Áýlıeata óńirindegi aýyr kezeń

Boz dalany baýy­ryna basyp bozdaǵan, qasiret kúıin kúńirene shertken qaraly eldiń qalyń qaıǵysy ǵalamdy teńseltti. Azaby mol aýyr kezeńniń aqıqaty talaı jyldardan keıin ǵana arshylyp, aıtyla bastady. Talaı ýaqyt boıy tar qapasta jatqan derekterdiń deni jalǵannyń jaryǵyna shyqty.

Goloshekınniń «Asyra silteý bolmasyn, asha tuıaq qalmasyn» degen uranynyń kesirinen elimizdiń barlyq óńirin ashtyq jaılady. Mundaı qasiretti kezeń Áýlıe­ata óńirinde de oryn aldy. Jambyl ob­lysynyń memlekettik arhıvinde saq­taýly turǵan qujattarǵa qarasaq, zul­mattyń zardaby jergilikti halyqqa ońaı tımegenin kórýge bolady.

Jalpy, qazaq dalasynda ashtyqtyń bir emes, birneshe ret bolǵany tarıhtan belgili. Máselen, 1914 jyldan 1921 jylǵa deıin sozylǵan ashtyqtyń da ke­siri elge az tıgen joq. Osy qasiretti kótergen Turar Rysqulov 1917 jyly sol kezdegi Syrdarııa oblysynyń basshylaryna hat joldaıdy. Ult qaıratke­ri óz sózinde «Áýlıeata ýezinde keıbir aýyl­dar tutastaı joıylǵan, keı jerlerde 2-3, tipti 4 bolystyń basyn birik­tirip, bir bolys qurýǵa bolady. Ýezdegi qyrylyp jatqan mal sanynda esep joq, júzdegen myńy ólim-jitimge ushyraǵan», deıdi. Osydan-aq sol kezdegi jaǵdaıdyń qanshalyqty aýyr bolǵany túsinikti. Sondaı-aq arhıv derekterine súıensek, 1918 jyly Áýlıeata ýezinde 390 myń halyq bolsa, 1920 jyly 151 myńǵa deıin kemigen. Eki-aq jyldyń arasynda jergilikti halyqtyń teń jartysy ashtyqtan opat bolyp, taǵdyr tálkegimen bosyp ketken. Bir ǵana Sarysý aýdanynda 1930 jyly jalpy mal basy 472 myń 364 bolsa, 1933 jyly nebári 3567 bas mal ǵana qalǵan. Al ashtyqtyń sol kezdegi Áýlıeata óńiriniń barlyq aýdanyn jaı­laǵanyn eskersek, qyrylǵan maldyń sanynda esep joq deýge bolady.

Ashtyqtyń qasireti el arasynda «Ki­shi jylan», «Úlken jylan» degen ataýlarmen de belgili. Qazaq dalasyn otarlaý saıasatynyń salqyny otyzynshy jyldary halyqty taǵy da ashtyq­qa ushyratty. Bul týraly biraz derek Jambyl oblystyq memlekettik arhıviniń 50-qorynda saqtalǵan. «Úlken jylan» atalyp ketken 1932 jylǵy ashtyq kezin­de de talaı el bosyp ketti. Ashtyqtan ól­genderdiń sanynda da esep joq. Sol jyl­ǵy ashtyq týraly Turar Rysqulov Stalın, Kaganovıch, Molotovtarǵa hat jazyp, qazaqtardyń aýyr halin ashyna baıandaıdy. Hattyń «Qarasha aıynda qonysynan aýǵandardyń hal-jaǵdaıy Qazaqstannyń óz ishinde de máz emes. Kóp­tegen qalalar (Áýlıeata, Shymkent, Semeı, Qyzylorda jáne taǵy basqa) men temir jol stansııalarynda ólgen qazaqtardyń máıitin kún saıyn qala syrtyna alyp ketip jatady. Shý aýdanynda, aýdan ortalyǵy Novo-Troısk aýylynda kún saıyn 10-12 qazaq óledi», degen joldarynan da ulttyń basyna túsken aýyr náýbetti kóremiz. Jantúrshigerlik derekter budan ári jalǵasady.

Al 1933 jylǵy qańtar aıynyń ekinshi beskúndiginiń ózinde-aq 24 adamnyń súıegi tabylǵany, basy aýǵan jaqqa bosqan áıelderdiń jolda qaraqshylardyń sha­býylyna tap bolyp, sharasyzdan balalaryn sýǵa laqtyrǵany, 5-6 qańtarda Áýlıeata shaıhanalarynda úsip ólgen 20 balanyń súıeginiń tabylǵany, sol kezde 84 eresek adamnyń ashtan ólgeni – tarıhı shyndyq. Sondaı-aq Merki, Talas, Shý aýdandarynda da mal basy kúrt kemigen. Degenmen arhıv qujattaryn­da 1931-1933 jyldardaǵy ashtyq kezindegi adam jáne mal shyǵyny týraly naqty málimet kezdespeıdi. Biraq jýrnalıst Edil Álıevtiń arhıv derekte­ri negizinde jazyp shyqqan «Jan qaı­­ǵy» degen kitabyna úńilgenimizde, ashtyq kezeńindegi orny tolmas shyǵyn týraly keltirgen derekterine ushyrastyq. Ol óz eńbeginde «Ásirese 1931-1932 jyl­dar aralyǵynda ólim-jitim mol oryn alǵan. Tipti shyǵyn 1930 jyly da kóp bolǵany baıqalady. Osy bir esep-sa­naq málimeti boıynsha 1930 jylmen sa­lystyrǵanda 1931 jyly mal basy 67,6 pa­ıyzǵa kemise, 1932 jyly 1931 jylmen salystyrǵanda bul kórsetkish 56,1 paıyz bolǵan. 1933 jyly 1932 jylmen salystyrǵanda mal 24 paıyzǵa azaıǵan», degen derekti keltiredi. Sondaı-aq el arasynda ashtyqtyń saldarynan súzek, oba sııaqty qaterli aýrýlardyń taraǵany týraly da málimetter de bar.

Mıhaıl Kalınınniń jáne ózge de bas­shylardyń halyqty ashtyqtan qutqarý kerektigin aıtyp, jany ashyǵansyp, ko­mıssııa qurǵany belgili. Biraq bul óz­derin aqtaýdyń bir túri edi. Búkil qa­zaq dalasy ashtyqtan zardap shegip, ashtan buratylyp ólip jatqanda, joǵa­rydan kelgen buıryq boıynsha 1921 jyly áýlıeatalyqtar «Volga» boıyn­da ashyqqan eki myń balany arnaıy ashylǵan Balalar úıinde tamaqtandyr­ǵan, kıindirgen degen derek kezdesedi. О́kinishke qaraı, mundaı qamqorlyqty sol kezdegi qazaqtar kórgen joq. Ashtyqqa qarsy qurylǵan bul komıssııa 1923 jy­ly taratylady. Deı turǵanmen, sol ke­zeń­derde ashtyqtan zardap shekken aımaqtarǵa azdap memlekettik kómek te berile bastaǵan eken. Alaıda Ortalyq komıtetten arnaıy kelgen tekserý ko­mıssııasynyń músheleri Áýlıeata je­rindegi qyzmet kórsetý oryndarynyń asharshylyqpen qarsy kúres kezeńinde atqarǵan jumystaryna saraptama jasaıdy. Nátıjesinde, ashtyq salyqtaryn talaýǵa saldy degen sebeppen kóptegen qyzmetker aýyr jazalardy arqalap ketken. Máselen, Áýlıeata mańyndaǵy Botamoınaq-Almaly bolysyna qaras­ty 4-aýylda ornalasqan ash adamdardy tamaqtandyrý pýnktinde nebári 600 ǵana adam qalǵany anyqtalǵan. Al bul jerde tirkelgen adam sany 1850 bolǵan eken. Az ýaqyttyń ishinde bul jerden de júzdegen adam joǵalyp ketken. Kóp­shiligi tamaqtandyrý oryndarynyń na­shar bolǵandyǵynan kúder úzip, ha­lyq tyǵyz ornalasqan aýyldarǵa qa­raı bas saýǵalaǵan. Bul – sol kezdegi tamaq­tandyrý oryndary jumysynyń na­shar­lyǵyn kórsetetin bir ǵana derek. Arhıvten mundaı júzdegen derek tabýǵa bolady. Osyndaı jaǵdaılar Áýlıe­ata óńirindegi Merki, Aqyrtóbe tamaq­tandyrý pýnktterinde de kezdesedi.

Halyqty ashtyqtan qutqarý jónindegi Turar Rysqulovtyń eńbegi tarıhtan málim. Ol adamdardy tamaqtandyrý úshin 40 mıllıon rýbl bólgizýdi kózdeıdi. Sol sııaqty, Áýlıeata ýezi boıynsha qurylǵan ashtyqqa qarsy kúres jónin­de­gi komıtettiń qyzmetkeri Úsipaly Nurshanovtyń da Almaly pýnktindegi bes júzden astam adamnyń aýyr halin, tamaqtyń turaqty berilmeıtinin aıtyp, tıisti oryndarǵa hat joldaýy erlikpen para-par edi. Sol bir qasiretti jyldary elge jany ashyǵan talaı Nurshanov syndy azamat boldy. О́kinishke qaraı, kóbiniń esimi el jadynan óship, ýaqyttyń tasasynda qalyp qoıdy. Ashtyq saldarynan qansha adamnyń súıeginiń dalada qýrap qalǵany da belgisiz edi.

Qazaq dalasyndaǵy qaıǵyly kezeń­derdiń sýreti tarıh tolqynynda tunyp tur. Adamnyń etin adam jegen ýaqyttyń qasireti eshqashan umytylmaıdy. Halyq­ta «Jut – jeti aǵaıyndy» degen sóz bar. О́zi ashtyqtan aryp-ashqan eldiń basynan sol kezeńderde qara bult arylǵan joq. Áýlıeata óńirinde ashtyqpen birge saıası qýǵyn-súrgin de qatar júrdi. Máselen, sol kezdegi «Qumjota» kolhozy partııa uıymynyń hatshysy Altybek Tileýkeev 1933 jyly úıine molda shaqyryp, qaıtys bolǵan ákesine Quran oqytady. Kóp uzamaı onyń ústinen aryz-shaǵym túsip, aqyry atý jazasyna kesiledi. Osy sııaqty aıanyshty taǵdyrlar kóptep kezdesedi. Mundaı kezeńde kóptegen qurbandyqtyń sholaqbelsendilerdiń pármenimen júzege asqanyn da aıta ketý kerek. Degenmen qazaq tarıhyndaǵy qaraly kezeńniń birinen sanalatyn ashtyqtyń aqıqaty urpaq sanasynan eshqashan óshpeıdi. Ǵalamnyń, adamnyń, qoǵamnyń qasireti Uly dalanyń qatpar-qatparynda jazýly tur. Ony ýaqyttyń daýyly da, jaýyny da óshire almaıdy.