Aımaqtar • 15 Sáýir, 2021

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaǵan

67 ret kórsetildi

О́z tilińde sóılep, salt-dástúrińdi ardaqtap, tilińdi qurmetteıtin ózge ulttyń ókilin kórgende baýyrmaldyq sezim paıda bolyp, et júregiń eljirep qalary bar. Onyń ústine Paıǵambarymyzdyń haqtyǵyna, peıilimizdiń aqtyǵyna qulaı berilip, dinimizge kirip jatsa she?..

Kezdeısoq jolyqtyq. О́ńir «qyzyl aımaqqa» kirmeı tur­ǵan shaqta. Ortalyq me­shit­tiń kireberisindegi aýyz­ashar ýaqyty tańbalanǵan ha­bar­lamany muqııat oqyp, qoıyn dápterine jazyp alyp tur eken.

Osy bir únemi jaıdary qa­lyp­ta júretin áriptes, bú­gin­de oblystyq «Akmo­lın­skaıa pravda» gazetinde qyzmet isteı­tin Veronıka Býr­dany tústep qana tanýshy edik. Aragidik kezdeskende bas ızep qana sálem meziretin ja­sa­ıtynbyz. Taıap baryp Oraza kestesi­niń qanshalyqty qajet­tiligin bilmek bolyp, álde «siz oraza ustaısyz ba?» dep suradyq.

– Inshalla, – dedi Vero­nıka Aleksandrovna. – Mu­syl­­man emespin be?

Biz úshin tosyn jańalyq edi. Janymyzda júrgen adam­dardyń jan dúnıesin, us­ta­nymyn, kózqarasyn baıyp­tap bile bermeımiz ǵoı. О́zi de kisige jaqyn, ımanjúzdi kelinshek. Qamshy saldyrǵan joq, musylman dinine kirýi, oraza ustaýy jaıly ret-retimen aıta bastady.

–1986 jyly, sol kezde on jastaǵy, menen eki jas kishi sińlim Anjelıka qatty aýyr­dy. Ata-anamyzdyń apa­ryp kórsetpegen jeri joq. Shynyn aıtqanda, tipti ja­han­ǵa jar salyp aıtpasaq ta, kúder úzgen sátterimiz de boldy, – deıdi Veronıka Alek­sandrovna. – Biraq anam kishkentaı qulynynyń ja­zy­lyp keterinen úmitti edi. Aýrý­hanaǵa jatqyzyp, em-dom qa­byldap, ýys-ýys dári ish­kenimen, esh septigi bol­ma­dy. «Sýǵa ketken tal qar­maıdy» degendeı, ma­ńaı­daǵy balgerlerge de qarat­ty. Ana úshin perzentten qymbat ne bar, baıǵus anam ba­syn taýǵa da, tasqa da soq­ty. Aqyr sońynda ne se­bep bolǵandyǵyn anyq bil­meımin, oraza ustap, ja­ratq­anǵa qulshylyq eteıik degen sheshimge keldi. Dál orazanyń aldy bolatyn. Bári­miz oraza ustadyq. Tilek bireý ǵana. Beımálim dertke shaldyqqan, qyzǵaldaqtaı qulpyryp ósip kele jatyp, sýyq urǵandaı kúnnen-kúnge solyp bara jatqan Anjelıkanyń ajal aýzynan aman qalýy. Buryn kim oraza ustap kórgen. Sharttaryn bilgenimizshe buljytpaı oryndaýǵa tyrystyq. Máni men mazmunyn uǵa qoıdym dep aıta almasam kerek, balamyz ǵoı. Anamyzdyń qalaýy bolǵan soń qarsy bolmadyq. Álde kezdeısoqtyq, múmkin biz­diń jalbarynýymyz ja­rat­qannyń qulaǵyna jetýi. Áıteýir, orazany ortalaı ber­gende Anjelıkanyń syr­qatynan aıyqqany. Kádimgi pyshaqpen sylyp tastaǵandaı. Anamnyń esi shyǵyp ketti. Kóziniń jasy kól bolyp, ja­rat­qanǵa alǵysyn aıtýmen bol­dy. О́ziniń paıymynyń, tań­daýynyń durys bolyp shyq­qanyna esi kete qýandy. Anamyz sengen soń, osy bir ǵajaıyp oqıǵany kózimizben kórgen soń tilmen aıtyp jet­kizgisiz qudiretke biz de sendik. Orazanyń qasıeti men adam aǵzasyn tazartýǵa, aǵzasyn ǵana emes, jan dúnıesin tań­nyń móldir shyǵyndaı tap-taza etýge tıgizer paıdasyn eseıe kele uqtym, áli de úı­rený ústindemin. Sodan beri neshe jyl úzilgen emes. An­je­lı­ka da orazasyn úzgen emes. Estip-bilgenimizdi bir-biri­mizge aıtyp otyramyz. 

– Kúni boıy nár tatpaı júrý qıyn emes pe?

– Eń bastysy – orazanyń aldyn­daǵy nıet. Kúni buryn ishteı daıyndalyp, qıyn­dyǵyna shydaıtyn­dyǵyńa ózińdi-óziń kámil sendirýiń qajet. Árıne bul arada eshkim oraza usta dep qystap jatqan joq qoı. Júrek qalaýyń, óz nıetiń. Mine, osyndaı peıilde bolsań, bárine tózesiń.  Meniń boıymda sonaý bala kezimnen eshqandaı qorqynysh bolǵan emes. Múmkin Jaratqan ıe jar bolǵan shyǵar, sanama ta­zalyq, boıyma qýat daryt­ty ma eken. Ádette orazaǵa birer juma qalǵanda ishki túısiktiń áserinen adam aǵzasynyń ózi jaratqan júırik ispetti da­ıyndala bastady. Tek sáre­si men aýyzasharda du­rys tamaqtanýyń shart. Tábe­tiń tartqan taǵamdy ǵana tat. Meniń jarym Iýrıı Iva­novıch sáresini ózi daıyndap beredi. Saýaby meniki dep qoıa­dy, – deıdi Veronıka Alek­­sandrovna. – Qýatty ta­ǵam­nyń bolǵany durys. Ási­rese qazy-qarta, qurt ezgen kóje. Keıbireýler oraza ke­zinde eńbek  demalysyn alyp jatady. Kúnimen nár tat­paǵan soń boıdaǵy qýat ta kemıtin bolar. Degen­men, oraza degenimiz táýlik boıy ash júrý emes, sán de emes, jan dúnıeńniń túleýi desem bolar. Osy kezde ómir­diń máni men maǵynasyn túsi­nesiń. Talaı jaıǵa degen kóz­qarasyń ózgerýi de múm­kin. Eń bas­tysy, janyńdaǵy adam­­darǵa túsinistikpen, ja­na­shyr­lyqpen, súıispen­shi­likpen qarasań, júk te je­ńil­deı bermek. Sóz arasyn­da keıbir jastardyń sán úshin ustaıtyndyǵyn kórip júrmiz. Bul múlde qate túsinik. Ashylaý aıtsam, aıyp etpessiz. Áldebireýlerdiń aýyzashardan keıin temeki tartqanyn da kórdik. Jeleýi – aýyz ashqan soń bola beredige saıady. Bul múlde durys emes qoı. Eger jat qylyǵyńdy qoıa almasań, eshkim jelkelep jatqan joq. Álgilerdiń adam súımes qylyǵy jaratqan­men ázildesken tárizdi bolyp kórinedi kózime.         

Veronıka Aleksandrov­nanyń oraza týraly aıtqan kádimgi qazaqtyń jalpaq ti­li­n­degi áserli áńgimesinen ke­ıin es jııa almaı qaldym. Qazaq tilin qanshalyqty bile­tinin bajaılap suraýdyń reti keldi. Áriptesim tiliniń qaı tilde shyqqanyn anyq bilmeıdi eken. Álde qazaq tilinde, múmkin orys tilinde sóılegen shyǵar. Álde qos tilde qatar tili shyqty ma eken? Qaraǵandy qalasynda or­ta mektepti bitirgennen keıin ýnıversıtettiń fılolo­gııa fakýltetine oqýǵa tús­ken. Támamdaǵan soń orys mek­tebinde muǵalim bolyp jumys istedi.

– Abaıdaı ulysy bar ult­tyń tili baı bolýǵa tıisti ǵoı, – deıdi Veronıka Alek­sandrov­na. – Zańǵar jazýshy Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» roman-epopeıasyn áýeli túpnusqadan oqydym, keıin orys tilinde oqyp salystyrdym. О́zgege qalaı ekenin kim bilsin, ózime túp­nusqasy qatty unaıdy. Qan­­sha jerden sheber aýdaryl­sa da, telegeı-teńiz baı tildiń naqysh-boıaýyn, sóz astaryndaǵy oıdy, ıshara men emeýrindi tolaıym túgel berý, ańǵartý múmkin emes qoı. Ult mýzykasy da kórkem tili sııaqty qudiretti. Bizdiń úı mýzykany súıetin otbasy edi. Demalys kúnderi qazaq, orys, evreı, nemis balalary jınalyp qazaq mýzykasyn tyńdaıtyn edik. Ásirese kúı qudiretin. Kúı – ult qa­zy­nasy. Tylsym tarıhy, zary men muńy, qýanyshy men shat­tyǵy, sáni men saltanaty kúı tilin­de jatyr. Tek túsinip, túı­sine bilý kerek. Qazir kúıdi jurt túsiný úshin tanymdyq taǵy­ly­myn arttyrsa deımin. Máse­len, tyńdarmanǵa eń aldy­men kúıdiń ózi emes, tarıhy aı­tylsa. Qazaq kúıleriniń bári belgili bir oqıǵaǵa baı­lanys­ty qurylǵan ǵoı. Áıt­pese, kóp jurt qazir ony quı­qyl­­jyǵan dybys retinde ǵana qa­byldaıdy. Aqqýdyń únin, tul­pardyń dúbirin ańǵarýy múm­kin, biraq ol nege baı­la­nys­ty, jetemizge jete bere me? Al án, qazaq áni óz al­dy­­na kól-kósir dúnıe. Ju­mys­­tan shar­shap kelgende qazaq valsi­niń koroli – Shám­shi­­niń ánin tyńdaǵanǵa ne jet­sin?! Azdap aıtatynym bar. Tyńdarman qaýym úshin emes, ózim úshin, jan dúnıem qala­ǵandyqtan.            

Keıipkerim as máziri týraly da aqtarylǵan. Ult taǵa­myn kóńili qalaıdy. Al siń­li­si Anjelıka bar múshesin tú­gen­dep as pisirgende dámi til úıiredi. Veronıkanyń da ot­basynda jergilikti ulttyń jeńsik asyn babyna keltirip daıyndaıtyn óneri bar eken.

Áserli áńgimeden soń jan saraıym keńip qalǵandaı. Qýanyshtyń qyzyldy-ja­syl­dy kóbelegi Kóksheniń kógildir aspanynda sáýirdiń aq jaýynyndaı jaýyp turdy. Qapelimde qaryndas taptym, kádimgi dini bir, tili bir, rýhtas, nıettes qaryndas. О́risiń keńeıgenge ne jetsin, shirkin!

 

Kókshetaý

 

Sońǵy jańalyqtar

Araq satylmaıtyn aýdan

Aımaqtar • Keshe

Erlikke toly sýretter

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar