Qazaqstan • 29 Sáýir, 2021

Árbir Qazaqstandyq qazaq tilin bilýge mindetti

257 ret kórsetildi

Taraz qalasyndaǵy Dostyq úıi mekemesinde túrli etnos pen mádenıet salasynyń ókilderi tynymsyz eńbek etedi.

Jarty shar tárizdes, tóbesinde shańyraq beınelengen Dostyq úıi – Jambyl jerindegi yntymaq pen birliktiń, beıbitshilik pen mamyrajaı ómirdiń erekshe sımvoly. Qazirgi ýaqytta óńirlik Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qurylymyna ǵylymı-saraptamalyq top, qoǵamdyq kelisim keńesteri, Analar, medıatorlar, qoldanbaly óner sheberleri klýby, jýrnalıster klýby, «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysy, «Aq jelken» jastar lıgasy, «Aıbyn» jastar áskerı-patrıottyq klýby kiredi.

О́ńirde búgingi tańda 87 etnos pen 75 etnomádenı birlestik ókilderi ózara kelisim men turaqtylyqta ómir súrip keledi. Onyń ishinde orys, dúngen, túrik, ózbek, ázerbaıjan jáne koreıler de bar. Al bir paıyzdan da az etnostardyń qatarynda kúrdter, tatarlar, ýkraındar, nemister, uıǵyrlar, qyrǵyzdar, cheshender, grekter, tájikter, belorýstar jáne basqalary bar. Qazirgi ýaqytta óńirlik QHA qurylymyna Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qoǵamdyq akkredıtteýinen ótken 34 etnomádenı birlestik kiredi. Al óńirlik Assambleıa qyzmetiniń basym baǵyttarynyń biri – qaıyrymdylyq. Osyǵan oraı, jyl saıyn mesenattar men demeýshiler forýmy ótkiziledi. Bul rette Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdentiniń «Jomart jan» tósbelgisimen Jambyl oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasynyń qoǵamdyq orynbasary, oblystyq máslıhattyń depýtaty Iýrıı Mınakov, «Ahyska» oblystyq túrik etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy Mahmýtjon Davrıshev jáne Jambyl oblysy «О́zbek» etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy Bahrom Mýmınov marapattaldy. Sonymen qatar qaıyrymdylyq jasaýǵa qazaq, túrik, ózbek, dúngen, evreı, uıǵyr, ýkraın, nemis jáne orys etnomádenı birlestikteri men Analar keńesiniń belsendi qatysqanyn da erekshe atap ótken jón. Qaıyrymdylyq jasaýda eń birinshi bolyp oıǵa oralatyn is – oblystyq Assambleıa jastarynyń «Erikti donor» dástúrli aksııasy. Munda túrli etnos ókilderinen quralǵan jas býyn ókilderi óz erikterimen «Qan ortalyǵyna» baryp qan tapsyrady.

Jambyl oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy boıynsha da eki uzaqmerzimdi jobany júzege asyrdy. Bul jobalar «Jambyl oblysy etnostarynyń dástúrleri men mádenıeti» ensıklopedııasy jáne ensıklopedııa negizinde «Uly dala qazynalary» atty ınteraktıvti kartasy bolatyn. Dostyq úıinde Nur Otan partııasynyń oblystyq fılıalymen birlesip, «Ardagerlerdi ardaqtaıyq!» partııalyq jobasy aıasynda «Belsendi uzaq ómir súrý ortalyǵy» ashyldy. Ortalyqta qart adamdarǵa arnalǵan «О́zińe kómektes!», «Mýzykalyq qonaqjaı» klýbtary, tilderdi oqytý, horeografııa seksııalary, sándik-qoldanbaly shyǵarmashylyq úıirmeleri jumys isteıdi. Ortalyq búginde túrli etnos ókilderinen quralǵan 80-nen astam adamnyń basyn biriktirip otyr. Sondaı-aq jergilikti buqaralyq aqparat quraldary ókilderiniń arasynda jyl saıyn oblystyq «Bir shańyraq astynda» baıqaýyn ótkizý dástúrge aınalǵan. Sonymen qatar oblys Assambleıasy jyl saıynǵy «Qazaqstanǵa ystyq yqylaspen», «Atajurtty ańsaý» kezdesýlerin ótkizý aıasynda shetelde turatyn otandastarmen qoǵamdyq-mańyzdy is-sharalar uıymdastyrady. Kórshi respýblıkalarmen dostyq pen ultaralyq kelisimdi nyǵaıtý maqsatynda «Shekara dostardyń júregin bólmeıdi» dástúrli shekaralyq yntymaqtastyq festıvali ótkiziledi.

Jeke tulǵanyń mádenı jáne ulttyq biregeılendirýin qamtamasyz etetin mańyzdy faktordyń til ekeni belgili. Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsııasyna sáıkes qazaq tiline memlekettik til mártebesi berildi. Demek qazaq tili, polıetnostyq memlekette baılanystyrýshy jáne biriktirýshi qural retinde áreket etýi tıis. Qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrýda basty katalızator qazaq tili bolýy tıis dep kúmánsiz aıtýǵa bolady. Jáne ol jalpy qazaqstandyq til, ıaǵnı eldiń barlyq halqy úshin ortaq til bolýǵa tıis. О́tken jyly Qazaqstan halqy Assambleıasy tóraǵasynyń sol kezdegi orynbasary Janseıit Túımebaevtyń bastamasymen «Uly dalanyń ultaralyq tili» respýblıkalyq jobasy oryn aldy. Respýblıkalyq deńgeıde uıymdastyrylǵan til forýmyna oblystyq Assambleıanyń «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysynyń shtab músheleri, «Radonej» orys birlestiginiń músheleri V.Tregýbova men R.Prııahına jáne «Vynhýa» dúngen etnomádenı birlestiginiń múshesi D.Nuralıeva Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev pen Qazaqstan halqy Assambleıasy Tóraǵasy orynbasarynyń alǵys hattarymen, sondaı-aq «Qurmet» ordenimen marapattaldy. Al bıyl jergilikti etnostardyń memlekettik tildi meńgerýdegi jetistikterine keletin bolsaq, oblys ákimi Berdibek Saparbaevtyń «Beıbitshilik pen kelisim» jobasy aıasynda qalyptasqan, sondaı-aq memlekettik tildiń qoldanys aıasyn keńeıtýge arnalǵan «Uly dalanyń ultaralyq tili» ashyq alańyn bıyl basqasha formatta ótkizýdi jón kórdik. Osy is-sharaǵa baılanysty ózge etnostar arasynda memlekettik tildi dáripteý maqsatynda ózge ulttar kóp shoǵyrlanǵan birneshe aýdanda estafeta uıymdastyrylyp, barlyq etnomádenı birlestiktiń músheleri aıanbaı atsalysty. Munda turatyn árbir qazaqstandyq qazaq tilin bilýge mindetti dep oılaımyn. О́zim orta mektepti orys tilinde támamdasam da, otbasymyzda uıǵyr tilimen qatar, qazaq tilinde de erkin sóılesip júrdik. О́mirde qandaı jetistikke jetsem de, aıaýly ata-anamnyń tárbıesiniń arqasy dep bilemin. Otbasymyzda jaqsy tárbıe bergen marqum anam Rabııa Ismaılqyzynyń eren eńbegin aıryqsha atap ótkim keledi. Anamnyń Qazaqstan etnostarynyń túrli ánderin naqyshyna keltirip oryndaıtyn óreli óneri men kompozıtorlyq talanty bizdiń boıymyzda adamı qasıetterdiń qalyptasýyna zor yqpal etti.

Sonymen qatar jyl saıyn atalyp ótetin ataýly mereıtoılar ǵulama Abaıdy halyqpen jaqyn tabystyra túsýde. Uly aqyn Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn ótken jyly barynsha laıyqty atap ótýge oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasy da óz úlesin qosty. Assambleıa ókilderiniń qatysýymen chellendjder, túrli ınternet-aksııalar, beınetúsirilimder óz deńgeıinde uıymdastyryldy. Qazirgi ýaqytta Ybyraı Altynsarın, Jambyl Jabaev, Álıhan Bókeıhanov, Muqaǵalı Maqataev sııaqty kórnekti tulǵalardyń da mereıtoıyna oraı, ózge etnos ókilderi arasynda olardyń shyǵarmalaryn oqýdan óńirlik chellendj ótkizilýde. Onyń qorytyndysy jyl sońynda anyqtalady. Búginde memlekettiń qoldaýy nátıjesinde qazaq jerinde naǵyz birlik pen patrıotızmniń saltanat qurǵanyn baıqaýǵa bolady.

 

Parıda MAMEDOVA,

Jambyl oblystyq «Qoǵamdyq kelisim» kommýnaldyq memlekettik mekemesiniń basshysy

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodarda jer astynan sý atqylady

Aımaqtar • Búgin, 14:25

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

Uqsas jańalyqtar