Ekonomıka • 13 Mamyr, 2021

Ekonomıka damý dańǵylyna shyqty

92 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda elimizdiń 2021 jylǵy qańtar-sáýir aılaryndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndysy jáne respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy qaraldy.

Atalǵan máseleler týraly Ulttyq ekonomıka mınıstri Áset Erǵalıev, Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev, Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev, Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulov, Energetıka mınıstri Nurlan Noǵaev, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Saparhan Omarov, Saýda jáne ıntegrasııa mınıstri Baqyt Sultanov baıandady.

Ekonomıkanyń ósý qurylymynda sapaly ózgerister baıqalady

Ulttyq ekonomıka mınıstri Á.Erǵa­lıevtyń aıtýynsha, 2021 jylǵy qańtar-sáýir aılarynyń qorytyndylary boıynsha JIО́ ósý qarqyny ótken jylǵy naýryz aıynan beri alǵash ret 0,7%-dy qurady. Qazaqstan ekonomıkasynyń ósýi qalpyna kelýde. Qyzmet kórsetý salasy jáne ishki suranys jaqsarýda. О́ńdeý ónerkásibi salalarynda serpindi jáne turaqty ósý baıqalady. Sonymen birge ekonomıkanyń óndirýshi emes salalarynda negizgi kapıtalǵa ınvestısııalar aıtarlyqtaı ósýde. Jalpy alǵanda, ekonomıka ósiminiń qurylymynda sapaly ózgerister baıqalýda. «Ekonomıka damýy­nyń basty draıveri – qazirgi jaǵdaı­da naqty sektordyń turaqty ósýi. Osy jyl­dyń esepti kezeńinde taý-ken óndirisi óner­kásibin esepke almaǵanda, naqty sek­tordaǵy ósim 7,9%-dy qurady. Qurylys, aqparat pen baılanys, óńdeý ónerkásibi, sýmen jáne elektrmen jabdyqtaý, aýyl sha­rýa­shylyǵy salalarynda joǵarǵy ósý jal­ǵasýda. Bul rette, óńdeý ónerkásibi soń­ǵy on jyldaǵy eń joǵary ósýdi kór­setkenin aıta ketken jón» dedi mınıstr.

Saýdanyń 5,7%-ǵa ósýi aıasynda qyz­met kórsetý sektory oń ósim kórsetti. О́ń­deý ónerkásibi salalarynda qarqyndy já­ne turaqty ósý baıqalýda. Bul osy sala­nyń básekelestikke qabilettiligin kór­setedi. О́ndirýshi emes salalarda joǵary ınvestısııalyq belsendilik baıqalady. Bul ekonomıkanyń turaqty jáne sapaly damýyna dıversıfıkasııa arqyly qol jetkizýge múmkindik beredi.  Ken óndirý ónerkásibin esepke almaǵanda, negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısııalardyń ósýi 32,3%-dy qurady. Investısııalardyń aıtarlyqtaı ósýin óńdeý ónerkásibi – 2,1 ese, qurylys – 72%, aýyl sharýashylyǵy – 66%, aqparat jáne baılanys – 61%, saýda – 28,3%, kólik – 27,6% jáne jyljymaıtyn múlik operasııalary – 27,5% deńgeıinde kórsetti. Qańtar-naýryzda syrtqy saýda taýar aınalymy 19,7 mlrd dollarǵa jetti, onyń ishinde eksport – 11,5 mlrd dollardy qurady. Bul rette shıkizattyq emes taýarlar eksporty 15%-ǵa ósip, 4 mlrd dollarǵa deıin jetti. Ta­ýar­lar ımporty 8,2 mlrd dollardy qura­dy. Oń saýda balansy 3,3 mlrd dollardan asty.

Á. Erǵalıevtiń aıtýynsha, jalpy óń­deý óner­kásibi boıynsha ósim 7,7%-ǵa deıin jedeldedi. 13 óńir oń ósim kórsetti. Eń joǵarǵy ósim Almaty men Nur-Sul­tan qalalarynda jáne Almaty obly­synda baıqalady. Qurylys salasy jo­ǵary ósý dınamıkasyn kórsetýde. Oryn­dalǵan qurylys jumystarynyń kólemi 12,5%-ǵa ulǵaıdy. Batys Qazaqstan obly­syn qospaǵanda, barlyq óńirler oń ósim kórsetti. Qurylys-montajdaý jumys­tarynyń joǵarǵy ósýi Túrkistan, Qyzylorda oblystarynda jáne Almaty qalasynda baıqalady. Turǵyn úı qurylysy belsendi júrgizilýde. Bıylǵy qań­tar-sáýir aılarynyń qorytyndysy boıynsha turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý 13,3%-ǵa ósip, 3,5 mln sharshy metrdi qurady. Pavlodar jáne Almaty oblystarynan basqa barlyq óńirler oń ósim kórsetti.

Aýyl sharýashylyǵy turaqty ósý qarqynyn kórsetýde. О́nim shyǵarý 3%-ǵa ulǵaıdy. 13 óńirde oń serpin baı­qalyp otyr. Aqmola oblysy eń jo­ǵar­y ósim kórsetti. «Jalpy, turaqty ósý qar­qyny memlekettik qoldaý sharala­ry­men qamtamasyz etiledi. Olar aýyl sharýashylyǵy óńdeý salasyn ınvestı­sııa­laýdy yntalandyrýǵa, aýyl sharýa­shylyǵy tehnıkasynyń lızıngine, eko­no­mıkanyń ózindik jetkiliktiligin arttyrý boıynsha ınvestısııalyq jobalardy iske asyrýǵa baǵyttalǵan» dedi vedomstvo basshysy.

Ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa mynadaı sharalarǵa nazar aýdarý usynylyp otyr: 2021 jylǵa arnalǵan ekonomıkalyq ósimdi qalpyna keltirý jónindegi ózektendirilgen keshendi jospardy tıimdi iske asyrý;  Ekonomıkanyń basym sektorlarynda iri kompanııalarmen ınvestısııalyq kelisimderdi is júzinde iske asyrý; aýyl sharýashylyǵy jáne qurylys-montaj jumystarynyń maýsymyn belsendi ótkizý; «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» jáne «Eńbek» baǵ­dar­lamalary sheńberinde targettelgen tu­raqty jumys oryndaryn qurý; jańa «ósý faktorlaryn» damytý jáne óńir­ler­diń ekonomıkalyq baılanysyn kúsheıtý.

Mınıstrdiń aıtýynsha, joǵaryda kór­setilgen sharalardy iske asyrý ekono­mıkalyq belsendilikti yntalandyrýǵa jáne osy jylǵy ekonomıkalyq ósimdi qam­tamasyz etýge múmkindik beredi.

 

Iskerlik belsendilik ındeksi ósý ústinde

Ulttyq bank tóraǵasy E.Dosaevtyń aıtýynsha, Qazaqstanda iskerlik belsendilik ındeksi eki aı qatarynan ósý ústinde. Bıylǵy sáýirde ol qyzmet kórsetý jáne ónerkásip sektorynda qalpyna kelýdiń jal­ǵasýyna baılanysty 50,5 tarmaq boldy.

Bıylǵy sáýirde Qazaqstanda ınflıasııa azyq-túlik ınflıasııasynyń baıaýlaýy jáne azyq-túlikke jatpaıtyn jáne servıstik komponentterdiń jedeldeýi kezinde ótken aıdaǵy 7,0% deńgeıinde saqtaldy. Iskerlik belsendiliktiń jandanýy, halyq kiristeriniń qalpyna kelýi jáne ımporttyń ósýi aıasynda azyq-túlik­ke jatpaıtyn ınflıasııa 5,6%-dan 6,4%-ǵa deıin jedeldedi. Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasynyń aı saıynǵy ósýi 2017 jylǵy qazan aıynan bastap eń joǵary mándi kórsetedi. Kıim-keshek pen aıaq kıimge baǵanyń ósý qarqyny jyldyq mánde 5,5%-ǵa deıin jedeldedi. Sonymen birge munaı ónimderin tasymaldaý tarıfteriniń artýy nátıjesinde ishki usynystyń tómendeýi aıasynda bıylǵy jyldyń basynan bastap benzın baǵasynyń 11,6%-ǵa ósýi baıqalady. Aqyly qyzmetter ınflıasııasy 3,7%-dan 4,1%-ǵa deıin jedeldedi.

«Taýarlar ımporty azyq-túlikke jatpaıtyn tutynýshylyq jáne ınves­tısııalyq taýarlardy ákelýdiń ulǵaıýy esebinen iskerlik belsendiliktiń qalpyna kelýi jáne keıinge qaldyrylǵan ishki suranys aıasynda ósti. Avtomobılder, kıim-keshek jáne kompıýterler sııaqty taýarlardy ákelýde barynsha kóp ósý baıqalady. Taýarlardyń osy toptary boıynsha ósý 2020 jylǵy 1-toqsanmen salystyrǵanda 458 mln dollardy qurady» dedi E.Dosaev.

Ulttyq qordyń aktıvteri bıyl sáýir­diń aıaǵynda bir aıda 530 mln dollarǵa ul­ǵaıyp, 57,6 mlrd dollardy qurady. Al­tyn valıýta rezervteri bıylǵy sáýirdiń aıa­ǵyn­da bir aıda 689 mln dollarǵa ulǵaıyp, 34,2 mlrd dollardy qurady. Jalpy halyq­aralyq rezervter bıylǵy sáýirde 1,2 mlrd dollarǵa artyp, 91,8 mlrd dollardy qurady.

Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory­nyń zeınetaqy aktıvteri halyqtyń qara­jatty merziminen buryn alýyna baı­lanysty jyl basynan bastap 0,3 trln teńgege nemese 12,6 trln teńgege deıin 2,3%-ǵa tómendedi. E.Dosaevtyń aıtýynsha, bıylǵy jyldyń basynan bastap eseptelgen ınvestısııalyq kiris mól­sheri 488,5 mlrd teńge boldy. Bıylǵy 4 aıdyń qorytyndysy boıynsha ınflıasııa 2,7% bolǵan kezde 3,8% mólsherindegi kiristilik qamtamasyz etildi.

Bank júıesindegi depozıtter jyl basynan beri 23,4 trln teńgege deıin 5,8%-ǵa, onyń ishinde ulttyq valıýtada – 6,5%-ǵa nemese 14,8 trln teńgege deıin 896,1 mlrd teńgege, shetel valıýtasynda – 4,8%-ǵa nemese 8,6 trln teńgege deıin 392,5 mlrd teńgege ulǵaıdy.

Qarjy mınıstri E.Jamaýbaev óz sózinde tórt aıdyń qorytyndysy boıynsha memlekettik bıýdjetke 3 trln 217 mlrd teńge somasynda kiris túskenin nemese jospar 117,1% oryndalǵanyn habarlady. Respýblıkalyq bıýdjetke 1 trln 909 mlrd teńge somasynda kirister tústi nemese jospar 106,7%-ǵa atqaryldy. 

Jergilikti bıýdjetterdiń kiristeri 136,7%-ǵa atqarylyp, 1 trln 308 mlrd teńgeni qurady. Jospar 351 mlrd teńgege, onyń ishinde salyqtar boıynsha – 319 mlrd teńgege asyra oryndaldy.

Memlekettik bıýdjettiń shyǵystary 99,1%-ǵa, respýblıkalyq bıýdjettiń shy­ǵystary – 99,6%-ǵa, jergilikti bıýdjet­terdiń shyǵystary 98,7%-ǵa atqaryldy. О́tken jyldyń sáıkes kezeńimen salys­tyrǵanda bıýdjetterdiń barlyq deńgeıinde atqarylý kórsetkishi joǵary.

 

Naqty sektor alǵa basty

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri B.Atamqulov bıylǵy 4 aı qorytyndysy boıynsha óńdeýshi ónerkásiptiń barlyq sektorynda jıyntyq kórsetkishi 107,7% bolatyn damýdyń oń úrdisi baıqalatynyn atap ótti. Mashı­na jasaý salasynda 120,6% ósim boldy. Av­tokólik quraldary, treılerler jáne ashyq tirkemeler, mashınalar men jabdyqtar óndirisi, ózge de kólik quraldary, kompıýterler, elektrondyq jáne optıkalyq jabdyqtar, elektr jabdyqtaryn jasaý, jóndeý jáne ornatý kólemi artty.  

Tústi metallýrgııada oń dınamıka saq­talyp, ósim 3% boldy. Oǵan tazartylǵan altyn, tazartylǵan kúmis, quıma altyn, katodty mys jáne basqa da kórsetkishterdiń ósimi esebinen qol jetkizildi.  Qara metallýrgııada naqty kólem ındeksi 102,7% qurady. Shoıyn, kómirtekti bolat,  ferro-sılıko-marganes óndirisi ósti.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstri S.Omarov qańtar-sáýir aılarynda jalpy aýyl sharýashylyǵy óniminiń kólemi 3%-ǵa ulǵaıyp, 831,2 mlrd teńgeni quraǵanyn aıtty. «Bul ósim negizinen mal sharýa­shylyǵyndaǵy óndiris kóleminiń 3,2%-ǵa ulǵaıýy esebinen qamtamasyz etildi. Máselen, et óndirý kólemi tirideı salmaqta 5,3%-ǵa, sút 3,4%-ǵa ósti» dedi S.Omarov.

Kórsetilgen kezeńde tamaq ónimderin óndirý kólemi 3,9%-ǵa ósip, 673,6 mlrd teńgeni qurady. Bul rette, qyzylsha qan­tyn óndirý kóleminiń 28,9%-ǵa, óńdelgen kúrishtiń 23,7%-ǵa, sary maıdyń 23,3%-ǵa, jarmanyń 21,7%-ǵa, ósimdik maıynyń 15%-ǵa, unnyń 11,4%-ǵa, irimshik pen súzbeniń 9,6%-ǵa, óńdelgen súttiń 3,7%-ǵa artqany baıqaldy.

Aýyl sharýashylyǵynyń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestısııalar kólemi 66,1%-ǵa ulǵaıyp, 163,2 mlrd teńgeni, tamaq ónimderi óndirisine salynǵan ınvestısııalar 37,3%-ǵa artyp, 28,4 mlrd teńgeni qurady.

Saýda jáne ıntegrasııa mınıstri Baqyt Sultanovtyń aıtýynsha, aǵymdaǵy jyldyń basynan áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderiniń baǵasy 4,8%-ǵa ósti. Atalǵan ósim aldyńǵy jyly qańtar-sáýir aılarynda tirkelgen 5,5% quraǵan kórsetkishten tómen. «Baǵa ósiminiń fak­tor­laryn aıtatyn bolsaq, bárinen buryn ımportqa táýeldi ónimder – qant, qara­qumyq jarmasy, joǵary eksporttyq suranysqa ıe taýarlar – kúnbaǵys maıy, sondaı-aq maýsymaralyq kezeńde dástúrli túrde baǵanyń ósýi baıqalatyn kókónister qymbattady» dedi B. Sultanov.

Energetıka mınıstri N.Noǵaev kór­se­tilgen kezeńde munaı jáne kondensat óndirý kólemi 28,1 mln tonnaǵa jetip, qańtar-sáýir aılarynyń jospary 99,4% oryndalǵanyn aıtty «Munaı jáne kondensat óndirý kóleminiń esepti aıdyń josparynan tómen bolýynyń sebebi – sáýir aıyndaǵy Qarashyǵanaq ken ornyndaǵy jospardan tys jóndeý jumystaryna baılanysty boldy» dedi N.Noǵaev.

Esepti kezeń ishinde 22,1 mln tonna munaı eksporttaldy, bıylǵy qańtar-sáýir aılarynyń jospary 100% oryndaldy.

 

El ekonomıkasy ósý traektorııasyna shyqty

Máseleni Úkimet basshysy A.Mamın túıindedi. Onyń aıtýynsha, 4 aı qory­tyndysy boıynsha Qazaqstan ekonomı­kasynyń ósý traektorııasyna shyǵýy qamtamasyz etildi. Bıylǵy qańtar-sáýir aılarynda IJО́ ósý qarqyny 0,7%-dy qurady. Qalpyna kelý serpini ekono­mıkanyń barlyq salasynda baıqalady. IJО́ ósýine shıkizattyq emes sektor úlken úles qosty. О́ńdeý ónerkásibinde sońǵy 10 jylda turaqty jáne rekordtyq joǵary ósý qarqyny qamtamasyz etildi. Osy jyldyń 4 aıynyń qorytyndysy boıynsha ósim 7,7%-dy qurady.

Mashına jasaý (20,6%), onyń ishinde avtomobıl jasaý (25,4%), lokomotıvter men vagondar (49,7%), elektr jabdyqtary (10,2%), kompıýterler, elektrondyq jáne optıkalyq jabdyqtar (52,3%) óndirisinde joǵary ósý qarqyny baıqalady. Sonymen qatar hımııa ónerkásibi (11,2%); kıim óndirisin qosa alǵanda (23,6%), jeńil ónerkásip (4,9%); metallýrgııa (3%), onyń ishinde tústi (3%) jáne qara (2,7%) metallýrgııa; azyq-túlik ónimderi (3,9%) jáne sýsyndar óndirisi (5,1%); farmasevtıka (26,2%), munaı óńdeý (2,6%) salalary serpindi damý kórsetti.

Qurylys materıaldary óndirisin (26,5%), qurylysty (12,5%), turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýdi (13,3%) qosa alǵanda, qurylys sektorynda ornyqty ári joǵary ósý qarqyny qamtamasyz etildi.

Aýyl sharýashylyǵynda ósý qarqyny 3%-dy qurady. Salanyń tartymdylyǵyn arttyrý aıasynda aýyl sharýashylyǵy men azyq-túlik ónimderi óndirisindegi negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısııalar 50%-dan astamǵa ulǵaıdy.

Taý-ken óndirisin esepke almaǵanda, búkil ekonomıka boıynsha negizgi kapı­talǵa salynǵan ınvestısııalardyń ósýi 32,3%-dy qurady. Ekonomıka ósiminiń eń mańyzdy faktorlarynyń biri qyzmet kórsetý sektoryndaǵy oń dınamıka boldy. Máselen, ósim saýda (5,7%), baıla­nys (11,1%), jyljymaıtyn múlik opera­sııalary (1,3%), qarjy jáne saqtan­dyrý qyzmeti (1,6%) sekildi salalarda baıqalady.

Bıylǵy qańtar-sáýir aılarynyń qory­tyndysy boıynsha Mańǵystaý oblysy men Shymkent qalasy barlyq 7 ne­gizgi makrokórsetkish boıynsha, Aq­mola, Aqtóbe, Jambyl, Qaraǵandy jáne Qostanaı oblystary 6 kórsetkish boıyn­sha, Shyǵys Qazaqstan, Pavlodar, Sol­tústik Qazaqstan oblystary, Nur-Sultan jáne Almaty qalalary 5 kórsetkish boıynsha áleýmettik-ekonomıkalyq damý ósimin qamtamasyz etti. Batys Qazaqstan oblysynda eń tómengi kórsetkishter baı­qaldy. «Ekonomıkanyń oń ósimi – pan­de­mııany tejeý, sondaı-aq eldiń jeke sek­tory men óndiristik áleýetin qoldaý jó­nindegi sharalardy iske asyrý tıimdiliginiń mańyzdy ındıkatory. Ekonomıkanyń osy qarqynyn aldaǵy aılarda saqtap, ony ulǵaıtý mańyzdy» dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy óńirlerdiń ákimderine áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýar­larynyń baǵasyn turaqtandyrýǵa erekshe nazar aýdarýdy, jergilikti bıýdjet ese­binen forvardtyq azyq-túlik satyp alýdy qarjylandyrýdy 10 mlrd teńgege deıin ulǵaıtýdy jáne «aınalym shemasy» boıynsha qarjylandyrýdy 50 mlrd teńgege deıin jetkizýdi tapsyrdy.

Premer-Mınıstr ishki jáne syrtqy ın­­vestısııalardy, ásirese, shıkizattyq emes salalarǵa tartý, shaǵyn jáne orta bız­­­nes­ti odan ári damytýdy qoldaý, ju­mys­­pen qamtamasyz etý jáne halyqtyń naq­­ty tabysyn arttyrý qajettigin atap ótti.

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Antyna adal azamat

Qazaqstan • Keshe

Júrektiń jumsaq kúlkisi

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar