Rýhanııat • 18 Sáýir, 2021

Nar tulǵa

134 ret kórsetildi

Adam máńgi jasamaıdy. Máńgi jasaıtyn – onyń artynda qaldyrǵan ónegeli isi men óshpesteı izi bolsa kerek. Osyndaı ólshemge sáıkes keletin halqymyzdyń adal uldarynyń biri, belgili memleket jáne qoǵam qaıratkeri, kózi tirisinde az sóılep, kóp is tyndyryp ketken nar tulǵa Mustahım Yqsanov desek qatelese qoımaspyz. Onyń arǵy tegi qazaq  jyraýlyq poezııasynyń izashary Shalkıiz Tilenshiulynan tamyr tartsa, berisi qazaq óleńin jańasha túr, ózgeshe órnekpen baıyta bilgen Alashtyń oıshyl aqyny Ǵumar Qarashpen túıisedi.

M.Yqsanov qyrqynshy jyldardyń alǵashqy kezeńinde Almaty temir jol tehnıkýmyn, keıin Qazaq aýyl sha­rýa­shy­­lyǵy ınstıtýyn bitirip, jas maman retinde Ońtústik Qazaqstan obly­syn­daǵy adam izi az túsken Betpaq­da­lany ıgerýge qatysyp, osy jerde qyz­met ba­bynda ilgerilep, asa jaýapty synnan ótip, shyńdalyp shyǵady. Mus­tahım­nyń adamdar­men ortaq til tabysa bile­tin bitim-bolmysy, qaısarlyq pen taban­dylyq sekildi o bastan boıyna bit­ken qasıetteri dál osy jyldary tolysa bastaǵan eken. Tirshilik nári – sý. Sýsyz ómir joq. Gıdroınjener maman­dyǵyn alǵan M.Yqsanovtyń Betpaq­da­lany sýlan­dyrý isine qosqan úlken úlesi áli kúnge deıin umytyla qoıǵan joq.

Mustahım Bilálulyna tán basty qasıetter – ádildik pen shynshyldyq, ózine júktelgen iske degen úlken jaýapkershilik jáne qolǵa alǵan isin aıaǵyna deıin jetkizbeı tynbaıtyn maqsatkerlik der edik. Qyzylorda, Jambyl, Oral oblystyq partııa komıtetteriniń birinshi hatshysy, Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi Tóraǵasynyń orynbasary jáne Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq komıtetiniń О́nerkásip máseleleri jónindegi hatshysy sekildi joǵary laýazymdy qyzmetterdi atqarǵan kezinde de osy daǵdysynan aınymady. 1975 jyly Oral obkomynyń birinshi hatshysy bolyp taǵaıyndalǵan kezde ol basqarý tájirıbesi jan-jaqty jetilgen, ábden ysylǵan, strategııalyq jobalardy tereń túsine biletin, esimi respýblıka jurtshylyǵyna keńinen tanylǵan basshy azamat edi. О́zi týyp-ósken óńirin on bir jylǵa jýyq basqarǵan kezinde aýyz toltyryp aıtarlyqtaı is atqaryp ketkenine el-jurt kýá.

Atalǵan ýaqyt aralyǵynda M.Yq­sanov sózden góri naqty iske jáne onyń tııanaqty oryndalýyna basymdyq bere bildi. Sonyń ishinde buǵan deıin «úlken derevnıa» deńgeıinde qalyp qoı­ǵan Oral qalasynda kúrdeli qu­ry­lys keńinen qanat jaıdy. Ári barlyq aýdan ortalyǵynda Mádenıet úıleri boı kóterdi. Buǵan qosa, óńirde respýblıkalyq mańyzy bar qurylystar men gıdroınjenerlik nysandar iske qosyldy. Sonyń nátıjesinde, tarlan aqyn Hamıt Erǵalıevtiń sózimen aıtqanda, «Máńgi uıqyda jatqan kóne Teke qalasy (jergilikti qazaqtar Oral qalasyn buryn osylaı ataǵan) uıqy­synan oıanyp», respýblıkadaǵy sáýletti qalalardyń birine aınaldy.

Musekeńdi aldy aýyr, túsi sýyq, eshkimdi betine qaratpaıtyn qatal bas­­shy boldy dep esepteıtinder de ta­­bylady. Menińshe, bul – ol kisini jete bilmeıtinderdiń sózi. Dálirek aıt­qanda, M.Yqsanov oılaý júıesi tereń, kadr­larǵa tıisti talap qoıa biletin isker de talǵam tarazysy bıik basshy boldy desek, shyndyqqa bir taban jaqyn­daı túsemiz. Qaı kezde de tártip pen jı­naqy­lyqty qol­dap, sylbyrlyqty unat­paıtyn birinshi hat­shy óz tóńiregine de qolynan is keletin, qa­rym-qabileti mol bas­shy kadrlardy top­tas­tyrdy. Sóıtip ortaq iske degen ómir­sheń kózqaras qa­lyptastyrylyp, Oral óńi­­ri damýdyń dań­ǵyl jolyna túsip júre berdi.

Sol bir tusta M.Yqsanov tutastaı óńir jurtshylyǵynyń bas tárbıeshisi, tá­­lim­­­geri jáne baǵyt-baǵdar berý­shisi ró­lin atqarǵandaı kórinedi. Batysqa­zaq­standyqtar onyń júris-turysy men tujy­rymdy sózin, taý qoparǵandaı ónim­di isin ózgelerge úlgi tuta bilgeni haq. Tany­mal tulǵanyń mektebinen ótken búgin­gi aǵa ur­paq ókilderi onyń seni­min aqtaý­ǵa um­tylyp, alǵyrlyq pen alymdy­lyq ta­nyt­ty.

Musekeńniń taǵy bir erekshe qasıeti – adamdardy tez tanı biletin. Eger bel­gili bir kadr ózine júktelgen mindetti atqara almasa nemese alyp júre almasa, oǵan qolynan keletin ózge jeńildeý qyzmet usynatyn. Osy on bir jylda M.Yq­sanov meni orynsyz qýǵyndady dep esh­kim de aıta almas edi.

Oblys basshysy óńirdegi belgili bir nysandar men aýdandarǵa baratyn bolsa, muny eshkimge aldyn ala habarlap aıtpaıtyn. Eshkimdi kúttirmeıtin. Kúndiz-tún demeı egis basyna, mal qystaqtary men sharýashylyqtarǵa kenetten kelip, aýyl eńbekkerlerimen ázir tamaqty birge iship júre beretinine ózimiz talaı ret kýá bolǵanbyz. «Ulyq bolsań, kishik bol!» degen halqymyzdyń naqyl sózi osyndaıda aıtylsa kerek.

M.Yqsanov osydan otyz jyl buryn 1991 jyldyń 18 qarashasy kúni 66 jasqa qaraǵan shaǵynda Almaty qalasynda dúnıe­den ozdy. Dana halqymyz ejelden asyldaryn ardaqtap, ulylaryn ulyqtaı bilgen ǵoı. Osy oraıda: «Súıer ulyń bolsa, sen súı, súıinerge jarar ol» degen dana Abaıdyń sózi eske túsedi. Atal­ǵan salt-dástúrge saı Akjaıyq eli óz per­zenti, arly da ardaqty azamat Mus­tahım Bilálulynyń esimin umytpaı eske alý rásimderin turaqty túrde ótkizip keledi.

Onyń esimin el-jurttyń sanasynda qaıtadan jańǵyrtyp, halyq úshin atqarǵan qyrýar eńbegi men tókken terin búgingi urpaq ókilderine úlgi etý úshin 2005 jyldyń naýryz aıyn­da oblysta M.Yqsanov atyndaǵy qoǵam­dyq qor quryldy. Onyń aldyn ala túsirilgen is-jospary men baǵdarlamasyna sáıkes, el-jurttyń kókeıinde júrgen birqatar aýqymdy is-sharalar atqarylyp keledi. Atap aıtqanda, 2005 jyldyń 10 tamyzynda Oral qalasy ákimdigi men máslıhatynyń birlesken sheshimi bo­ıynsha oblys ortalyǵyndaǵy ortalyq kóshelerdiń birine Mustahım Yqsanovtyń esimi berildi.

 

Asqar ATAEV,

M.Yqsanov atyndaǵy qoǵamdyq qordyń tóraǵasy

 

Batys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Shýchede jańa sport kesheni salynady

Aımaqtar • Búgin, 18:59

Erlikke toly sýretter

Rýhanııat • Búgin, 13:05

Kıikterdiń tóldeý kezeńi bastaldy

Fotogalereıa • Búgin, 12:07

Qazaqstannyń altyn-valıýta qory ósti

Ekonomıka • Búgin, 12:02

Pavlodarda avtobýs baǵanǵa soǵyldy

Oqıǵa • Búgin, 09:54

Batys Qazaqstanda kıikter ólip jatyr

Aımaqtar • Búgin, 09:44

Uqsas jańalyqtar