Tarıh • 29 Sáýir, 2021

Qazaqqa tán irilik

230 ret kórsetildi

Uly saharanyń keń tósin myńdaǵan jyl boıy meken etip, dala zańymen dańqty ulys atanǵan qazaq halqy ejelden erekshe jaratylǵan jurt. Onyń ereksheligi tek tilinde, dininde ıa bolmasa turmys-tirshiligi men ádet-ǵurpynda ǵana emes, eń aldymen onyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan erekshe ulttyq minezinde deýge bolady.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Oǵan arysyn almaǵanda, Qazaq handyǵy qurylǵan tustaǵy tuǵyrly tarıhty eske alsaq ta jetkilikti. Aǵa syılaýdyń asa bir sımvoldyq úlken úlgisin handyqtyń irgetasyn qalaýshy qos sultan Kereı men Jánibek sultandar qol astyndaǵy rý-taıpalarymen Shý óńirine kelip qonystanyp, búgingi qazaq memleketiniń negizin kótergen uly tarıhı oqıǵadan kórýge bolady. Shý boıy men Qozybasyda jıylǵan quryltaıda Kereı sultan aq kıizge kóterilip han saılanady. Jalpy buǵan deıingi handyq bıliktiń ákeden balaǵa mıras bolyp kelgenin eskersek, Deshti Qypshaqtyń bıleýshisi Baraq hannyń uly Jánibek han naǵyz taq murageri bolýy tıis edi. Alaıda jasy úlkendi syılaý­dan, soǵan qurmet kórsetýden týǵan ádep boıynsha Kereıdiń jasy Jánibekten úlkendigi eskerilip, Kereı sultan qazaqtyń tuńǵysh hany retinde Altyn taqqa Jánibek sultannyń ini izetimen jaıǵasady.

Jýyrda belgili jýrnalıst Beken Qaıratuly aǵamyzdyń gaze­timizde «Qazaq­tyń alyptary» de­gen ataýmen aıtýly maqalasy («Egemen Qazaqstan», 14 sáýir 2021 jyl) jaryq kórdi. Ataqty balýan Qajymuqan Muńaıt­pasulynyń týǵanyna 150 jyl tolýyna oraı jazylǵan jazbada dańqty kúsh atalary, sal-seriler Balýan Sholaq, Imanjúsiptermen ba­lýan Qajymuqan ini arasyndaǵy izet, qazaqy keń minez keremet kórinis tabady. Atalǵan maqala sol Balýan Sholaq, Imanjúsip, Qa­jymuqandar syndy baıyrǵy balýandardyń boıyndaǵy márttik, jigittik, para­sattylyq sııaqty erekshe qa­sıetter búgingi qazaq azamatta­rynda qan­shalyqty bar degen saýalǵa je­teledi. О́z kezegimizde bul suraqqa jaýap izdep, arǵy-bergi oqıǵalardy oısha saraladyq.

Báse, bar edi ǵoı dedik bir kezde. Este­rińizde bolar, osydan týra bes jyl buryn erejesiz jekpe-jekten WBK tujyrymy boıynsha Qytaıdyń Shan­haı qalasy mańynda halyqaralyq týrnır ótken joq pa edi? Ras, balanyń qaı jylaǵany este qalady demekshi, qaı týrnır este qalady dersiz, biraq bul týrnırdiń ańyzyn álem áli kúnge deıin aýyzynyń sýy quryp aıtady. Jetpis kılo sal­maq dárejesinde óner kórsetken qazaqstandyq saıyp­qyran Aı­bek Nurseıit pen Qytaıdaǵy qan­dasymyz Ǵa­bıt Turǵanbektiń aq­tyq synǵa shyqqan sáti áli kóz aldymyzda. Kók týymyzdy kóterip kele jatqan Aıbekke tileýles bolasyz ba, joq taǵdyr aıyryp arǵy bette amalsyz qalyp qoıǵan qandas Ǵabıttiń jankúıeri bolasyz ba, tańdaý qıyn, talap qatal. Jeńis jeńgenge beriledi. Jeńetin de qazaq, jeńiletin de qazaq. El ishinde ótip jatqan eleýsiz doda da demes, búkil álem kóz tigip, Alashtyń eki alybyna entelep ekrannan qa­rap otyr. Gong soǵylyp, ju­dyryqtaryn túıistirgen eki ba­ýyr segiz buryshty alańdy aınalyp júre bastady. Qandasyna qolyn ala júgirse, qazaqtyǵy qaıda? Aǵa­synyń jaǵasyna jarmassa Alash ba­lasy ekendigine kúmán. Eldiń kózin aldap julqylasqan bolady, biraq judyryq jumsamaıdy. Tiresken bolady, biraq tekti uldar birin-biri teppeıdi. Álem ań-tań. Mundaı kútpegen burylysty buǵan deıin eshkim kórmegen. Altyn beldik úshin altyn baýyryn alty qurlyqtyń aldynda jaıratyp salý qazaq balasynan basqasyna úırenshikti jaǵdaı. Tórt-bes mınýtty tóbelessiz ótkiz­gen ekeýi aqyry tóreshilerden tó­men baǵa alyp, judyryqtasýdan bas tartysyp, saıys toqtaıdy. Osylaısha, bul «bolmaǵan jekpe-jek» dep eseptelindi.

«Árıne, men bul týrnırden elime kók Týdy jelbiretip, jeńispen oralǵym keldi. Biraq aqtyq synda baýyrmaldyqty sport­­taǵy jeńisten, sporttyq prın­sıpterden joǵary qoıdym. Ǵabıt qandasym ekeýmiz qol alysqan sátte onyń kúlim­degen kózinen baýyr­maldyqtyń, elge degen saǵynysh­tyń lebin sezdim. Sol úshin de baýyrymdy urý men úshin ersi bolyp kórindi. Men bul áreketime esh ókinbeımin. Bul meniń ata-anam­nyń, bapkerlerimniń tárbıesi dep bilem», dedi jýrnalısterge bergen suh­batynda arystan júrekti atpal azamat Aıbek Nurseıit.

О́z kezeginde qabylan minez qaı­sar qandasymyz Ǵabıt Tur­ǵan­­­bek te jýr­nalısterdiń su­raq­tary­na: «Mende esh­qandaı da ókinish bol­ǵan joq. Aıbek ekeýmizdiń jəne kúl­li qazaq ultynyń abyroıy men namy­synyń aldynda bul bolmashy ǵana is. Tipti, ókinem dep aıtýdyń ózi uıat. Odan bólek jekpe-jek barysynda Aıbek baýyrymnyń da kózinen maǵan degen meıirim tógilip turdy. Baýyrmashyldyǵymyzdyń arqa­synda bir-birimizge aýyr əre­ket­­terimizdi isteı almadyq. Ja­rys bitkennen keıin Aıbek qan­da­symyz ekeýmiz qol alysyp, qu­shaq­tastyq», deıdi Ǵabıt batyr. Shyn máninde Aıbek te, Ǵabıt te bir-birin tómpeshtep jeń­bese de jeńim­pazdar edi. Olar qazaqtyń tektiligin álem aldyn­da dáleldegen, qazaqtyń baýyr­mal­dy­ǵyn barsha jurtqa kórsetken shyn qahar­mandar edi.

Sonaý jyldary tuńǵysh «Qa­zaqstan Barysy» atanǵan belgili balýan Ulan Rysquldyń da áıgili jeńisi sportsúıer qaýymnyń esin­de bolar. Doda barysynda Ulan Rys­quldyń inisi Rýslan Ábdi­ra­zaqov ta aǵasyna jol berip, bas báıgesiniń beldigin balýan aǵasynyń beline ózi aparyp baılaǵan joq pa? Rýslan Ábdirazaqovtan da árip­testerimiz suraǵan kezde de: «Ulan aǵam maǵan qaraǵanda shyn babynda boldy. Onyń ústine, qazaqy tárbıe alyp óskendikten, aǵamnyń joly úlken ekenin túsindim. Son­dyq­tan oǵan jolymdy berdim», dep inilik kó­ńilin bildirgen edi.

Aǵanyń aldyna túspeý týraly ańyz-áńgimeler kóp qoı, jalpy qazaqty jyl­qy minezdi halyq dep tegin aıtpasaq kerek, birde osynaý inilik izet hám irilik minez qubylysy jylqy jaryqtyqta da bar degendi oqyp tańǵaldyq. Avtory – Sovethan Qalıǵojın dep jarııalanǵan sha­ǵyn ǵana maqalany kóz júgirtip oqy­sańyz qyzyq. «Qos kúreń bir bıeden týǵan sáıgúlikter. Birinen-biri bir jas úlken bolǵanymen bitimi birdeı, birinen-birin aıyrý qıyn edi. Báıgeden únemi úlkeni alda, kishisi artta quıryq tistesip keledi eken. Al aǵaıymnyń aı­týynsha, úlke­ninen kishisi júırik bolǵan. Oǵan minip, báıgege ózi de shap­qan ǵoı. Kishi kúreń báıge jolynda sýyrylyp alda shabady da, kómbe tóbesi kórinisimen ekpinin bá­seńdetip, «aǵasyn» alǵa túsirip jiberedi. Meıli, odan ári qansha áre­kettenseń de ol óz degenin istep, kómbege ekinshi keledi. Mine, jyl­­qynyń júırigine baılanysty syry beı­málim tylsym dúnıeniń tańǵajaıyp oqıǵalarynyń biri osyndaı», dep jazady avtor.

Qazaq jigitteriniń iriligi men izet­tiligi jaıynda taǵy bir tamasha oqıǵa keshe ǵana, sáýirdiń 25-si kúni búkil álem kóz tikken Rım qalasyndaǵy boz kilem ústinde boldy. Grek-rım kúre­sinen «Mat­teo Pellıkone» reıtıngilik týr­nıriniń alǵashqy jarys kúni aıaq­talyp, Qazaqstan qorjyny bir­neshe medalmen tolyqqan bolatyn. Iá, qorjynǵa qomaqty medal árkez túsip turady ǵoı, atalǵan týrnırdiń tarıhı oqıǵasy biraq bul emes edi.

Týrnır sharty boıynsha 63 kıloda qazaqstandyq balýandar Sultan Ásetuly men Aıdos Sul­tanǵalı kúresýi tıis bolǵan. Alaıda Sultan jasy úlken komandalas aǵasy Aı­dos­­pen beldesýden bas tartqan. Osy­laısha, Aıdos Sul­tanǵalı týrnır jeńimpazy, al Sultan Ásetuly kúmis medal ıegeri atandy.

Adamzat ań-tań. Ejelgi dáýirde quldardy kúrestirip, ony qunyǵa tamashalap otyrǵan rımdikterge bul kórinis tipti jat desek te bolady. Aqsha men altyn, bostandyq pen beldik úshin baýyry túgili áli jetse ákesin jyǵyp jiberip, qaýmalaǵan eldiń qoshemetine bólenetin qul­dardy tamashalap úırenip qalǵan Kolızeı kórermenderi aǵasynyń aldyna túsýdi ádepsizdik sanaǵan qazaq oǵlandaryn sonda uzaq qoshe­met­tepti.

Bul da – ulttyq kod. Qazaqtyń qazaq­tyǵy – eń birinshi onyń márt­tigi, iriligi, jomarttyǵy, baýyr­maldyǵynda bolsa kerek.

Iá, aǵanyń joly – amanattyń joly. Ulttyń jadyna jazylǵan óshpes jazýlar bolady. Sol kıeli sózderdiń biri de biregeıi «Aǵasy bardyń jaǵasy bar, inisi bardyń tynysy bar» degen túıin sóz sııaqty. Iаǵnı qaı maǵynasynda bolsyn aǵa – úlken uǵym, keń maǵynaly kemel sóz. Biz joǵaryda birneshe mysal­men aıtqymyz kelgen aǵaly-inili adam­dardyń arasyndaǵy qatynastyń mundaı áleýmettik erekshe mánin qazekem osy biraýyz sózge biriktirip ketkendeı. «Aǵasy bardyń jaǵasy bar». Biz sol jaǵaǵa jarmasýǵa emes, sol jaǵany qadir tutý­dy kóbirek eskergenimiz abzal.

Kisilikpen de, kishilikpen de jol berý mine, uly saharany mekendegen kóshpeli dala halyqtaryna tán tamasha minez. Aǵa syılaý arqyly ini iriligin kórsetedi, inige izet kór­­setý arqyly aǵanyń abyroı-bedeli asqaqtaıdy. Sporttaǵy aǵa­ńa beldigińdi bergennen bedeliń tó­men­­demeıdi, qaıta eldigiń artyp, eregisken dushpan aldynda Alash tulǵasy aıbarlana túsedi!

Sońǵy jańalyqtar

Shabyt shaqyratyn shahar

Elorda • Keshe

Aqjaınaq astana

Elorda • Keshe

Ozyq óndiris ornynda boldy

Aımaqtar • Keshe

Dımash pen Djekson

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar