqtyń paıyz­dyq deńgeıi budan áldeqaıda joǵary. Máselen, Semıozer aýdany tur­ǵyn­darynyń 81,2%-y, Torǵaı aýdany halqynyń 80,5%-y, Borovskoı turǵyndarynyń 68,6%-y, Denısov aýdany tur­ǵyn­darynyń 42,7%-y, Adamov aýdanynda halyqtyń 41,3%-y, Qostanaı aýdanynda 37,3 %-y, Ýrıskıı aýdanynda 29,9 %-y, Fedorov aýdanynda 18,4%-y ashtyqqa ushyraǵan.

– Gýbernııa halqynyń jappaı ashtyqqa ushyraýy jergilikti turǵyndar sanynyń azaıýyna alyp keldi. Arhıv qoryndaǵy derekterdi qarap otyrsaq, 1920 jylǵy sanaq esebi boıynsha anyq­talǵan 577 477 adamnan 411 572 adam ǵana qalyp, gýber­nııa turǵyndarynyń 60%-y, ıaǵnı 246 311 adam ashyqqan. 1922 jyl­dyń 1 qańtarynda gýbernııa boıynsha ashtyqqa ushyraǵan 283 749 adam tirkeldi, al sol jyldyń 1 mamyrynda bul kórsetkish 347 497 adamǵa deıin jetken, –deıdi Saltanat Nurtasqyzy.

Halyq danalyǵynda «Jut jeti aǵaıyndy» dep beker aı­tyl­maǵan, asharshylyq jyl­da­ry el ishin jaılaǵan juqpaly tyrysqaq aýrýynyń etek alýyna baılanysty gýbernııalyq atqarý komıteti 1921 jylǵy 2 shildede indetke qarsy kúresý maqsatynda tótenshe sanıtarlyq komıssııa qurady. Barlyq mekemege komıs­sııa talaptaryn buljytpaı oryndaý mindetteledi. Gýber­nııa­lyq tótenshe komıssııa aýdan­dyq, bolystyq, aýyldyq deń­geıde osyndaı komıssııa uıym­dastyryp, indetke ushyra­ǵan­dardyń sanyn anyq­taýǵa kirisedi.

1922 jyly 26 qańtarda Qostanaı gýbernııalyq atqarý komıteti keńesiniń mindetti qaý­lysy jaryq kórip, juqpaly súzek aýrýynyń ulǵaıýyna jol bermeý úshin tez arada kóshelerdi, úı alańdaryn qoqystan tazalaý, súzekpen aýyrǵandar anyq­talǵan boıda jedel járdem bıýro­syna habarlaý, kóshe boıyndaǵy ólikter­di jınaý, barlyq jerde tazalyq sharalaryn júrgizýdi buıyrady.

1920-1922 jyldary Qostanaı óńirinde bolǵan náýbet týraly arhıv derekterimen qatar, el aýzynda saqtalyp qalǵan máli­met de kóp. Máselen, jer­gi­likti tarıhshy-ǵalym Aıbek Shal­ǵynbekov: «Atalarym Qos­tanaıǵa ashtyq jyldary Qyz­belden aýyp kelgen. Áýlıe­kól­ge aılap jol júrip, tabany kúldirep, áýpirimdep jetken ash-jalańashtar aýyldy aralap nan surap, esik qaǵady eken. Alaıda ashtyqtyń ústine indet jaılap alǵan kez bolsa kerek, jergilikti mujyqtar qorqyp, esigin ash­papty. Kónekóz qarııalar Áýlıe­kóldegi vokzaldyń mańaıy ashtan ólgen adamdardyń súıegine tolyp ketti dep otyratyn», deıdi.   

        

Qostanaı oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Qıly-qıly taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Tozaqtan ótse de túńilmegen

Rýhanııat • Keshe

Radıst qazaq qyzdary

Tarıh • Keshe

Qarsy barlaýshylar qaharmandyǵy

Rýhanııat • Keshe

Maıdangerdiń ónegeli joly

Rýhanııat • Keshe

Turlaýy qıyn taǵdyrlar

Tarıh • Keshe

Bar úmitimiz Almat Kebisbaevta

Sport • 08 Mamyr, 2021

Bir shańyraqtan – úsh maıdanger

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

Jetpis jeti jyldan keıin kelgen marapat

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Taraz qalasynda 20 soǵys ardageri bar

Aımaqtar • 08 Mamyr, 2021

Qazaqstannyń 7 óńiri «qyzyl aımaqta» tur

Koronavırýs • 08 Mamyr, 2021

Qazaq degenimiz – Baýyrjan...

Rýhanııat • 08 Mamyr, 2021

505-shi túrmeniń tutqyndary

Tarıh • 08 Mamyr, 2021

Áskerı ınjenerler ustahanasy

Oqıǵa • 07 Mamyr, 2021

Boryshymdy abyroımen ótesem deımin

Rýhanııat • 07 Mamyr, 2021

Ardagerler azaıyp bara jatyr...

Qazaqstan • 07 Mamyr, 2021

Uqsas jańalyqtar