Qazaqstan • 29 Sáýir, 2021

Baqylaýsyz qurylys kimge tıimdi?

179 ret kórsetildi

Qazir qurylys salasyna baqylaý joq. Sonyń saldarynan osy salaǵa qolynda lısenzııasy bar, biraq jumys júrgizýdiń jańa tehnologııalaryn meńgermegen, daıyndyqtary az kompanııalar kele bastady, dep nalıdy sarapshylar. Odan zardap shegetin, buıyrǵan baspanasyna qol jetkize almaı qınalatyn – qarapaıym halyq.

«Kazakhstan Project» JShS ókili Murat Áljanovtyń aıtýynsha, memlekettik satyp alýlarǵa qatysatyn kompanııalarǵa erekshe talaptar qajet. О́ıtkeni lısenzııasy bar kompanııalardyń barlyǵy birdeı memlekettik satyp alýlarǵa qatysady. Kompanııalarǵa qurylys salasyndaǵy biliktilik talaptary, qurylys mamandarynyń jetkilikti bolýy qajet degen talap kerek. Biraq qurylys kompanııalary bul talaptardan góri tabystyń kóp bóligin salyq retinde ótegenderin tıimdi sanaıdy. Sondyqtan keıbireýler memlekettik konkýrsta jeńiske jetý úshin qosymsha salyq tóleýge deıin barady.

Mysaly, oblys ákimdigi 2020 jyly «Pavlodar» áleýmettik korporasııasynyń qarjysy esebinen 216 páterli eki úı salynyp, onyń 174-i «Otbasy bank» AQ salymshylaryna satylady, 10 páter úı kezeginde turǵan turǵyndarǵa berildi» dep habarlaǵan-dy. Biraq bul úılerdiń salymshylary áli kúnge jańa páterlerine qonystanǵan joq.

Tapsyrys berýshi tarapynan «eger qurylys kompanııasy ınjenerlik jelilerdi birden júrgizse, páterlerdiń sharshy metriniń baǵasy qymbattaı túsedi. Jergilikti ákimdik jelilerdi 2020 jyldyń sońyna deıin tartýǵa tıis bolatyn. Memlekettik konkýrs arqyly merdigerdi anyqtaý kezinde qıyndyqtar kezdesti. Sondyqtan turǵyn úıler ortalyqtandyrylǵan ınjenerlik jelilerge qosylmaǵan» degen sebepter de aıtyldy.

Buǵan qalalyq ákimdiktiń «turǵyn úıler qurylysynyń kesheýildeýine úıdiń qurylysy men kommýnaldyq jelilerdi tartý júıesine eki túrli konkýrs ótkizilgen» degen málimetin qosyńyz. Korporasııanyń basqarma tóraǵasy Meıram О́teshov bolsa, «Biz eshqaıda qashyp ketpeımiz, barlyǵyna jaýap beremiz» dep endi ǵana jaýapkershilikti moınyna aldy.

Máseleniń mánisine kelsek, oblys ortalyǵyndaǵy «Dostyq» shaǵyn aýdany Ladojskaıa kóshesindegi qos turǵyn úı qurylysy byltyr aıaqtalǵan edi. Biraq turǵyndardyń qonystanýyna úıdiń ózi de, aýmaǵy da daıyn emes-tin. Sóıtip, turǵyndardyń aryz-shaǵymy quqyq qorǵaý organdarynan buryn oblys ákimdigine jetti. Oblys ákimi Ábilqaıyr Sqaqov bastaǵan komıssııa ókilderi kesh te bolsa, páterleri qys boıy jylýsyz qalǵan, aýlalary qorshalmaǵan, jaryqtandyrýy joq, esik-terezeleri durys ornatylmaǵan, edenderi tegis emes, tóbeden sý aǵatyn, qysqasy, «paıdalanýǵa berildi» degen aty ǵana bar jańa úılerdi óz kózderimen kórip qaıtty. Injenerlik-kommýnıkasııalyq jelilerdi ótkizbeı qurylys salǵan korporasııanyń áreketi oblystyq ákimdikti birneshe jedel jıyn ótkizýge májbúr etti. Oblystyq qala qurylysy jáne jerdi baqylaý basqarmasynyń basshysy Arman Bekbosynovtyń aıtýynsha, óńirdiń qurylys salasyndaǵy mindetterdi oryndaýǵa birqatar másele kedergi keltirýde. Birinshiden, oblystaǵy 958 qurylys kompanııasynyń 163-i ǵana jumys isteıdi. Jobamen aınalysatyn 283 kompanııanyń 6-yn ǵana jobalaý kompanııasy dep ataýǵa bolady. Ekinshiden, qurylys salasynda da mamandar tapshy, kirpish qalaýshylar az. «Oblys ortalyǵyndaǵy Toraıǵyrov ýnıversıtetiniń ınjener fakýlteti qurylys salasyna qajetti mamandardy daıarlaıdy. Biraq júrgizilip jatqan qurylys barysymen tanysyp, tájirıbe almaspaǵannan keıin stýdentter bilikti qurylysshy bola almaıdy. Sondyqtan qazir olardyń óndiristik-tájirıbelik praktıkalaryn qurylys alańdarynda eńbek qaýipsizdigin saqtaı otyryp ótkizý múmkindikteri qarastyrylýda», deıdi ol.

Al fakýltet basshylyǵy eger bılik pen bıznes tarapynan qoldaý bolsa, qurylys ındýstrııasyna kerekti kadrlardy daıarlaýǵa ázir ekenin aıtady. Mysaly, byltyr ǵana oblys ortalyǵyndaǵy J.Aımaýytov atyndaǵy teatr ǵımaratyna kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizgen «Attık-Stroı» JShS-da birde-bir attestasııalanǵan qurylysshy bolmaǵan. Ǵımaratty jóndeýge «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy – 2020» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda respýblıkalyq bıýdjetten 302 mln teńge bólingen. Jóndeý jumystary ýaqytynda aıaqtalǵan joq. Merdiger kompanııanyń sapasyz jumysyn kórgen teatr basshylyǵy olardy sotqa berdi.

– Qazir qurylys salasyndaǵy jaǵdaı osy. Jaýapsyz merdigerlerdi sotqa berý úırenshikti ádetke aınaldy. Baqylaýdyń joqtyǵy – jaýapsyz merdigerlerge tıimdi. Nege qurylys salasynda jaýapkershilik pen baqylaý joq? Sebebi qurylys kompanııalarynyń barlyǵy jekemenshikte. Olardyń áreketi «ózim bilemge» saıady, adam, qoǵam degen uǵymdardy umyt qaldyrǵan, – deıdi qurylys ardageri Á.Qabylbekov.

Sonymen birge qurylystaǵy qarqynǵa keıbir memlekettik qyzmetshiler biliktiliginiń tómendigi men kadr tapshylyǵy da kedergi. A.Bekbosynovtyń aıtýynsha, óńirdegi keıbir sala basshylary eger bólingen bıýdjettiń qarjysy jetpese, jobadan kez kelgen tusty alyp tastaýy múmkin. Budan soń, jobalyq-smetalyq qujattamalardy qaıtadan jasap, memlekettik saraptamadan ótýge týra keledi.

Al endi baqylaýsyz qurylystyń mánisine kelsek, qazir qaı qurylys bolsyn, birneshe merdigerge beriledi. Bas merdiger jumysqa qosalqy merdigerlerdi tartyp, sonyń saldarynan talap pen tártip álsiregen. Bul jaıdyń mysalyn «Dostyq» shaǵyn aýdanyndaǵy turǵyn úı qurylysyn júrgizgen merdigerlerdiń jumysynan-aq kórýge bolar. Bul jerdegi bas merdiger «Portal PV» JShS syrttan kompanııa tartatyn bolsa, bul jaıynda tapsyrys berýshi korporasııany, tehnıkalyq baqylaý kompanııalaryn habardar etip baryp, kelisimderin alýy qajet. Tipti tehnıkalyq baqylaýshy uıymdardyń bir emes, birneshe qurylys nysandarynda jumys isteıtini anyqtalypty.

– Osy birli-ekili tehnıkalyq baqylaý kompanııalary tapsyrysty mólsherden tys kóp alady da, sońynan qurylys barysyn múlde ýysynan shyǵaryp alady. Budan keıin qurylystan qandaı sapa kútýge bolady? – deıdi qurylys mamany Álken Dosov. Onyń aıtýynsha, eger bas merdiger tarapynan qosalqy merdigerlerdi tartý erejeleri oryndalatyn bolsa, onda qurylys barysy merdigerler arasynda birkelki bólinedi. Olar attestasııalaýdan ótken qurylys mamandary bolýy kerek. Bul qurylys sapasynyń jaqsarýyna, belgilengen merzimde aıaqtalýyna jol ashady, – deıdi A.Bekbosynov. Sondyqtan tehnıkalyq baqylaýdy qadaǵalaý uıymdary qosalqy merdigerlerge beriletin jumys kólemderi talapqa saı bolýyn qadaǵalaý kerek. Olaı bolmasa, kelisimsharttarda bas merdigerdiń qosalqy merdigerlerge jumys kólemin berý kezinde ereje talaptaryn buzýshylyqtarǵa jol bergeni úshin jaýapkershilikke tartý máselesin quzyrly oryndarǵa usynýǵa bolady.

Biraz jyl óńirdegi qurylys salasyn basqarǵan, qazir «GSÝ Qurylys» JShS-nyń ókili Dáýlet Mustafınniń aıtýynsha, keıde memlekettik konkýrs negizinde resimdelgen jáne qurylys kompanııalaryna berilgen jobalarda aıtarlyqtaı ózgerister de kezdesedi. Buryn jobanyń elektrondy jáne qaǵaz júzindegi nusqalary berilse, búginde móri joq kóshirmeler ǵana qolǵa tıip júr. «Mysaly, turǵyn úıdiń jobasyn qaǵazǵa syzbaı-aq, kompıýterde jasaýǵa bolady. Monıtorǵa qarap, ınfraqurylym ishindegi barlyq kem-ketikti tintýirdi ári-beri jyljytyp-aq kórýge bolady. Qazir qalaı? Eger ınspektor qurylys nysanyndaǵy aqaýdy baıqasa, ony dáleldeý úshin barlyq organǵa barýy kerek. Biraq ol barmaıdy. Al keıin páter alǵan turǵyndar zardap shegip, «sý aqty, qabyrǵa jarylyp tur» dep shaǵymdana bastaıdy. Sondyqtan elimizdegi qurylys salasyna qatysty zańdardy túgelimen qaıta qaraý kerek», deıdi Á.Dosov.

Jalpy, oblys ortalyǵynda jańa úılerge ınjenerlik-kommýnıkasııalyq jeliler tartý máselesi burynnan bar. Oǵan qaladaǵy jylý, sý qubyrlarynda jıi bolatyn apattardy qosyńyz. Qys boıy turǵyndar jylýy joq páterlerinde búrseńdep, tońyp shyǵady. Aldaǵy qysta qalaı jylynatynymyzdy oılaýdyń ózi qorqynyshty, óıtkeni jylý, sý jelileri túgel tozǵan. Bul jaǵdaıdy oblys ákimi Á.Sqaqovqa BAQ ókilderimen bolǵan beıresmı kezdesýde jetkizgenbiz.

Jylý, sý jelileri mamandarynyń aıtýynsha, oblys ortalyǵyndaǵy jer asty kommýnıkasııa júıeleriniń kartasy da joq. Tozǵan jelilerdi jańartý úshin 5 mlrd teńge qarajat kerek kórinedi. Qazir qosymsha stansa salynýda. Aldaǵy jylytý maýsymyna deıin JM-42 jańa jylý magıstraliniń qurylysy aıaqtalsa, Dostyq, Saıajaı, Ýsolka shaǵyn aýdandaryna da jylý jetedi.

Ekonomıst-maman Nurlan Jylqybaıdyń aıtýynsha, ákimdikter strategııalyq seriktes taýyp, memleket-jekemenshik áriptestik aıasynda jumys istegeni durys. Mysaly, turǵyn úı salýǵa qajetti aýmaqty qurylys kompanııalary satyp alady, tozǵan úılerdiń ornyna jańasy salynady. Kompanııalar resýrstardy basqarýdyń avtomattandyrylǵan júıelerine kóshýi kerek. О́ıtkeni áli kúnge deıin qaǵaz blankileri, elektrondy kesteler nemese tipti aýyzsha baılanys sııaqty eskirgen derekterdi jınaý ádisteri bar.

Málimetter kórsetkendeı, sońǵy eki jylda óńirde Turǵyn úı qurylysynda 12 paıyz ósim tirkelip, 2 280 páterli 35 turǵyn úı salynǵan. Onyń úshten biri kezekte turǵan turǵyndarǵa berilgen. Oblys ortalyǵynda «Saryarqa» jáne «Dostyq» shaǵyn aýdandarynda birneshe turǵyn úıler kesheniniń qurylysy jalǵasýda. Qurylysqa qoldanylatyn materıaldardyń 40 paıyzy − jergilikti óndirýshilerdiń ónimi. Byltyr turǵyn úı qurylysyna 38,7 mlrd teńge salynǵan. Qarjylandyrýdyń 38 paıyzy − menshikti qarajat bolsa, 61,9 paıyzy bıýdjettiń aqshasy.

Sonymen birge «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha Pavlodar, Ekibastuz qalalarynda 4 úı, «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» baǵdarlamasy barysynda 2020-2021 jyldary oblystyń aýdandary men qalalarynda birneshe turǵyn úı, jeke qurylys salýshylary 242,1 myń sharshy metr úıdi paıdalanýǵa bergen. Qoldanysqa berilgen turǵyn úılerdiń 57,3 paıyzy − Pavlodar qalasynyń úlesinde. Al bıyl birinshi toqsanda turǵyn úı qurylysynyń qarqyny báseńdegen. Josparlanǵan 48 myń sharshy metr baspananyń 24,5 myń sharshy metri salynypty.

Iá, óńirdegi qurylys salasynyń naryǵy zamanaýı tehnologııalardan artta qaldy. Paneldik plıtalardy qoldaný, monolıtti-karkastyq jáne quramaly qurylys tásilderi sııaqty balamaly jańa tehnologııalarǵa kóshý arqyly ǵana qurylys salasyn durystaýǵa bolady. Sondyqtan osy máselege oblys ákimdigi den qoıyp, ony josparly túrde júzege asyrmaqshy. Qurylys salasyndaǵy máselelerge arnalǵan jedel ótkizilgen jıyn qorytyndysy osyndaı.

Jıyn barysynda óńirdegi qurylys salasynda seriktes kompanııalardyń azdyǵy, jergilikti qurylys ındýstrııasynyń daıyn emestigi, óńir qurylysyna ınvestorlar tarapynan qyzyǵýshylyqtyń joqtyǵy jalpy qurylys kóleminiń tómendeýine áser etkeni talqylandy. Al jańa strategııalyq baǵdarlama mamandardy oqytýdan bastap, jobalaý, nysandardy salýǵa deıingi barlyq jumystar, qadaǵalaý, baqylaý talaptaryna saı keń aýqymdy baǵyttar boıynsha jasalady. Oblys ákimi Á.Sqaqov óńirlik Qurylys ındýstrııasyn damytýdyń jol kartasyn ázirleýdi, oǵan qoǵamdy, qurylys salasyna qatysty tájirıbesi mol, oı-pikiri qalyptasqan qaýymdastyq ókilderin tartýdy tapsyrdy.

Sońǵy jańalyqtar

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Búgin, 08:20

Ult saýlyǵyn ulyqtaǵan megapolıs

Elorda • Búgin, 08:18

Baǵdaryń qalaı, bas qala?

Elorda • Búgin, 08:17

«Astana Operamen» dos bolaıyq

Teatr • Búgin, 08:15

Dımash pen Djekson

О́ner • Búgin, 08:10

Utqanymyz shamaly bolyp tur

Qoǵam • Búgin, 08:05

Irikteýdiń ekinshi kezeńine ótti

Sport • Búgin, 08:02

Egizder festıvali

Qoǵam • Búgin, 08:00

Elordanyń damý dańǵyly

Elorda • Keshe

«Nur-Sultan kitaphanasy»

Elorda • Keshe

Qattalǵan tarıh qazynasy

Elorda • Keshe

Ahańnyń adaldyǵy

Ahmet Baıtursynuly • Keshe

Qaraly kezeń kartınasy

Qazaqstan • Keshe

Parıjge syımaǵan Pol

О́ner • Keshe

Qarttar úıindegi vals

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar