Qoǵam • 14 Sáýir, 2021

Qaıdan kelesiń? Sottan kelemin...

138 ret kórsetildi

Qazaqstanda sottar kúnine 800-den astam qylmystyq, 2 myńǵa jýyq ákimshilik is qaraıdy eken. Al azamattyq ister boıynsha sýdıalardyń táýligine shyǵaratyn sheshimi 3,5 myńnan asyp jyǵylady. Qazirgi tańda jalpy sot isin júrgizýdiń 70 paıyzdan astamy azamattyq daý-damaıǵa qatysty.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Ajyrasý «quny» – 720 teńge

Jyl saıyn 4 mıllıonǵa jýyq adam sottyń tabaldyryǵyn tozdyryp júr. Bul degenińiz 19 mıllıonǵa jeter-jetpes halqy bar elimizde árbir úshinshi adam sottasyp júr degen sóz. Beıimbet Maılınniń osydan bir ǵasyr buryn jazǵan «Qaıdan kelesiń? Sottan kelemin. Sottan emes-aý, ottan kelemin» deıtin óleń joldary naq búgingi kún-
niń beınesin berip turǵandaı...

Elimizde adam quqyǵy zańmen qor­ǵa­lady. Bul qaǵıdat basty qu­jat – Konstı­týsııada da «Qazaq­stannyń eń qymbat qazynasy – adam jáne adamnyń ómiri, quqyq­tary men bostandyqtary» dep soqyrǵa taıaq ustatqandaı anyq jazylǵan. Tıisinshe, quqyǵyńyz taptalyp, qundylyǵyńyzǵa qol suǵylsa, zańǵa júginip, jazyqtyny ja­ýap­qa tarta alasyz. Alaıda bul basyń­nan sóz asyrmaı, baqaı esep­pen sottasa berý degendi bildir­mese kerek. О́ıtkeni, zańqoı, aryzqoı degenniń ózi jaq­sy ataq emes, aryzqoılyq ta aby­roı ákele bermeıdi.

Naqty málimetterge súıensek, osydan bes jyl buryn, ıaǵnı 2016 jyly sottardyń qaraǵan isteri men materıaldarynyń sany 1,7 mıllıon bolsa, 2017 jy­ly bul san – 2,7, al 2018-de 4,5 mıllıonǵa deıin ósken. Joǵarǵy Sot tóraǵasy Jaqyp Asanov ótken jyly «Salmaqtyń bári birinshi satydaǵy sýdıalardyń moınyna túsedi. Eger eshqandaı shara qabyldamasaq, bıyl sottar qaraıtyn ister sany 9 mıl­lıonǵa jetýi múmkin» dep dabyl qaqqan edi. Alaıda pandemııa men karantındik rejim bul sta­tıs­tıkanyń turaqtap qalýyna bir­shama yqpal etti.

Sottasý nege kóbeıip ketti? Bol­mashy nársege bola bir-birin sotqa súıreý úırenshikti ádet bolyp ketken joq pa? Ádildiktiń ornaýyn syl­­taýratyp, bir-birinen ósh alyp júr­gender quqyq qorǵaý organdaryn qoljaýlyqqa aınaldyryp aldy ma? «Sot úkimi» degen sózdiń quny nege túsip ketti? Búginde sot isterine kómilip otyrǵan quzyrly organ­­dar­dyń ǵana emes, sottasýdan shar­shaǵan talaı jurttyń aýzynda júrgen osy suraqtardy birneshe zańgerge, onyń ishinde, sýdıa, advokat pen IIM ókilderine qoı­ǵan edik.

Usaq-túıek úshin de sottasatyndar týraly sóz qozǵalǵanda zańgerlerdiń alǵa tartatyn ortaq bir ýáji bar. Ol – sottasý qunynyń arzandyǵy. Iаǵnı bizde memlekettik baj salyǵy osydan 25 jyl buryn belgilenip, sodan beri múlde ózgermegen. Al damyǵan elderde sottasý – óte qymbat ári uzaqqa sozylatyn prosess.

Kóp shyǵyndy talap etetindikten bul san tipti Ázerbaıjan men Tájikstanda da aıtarlyqtaı az. Máselen, Qazaqstanda kórshimen sot­tassańyz bar-joǵy 1200 teńge tóleısiz. Al ajyrasý «quny» nebári 720 teńge. Jyl saıyn mıllıondaǵan adam­nyń sottasyp, árbir tórtinshi otbasynyń ajyrasý men alıment tóleý máselesimen júrgenin eskersek, bul baǵanyń tym «kúlkili» ekeni aıtpasa da túsinikti. Belarýs memleketinde, máselen, ajyrasý teńgege shaqqanda 13 myńnan asyp jyǵylady, al Ýkraına­da bul baǵa 20 myń teńgege jýyqtaıdy. Eń kóp qaralatyn azamat­tyq daýlardyń memlekettik baj sa­lyǵy 5 myń teńgeden aspaıdy. Mem­lekettik organdardyń jáne laýazymdy adamdardyń jeke tul­ǵalardyń qu­qyq­taryna qysym jasaıtyn zań­syz is-áreketterine tólenetin qun tipti myń teńgege de jetpeıdi. Elimizde júz myń­daǵan is kommýnaldyq qaryzdar boıyn­­sha júrgiziledi. Al mundaı ister­diń memlekettik baj salyǵy 100 teńgeden de az.

Sottasýdyń «sánge» aınalyp bara jatqanyn memlekettik baj salyǵynyń tómendigimen túsindiretin zańgerler «kópshilik jurt tatýlasýdyń, bir kelisimge kelýdiń ornyna, bir-birin sotqa súıreýge áýes» degen qynjy­lys­taryn jetkizdi. Máseleni medıasııa­men sheshýden góri tikeleı sotqa barǵandy jón kóretinderdiń keı­biri – bol­mashy nársege bola bosqa daýry­ǵyp júrgender.

Sondyqtan tatýlastyrýdyń tóte joly – medıasııa ınstıtýtyn jań­ǵyrtýǵa erekshe mán bergen jón. Al sýdıa­lar otbasy-turmystyq deńgeı­de týyndaıtyn daý-janjaldardy sheshý­diń balamaly tásilderin odan ári damytýdy usynyp otyr. Eń basty másele – TMD tájirıbesinde burynnan engizilgen memlekettik baj­dyń tómengi shegin belgileý qajet.

 

«Adamdar ashýlanshaq bolyp ketken»

Otbasy-turmystyq urys-keris­ter men qoǵamdyq oryndarda jıi tirke­letin daý-janjaldardyń bel orta­synda júretin quqyq qorǵaýshylar­dyń biri – ýchaskelik polısııa ınspektory. Osyǵan oraı biz Nur-Sultan qalasyndaǵy 9-tirek pýnkti­niń ýchaskelik polısııa ınspek­tory Nuraly Táńirbergenovten tájirıbesinde kezdesken bir-eki oqıǵa jóninde aıtyp berýin suraǵan edik. Po­lısııa qyzmetkeri: «Jumys bary­synda túkke turǵysyz daýǵa bola dabyl qaǵyp, polısııa shaqyrtyp, daýryqtyryp júretinder jetip-artylady. Onyń qaı­sy­­birin aıta bereıin?! Mysaly, kúni keshe elordanyń ońtús­tik-shyǵys aýdanynda 12 saǵat kezek­shilik atqarǵanda 10-nan astam shaqyr­tý kelip tústi. Sol 10 aryzdyń 6-ýy bir aýyz sózden bastalǵan janjal. Qazir bir-birinen bále iz­dep, daý qýǵandar kóbeıip ketti ǵoı. Adam­dardyń kóbi agressıvti, ashýlan­shaq bolyp ketken. Qıt etse, «Bul – meniń quqym!» dep qoqańdap shyǵa keletinderdiń deni shyndyǵynda zańdylyqty qaı kezde, qalaı talap etý kerektigin bile bermeıdi», deıdi.

«Osydan 4-5 jyl buryn ózime qarasty ýchaskede turatyn bir áıel «Kúıeýim meni óltireıin dep jatyr, tez jetińder!» dep habarlasty. Úıine baryp, mán-jaıdy anyqtaǵanda ne kúlerimizdi, ne jylarymyzdy bil­meı dal boldyq. Sebebi áıel ary­zynda «kúıeýim meni kózimen óltiredi» dep jazyp bergen. Sóıtsek, otaǵa­sy áıeline saýsaǵynyń ushyn da tıgiz­begen, tek urys kezinde «Qoısańshy!» dep erkektik aıbat ta-nytyp, kózin alart­qan kórinedi. Al janjaldyń shy­ǵýyna túrtki bolǵan dúnıe – áıeliniń jasaýymen kelgen qus jastyq bolyp shyqty. Balasynyń qustyń júnine allergııasy baryn bilgen kúıeýi jas­tyqty áıeli tórkinine ketkende qoqysqa laqtyryp tastaǵan kórinedi. Artynan kelgen qus jastyǵynyń qo­qysta jatqanyn kórgen kelinshek «Nege meniń ruqsatymsyz dúnıeme tıisesiń?!» dep aıqaıǵa basqan. Bylaı qara­sańyz, polısııa shaqyrtyp, aryz jazyp, jurtty dúrliktiretindeı dúnıe órtenip ketken joq. Biraq otbasy berekesin saqtaýdan góri qus jastyǵynyń quny qulqynyn tesip bara jatqan áıeldiń betpaqtyǵy kóńilge qaıaý túsirdi. Aqyr sońy shaı­­paý minezdi áıeldiń kesirliginen kúıeýin polısııaǵa jetkizip, esepke alý­­ǵa týra keldi», deıdi esinde erekshe saqta­lyp qalǵan oqıǵasymen bólisken saq­shy.

«Usaq-túıek daý-damaıdyń bar­lyǵyn tirkeı beretin bolsaq, aryzdan aıaq alyp júre almaı qalarymyz anyq» degen ýchaskelik ınspektor ádette ákim­shilik isterdiń kóbi kodekstiń 434-baptaǵy usaq buzaqylyq pen 73-1-bapta kórsetilgen densaýlyqqa qasa­qana jeńil zııan keltirý boıynsha tirke­letinin jetkizdi.

«Kúni keshe osy sońǵy bapqa qa­tysty ákimshilik is sulýlyq salon­darynyń birinde tirkeldi. Tyrnaq jasatýǵa kelgen boıjetken sheberdiń jumysyna kóńili tolmaı, sol jerde ekeýiniń arasynda urys shyqqan. Jastary nebári 20-24-tegi qyzdar aqyr sońy tóbeles shyǵaryp, shash julysýǵa deıin barǵan. Tóbeles kezinde klıenttiń tyrnaǵy synyp, den­saýlyǵyna jeńil zııan kelgendikten, ákim­shilik isti sotqa joldaýǵa týra ke­ledi. Eki boıjetkenmen de sóılesip, oqı­ǵanyń qalaı bolǵanyn bilgennen keıin, bir kelisimge kelýlerine keńes berdik. Alaıda «tyrnaǵym syndy» dep jer teýip otyrǵan qyzdyń qaıtar túri joq. Salon qyzmetkeri de jeńil-jelpi dene jaraqatyn alǵan eken. Alaıda ol «osyǵan bola aryz jazbaımyn, tek súıekten ótken sózi namysyma tıgeni bolmasa» dep otyr. Mun­daı mysaldar qyzmette óte kóp kezdesedi. Keıbirin elemeýge, qaraý­syz qaldyrýǵa tyrysamyz. Biraq adam quqyǵy buzylǵan oqıǵalar boıyn­sha mindetti túrde is materıaldary sotqa joldanady», deıdi polısııa qyz­metkeri.

Ýchaskelik ınspektor tikeleı jaýapty aýmaqta 2,5 myńǵa jýyq páter bolsa, onda 4,5 myńǵa taıaý adam ómir súredi eken. «Ásirese jaldamaly páter men jataqhanalary kóp astananyń ońtústik-shyǵys aýdany kólemi jaǵynan da úlken, eń qıyn ýchaske bolyp sanalady. Úıdegi urys neden týyndaıdy? Sol baıaǵy, jumyssyzdyq pen joqshylyq, ishkilikke salyný men turmys tarshylyǵynyń kesiri. Keı adamdardyń mádenıetsizdigi men dóreki minezi de talaı tóbeles pen janjalǵa «tuzdyq» bolyp júrgeni ras» degen tártip saqshysy «búlingen dúnıeni bútindep, synǵandy qaıta qalpyna keltirýge bolar, alaıda adamdardyń bir-birine degen syılastyǵy men meıiriminiń tarylyp bara jatqany alańdatady» degen oıyn da aıtyp qaldy.

 

Tatýlasý daýdy sheshýdiń tıimdi ádisi me?

«Biz eshkimge sottaspa dep talap qoıa almaımyz. Sot bıliginsiz ádiletti qoǵam da qura almaımyz», deıdi belgili zańger Abzal Quspan. Jalpy, elimizde daýdy sotqa jetkizbeı sheshýdiń úsh joly bar. Olar: tatýlasý kelisimi, medıasııa jáne par­tısıpatıvtik rásim. Bul úsh joldyń bar­lyǵy da arnaıy zań normalarynda anyq-qanyq jazylǵan. Sýdıalarǵa da isti qarar aldynda osy joldardyń biri­men taraptardy tatýlastyrýdy usyný mindetteledi. О́ıtkeni úsheýi de kez kel­gen daý-janjaldy sottyń qatysýyn­syz sheshýdiń zańdy joldary bolyp taby­lady.

«Tyǵyryqtan shyǵýdyń tóte joly – qoldanysta bar daýdy sheshýdiń medıasııa jáne partısıpatıvtik rásim joldaryn damytý ǵana» degen advokat qazirgi kezde aýyl-aımaqtarda qurylyp jatqan bıler soty nemese aqsaqaldar alqasy ınstıtýtyn jetildirý arqyly sottaǵy azamattyq isterdiń sanyn edáýir azaıtýǵa bolatynyna senim bildirdi. Zańgerdiń pikirinshe, qazaq tarıhynda burynnan bar bıler sotyn qaıta jańǵyrtý azamattyq qoǵam qurýǵa naqty qadam jasaýǵa yqpal etedi. Bul ınstıtýt, ásirese elimizdiń ońtústik óńirlerinde jaqsy damyǵan.

«Qoǵam bolǵan soń daý-damaı týyndamaı turmaıdy. Ol kez kelgen ýaqytta, kez kelgen sátte sizdiń de basyńyzda bolýy ábden múmkin. Jumys berýshi, bıznestegi áriptes, bankpen, qudaıy kórshińizben, tipti buryn-sońdy tanymaıtyn adammen de arada daý týyndamaıtynyna eshkim kepil bola almaıdy. Al sol daýdy sheshýdiń eń tıimdi ári órkenıetti joly ol – sot arqyly sheshý, ıaǵnı sottasý!», deıdi A.Quspan.

Zańger «sottasý» degen sóz qulaqqa túrpideı tıse de, daýly másele tek sot arqyly sheshimin tabatynyn alǵa tartty. «Keıde bireýler úshin túkke turǵysyz bolyp kórinetin, al ózińiz úshin óte mańyzdy máselede qarsylasyńyzben ómir boıy daýlasyp, óshtesip, qyrǵı-qabaq bolyp ótýińiz múmkin. Al osy máseleni ashy ishekteı sozdyrmaı, sot arqyly sheship, bir jaǵyna shyǵarýǵa da bolady. Onyń eki mańyzdy sharty bar, birinshi – daý­dy sozbaı, sheshýge degen erik-jiger, qalaýyńyz, ekinshi – sotqa degen, sot júıesiniń ádildigine degen senim», degen advokat daýdy sheshýdiń bir joly medıasııanyń áli de tájirıbege keńinen ene qoımaǵanyn alǵa tartty.

Ras, «Medıasııa týraly» zańnyń qabyldanǵanyna bıyl 10 jyl boldy. Jalpy, medıasııa janjal nátı­jesine múddeli emes úshinshi taraptyń qatysýymen ótetin daýlardy retteýdiń jańa túri bolǵanymen, qoǵamda bul qyzmetke suranys kóp dep aıtý qıyn. Azamattar, sondaı-aq zańdy tulǵalar medıasııaǵa belsendi túrde júginse, sot júıelerine túsetin aýyrtpalyqty aıtar­lyqtaı jeńildetýge bolar edi. Bul bir shetinen anaǵurlym iri ister­diń sheshilý sapasyn arttyrýǵa da septi­gin tıgizeri sózsiz. Halyqaralyq statıs­tıkaǵa mán bersek, damyǵan elderde bar­lyq daýlardyń 30-40 paıyzy medıasııa rásiminen ótip, olardyń 80-nen astam paıyzynda oń nátıjelerge qol jet­kizilgen.

Alaıda bul jerde aıta keter bir kiltıpan bar. Ol elimizdegi medıasııa qunynyń qymbattylyǵyna qatysty. «Medıasııa týraly» zańǵa sáıkes medıatorlar aqyly da, tegin de qyzmet kórsete alady. Biraq jurttyń kóbi daýdyń tez ári kásibı sheshilgenin qa­laı­tyny taǵy bar. Al kásibı medıa­tor­lardyń qyzmetteri aqyly ári bul baǵa daý sanatyna, qaqtyǵys satysyna jáne basqa faktorlarǵa baılanysty óse beredi.

SО́Z SOŃY. Qazaqta «Yrys baqqan daý baqpaıdy» degen jaqsy sóz bar. Meıirim azaıǵan jerde ashý men urys-keristiń alǵa shyǵary da anyq. Alaıda «shybyq tımeı shańq eterlikten» aty ozǵandy kórgenimiz shamaly. Sebebi daýkestikke boı urý – quqyqtyq memlekettiń qyryn emes, kerisinshe keri ketkendigin kórsetedi. Qazirgi qoǵamda ne kóp? Sóz qýǵandar men bále izdegender kóp. Bir sózge bola jaýlasyp, dúnıege bola kektesip, bitpeıtin daý qýǵan jurt búginde sottardyń tabaldyryǵyn tozdyryp júr. Beıimbetshe aıtsaq, «Qaıdan kelesiń? Sottan kelemin»...

 

Sońǵy jańalyqtar

Araq satylmaıtyn aýdan

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly sýretter

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar