Aımaqtar • 03 Mamyr, 2021

Aq mol bolsyn desek...

76 ret kórsetildi

Azyq-túlik dúkenderinde jergilikti mal ónimderin óndirýshilerdiń sút jáne sút ónimderimen birge, irgedegi Reseıdiń, qııandaǵy Belorýssııanyń taýarlary ıen tiresip tur. Qurǵaq sútten jasalǵan, aptalap, aılap sórede jatsa da, buzylmaıtyn sút ónimderi qanshama.

Saraptap qarasańyz, maldan kende emes tárizdimiz. Qolda bar maldyń óz tóli esebinen kóbeıý kórsetkishi de jaqsy. Mal azyǵyn daıyndaýda da min joq. Malsaq qaýym tabıǵı jaıylymmen birge kóp jyldyq ekpe shóp alqaptaryn da múmkindiginshe keńeıte túsýde. Uıymdasqan sharýashylyqtarda qurama jem daıyndaıtyn mal azyǵy sehtary iske qosylýda. Endeshe nege aqty molaıtyp, baǵasyn sál tómendetýge múmkindik bolmaı otyr. Saýda sórelerin ózge eldiń sút ónimderi jaýlap alǵaly qashan?! Osy arada ǵasyrlar boıy tórt túlikti baǵýdan ózindik dástúri, ozyq tájirıbesi qalyptasqan eldiń ózin-ózi mal ónimderimen tolyq qamtamasyz ete almaý sebebi nede?

Oblystyń malsaq qaýymy 446,3 myń bas qara mal baǵyp otyr. Mal basy jyl saıyn ósip keledi. Máselen, 2019 jylmen salystyrǵanda qara malda 102,8 paıyz ósim bar. Onyń ishinde saýyn sıyrlardyń úlesi de kóp bolmaǵanymen, barshylyq. Qazir oblysta 227,1 myń bas sıyr saýylady. Sút ónimderin óńdeýmen úlkendi-kishili 56 arnaıy mamandandyrylǵan taýarly-sút fermasy jumys isteıdi. Menshik túri árqıly uıymdasqan sharýashylyqtar 14 myńǵa jýyq sıyr saýyp otyr. Osy taýarly-sút fermalary jylyna 100 myń tonnadan astam sút óndiredi.

– Sút ónimderin molaıtyp, shetten keletin ónimmen básekelestire alar ma edik. Oǵan qabilet-qarymymyz tolaıym jete me?

– Básekelestikte básimiz joǵary bolýy úshin aldaǵy ýaqytta taýarly-sút fermalaryn uıymdastyrýǵa basymdyq berý kerek, – deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń orynbasary Qasym Itqusov, – endigi arada tutynýshy taza, sapasy kúmán týǵyzbaıtyn taýarly-sút fermalarynyń ónimderine kóbirek umtylatyny belgili. Al jekemenshiktegi adamnyń baǵymyndaǵy 2-3 sıyrdyń sútine kúmánmen qaraýy da múmkin. Qazir árkim óz densaýlyǵyn kúıttegen zaman ǵoı.

Basqarma basshysy orynbasarynyń aıtýyna qaraǵanda, bul oraıda taýarly-sút fermalarynyń artyqshylyǵy az emes. Birinshiden, olar ónimdi mol beretin asyl tuqymdy mal baǵady. Ekinshiden, mal azyǵynyń túr-túri bar. Oǵan qosa, uıymdasqan sharýashylyqtardyń ónimi turaqty tekseristen ótkiziledi. Demek, sapaly. Eger jekemenshiktiń qolyndaǵy maldyń ónimine suranys bolmaı qalsa, bul eń aldymen aýyl turǵyndary úshin aýyrtpalyq bolar edi. Shalǵaıdaǵy shaǵyn aýyldyń turǵyndary mal súmesimen kún kórip otyr ǵoı. Aqty molaıtý úshin aýyl turǵyndarynyń mal ónimderin satyp alýdy durys uıymdastyrý qajet. Eger taýarly sút fermalarynyń úlesi 30 paıyz bolatyn bolsa, qalǵan 70 paıyz aýyldaǵy aǵaıynnyń enshisinde. Qazir kádege asyra almaı jatqan jerimiz de osy. Birer jyl buryn halyqtyń qolyndaǵy mal sútin satyp alyp, bir jerge jınap salqyndatyp, sapasyn tekserip, sút zaýyttaryna tapsyratyn kooperatıvter quryla bastap edi, sońy sútteı irip ketti. Al sút zaýyttarynan tym qashyqtaǵy eldi mekenderdiń turǵyndary qoǵamdaspasa, jeke-jeke tası almaıtyndyǵy belgili. Dál osy arada qurdymǵa ketken kooperatıvter tárizdi yńǵaıly júıeniń kerek bolyp turǵandyǵyn qadap aıta ketýimiz kerek shyǵar.

– Utymdy bolýy úshin aýyldaǵy malsaq qaýymnyń sút ónimderin jınaýdy durys uıymdastyrý kerek, – deıdi Zerendi aýdanynyń turǵyny Aıman Begalına, – tańǵy saýyn men keshki saýyndy qosyp tasymaldasa, janar-jaǵar maı az jumsalady. Sonda ǵana uıymdastyrýshy táp-táýir tabysqa shyqpaq.

Qazir malsaq qaýym súttiń ár lıtrin 85-90 teńgeden tapsyrýda. Bul máseleniń eki jaǵy bar. Birinshiden, mal súmesimen kún kóretin aýyl turǵyndary maldyń tólinen ǵana emes, sútinen de paıda taýyp, eńse kóterip qalar edi. Esesine aq molaıyp, shetten keletin sút ónimderin saýda sórlerinen yǵystyrýǵa múmkindik týar edi. Ishki rezervtiń kádege aspaı jatqan jeri osy. Ekinshi bir másele, jekemenshiktegi mal tuqymyn jaqsartý. Sońǵy jyldary qolǵa alynǵanymen, áli de tolyq úlgere almaı jatyrmyz.

– Asyl tuqymdy mal baǵyp, saýyp, ıgiligin kórip otyrǵan uıymdasqan sharýashylyqtar tólin satýǵa yqylasty emes, – deıdi basqarma basshysynyń orynbasary Qasym Itqusov, – asyl tuqymdy saýyn sıyrdy bes-alty jyl saıyn jańartyp otyrý kerek. Uıymdasqan sharýashylyqtar tólin ózderine paıdalanady.

О́tken jyly oblys sharýashylyqtary 70,9 myń asyl tuqymdy mal ákelip, bul oraıdaǵy jospar 94,6 paıyzǵa oryndalǵan eken. Áıtse de, Arshaly, Birjan sal, Astrahan, Egindikól, Esil, Jarqaıyń, Qorǵaljyn, Sandyqtaý jáne Selınograd aýdandarynda mal tuqymyn asyldandyrý kórsetkishi tómen. Ústimizdegi jyly 77,1 myń bas asyl tuqymdy mal alynbaq. Bul arada bir aıta keterligi, mal tuqymyn sińire býdandastyrý arqyly jaqsartý máselesi. Qazirgi ýaqytta malsaq qaýym 1,6 myń bas buqany tabynǵa qosyp otyr. Áıtse de, áli de 1,7 myń bas asyl tuqymdy buqa qajet. Demek, oblystaǵy maldyń jartysynan astamyn asyldandyrý qajettiligi týyndap otyr desek, shyndyqqa janasady.

Memleket tarapynan aýyl sharýashylyǵyn qoldaýǵa táp-táýir kóńil bólinýde. Aıtalyq, iri qara maldy asyldandyrýǵa 225,0 mln teńge sýbsıdııa qarastyrylǵan. Endigi is tórkini uıymdastyrýda.

Sút ónimderin molaıtýǵa baılanysty umtylystyń bar ekendigin aıtý paryz. 2020 jyly oblysta 18 taýarly-sút fermasy uıymdastyryldy. Olar 1,6 myń bas sıyr saýyp otyr. Oǵan qosa, Aqkól aýdanyndaǵy «Eńbek» – 1200, Astrahan aýdanyndaǵy «Kamyshenka» – 1200, Atbasar aýdanyndaǵy «Bastaý» – 1500, Selınograd aýdanyndaǵy «Mánshúk» jaýapkershiligi shekteýli seriktestikteri 1000 bas asyl tuqymdy saýyn sıyr ustamaq. 2020-2022 jyldary osy taýarly sút fermalary tolyq qýatynda jumys isteı bastaǵan kezde jylyna 40 myń tonnaǵa deıin sút óndiretin bolady.

Mal sharýashylyǵy birshama jaqsy damyǵan delinetin óńirdiń saýda sórelerin ózgeniń ónimi basyp ketý uıat tipti.

Aqmola oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda alty óńir «qyzyl» aımaqta tur

Koronavırýs • Búgin, 09:57

13 mamyrǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Qazaqstan • Búgin, 09:39

Batys Qazaqstanda jańa qaýly shyqty

Aımaqtar • Búgin, 09:16

Balýan Sholaqtyń dombyrasy

О́ner • Búgin, 09:00

Jazǵa sálem joldaıyq

О́ner • Búgin, 08:55

Jylqyshy aýyldyń jaqsylyǵy

Aımaqtar • Búgin, 08:54

Sýdy únemdeý el úmitin aqtaı ma?

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Qanmen jazylǵan kartınalar

Tarıh • Búgin, 08:45

Stýdentterdiń sóz saıysy

О́ner • Búgin, 08:41

Halyq únine qulaq asatyn ortalyq

Qoǵam • Búgin, 08:39

Egilgen tal-terektiń obalyna qalmaıyq

Ekologııa • Búgin, 08:37

Ońtaıly onlaın aýksıon

Tehnologııa • Búgin, 08:35

Qoldy bolyp jatqan qaraýsyz mal

Aımaqtar • Búgin, 08:30

Brakonerge buǵaý bolmaı ma?

Aımaqtar • Búgin, 08:28

2021 jyl – qalpyna kelý kezeńi

Koronavırýs • Búgin, 08:25

Kıik kúıik pe?

Ekologııa • Búgin, 08:18

Qaýiptiń betin vaksına qaıtarady

Medısına • Búgin, 08:15

Halyqpen 200-den astam kezdesý ótkizdi

Parlament • Búgin, 08:14

«Osyǵan deıin nege birikpedi?»

Medısına • Búgin, 08:13

Qorqynyshty seıiltý quraly

Medısına • Búgin, 08:11

«Qazaqstanym!» dep, qalamy júıtkip tur

Qazaqstan • Búgin, 08:10

Hantáńirden qanat qaqqan qaıratker

Qoǵam • Búgin, 08:08

8 raýndta – 8 mıllıon dollar

Boks • Búgin, 08:07

Úı salǵanǵa – úlken kómek

Qoǵam • Búgin, 08:05

Bartımen sheberlik baıqasty

Tennıs • Búgin, 08:05

«Jigitter bar narqasqa...»

Sport • Búgin, 07:59

Ekonomıka damý jolaǵyna shyqty

Ekonomıka • Búgin, 07:58

Túrkistannyń jańa dáýiri

Qoǵam • Búgin, 07:55

Avıasııa salasy qoldaýǵa muqtaj

Qoǵam • Búgin, 07:50

Merkeldiń memleketshildigi

Álem • Búgin, 07:47

Uqsas jańalyqtar