Án kimge arnalǵan?

Qala berdi kompozıtor Ilııa Jaqanovtyń «Egemen Qazaqstan» gazeti bıyl 10 aqpan­da «Bir ánniń tarıhy» aıda­rymen «Taý ishinde» dep atal­ǵan maqalasyn jarııalady. Avtor aýyl sharýashylyǵy ǵy­lymdarynyń doktory Qarpyq Qu­saıynov­tyń Sákenmen bala kezinde birge ósken Ázimhan aqsa­qalmen osy án týraly aıtqan sy­ryn jetkizgen. Sáken Omby túrmesinen qashyp shyǵyp, jan saýǵalap Baıanaýylǵa, odan ári sáýir aıynda Jańaar­qa­ǵa bar­ǵanyn, sol jerde Ázim­han­nyń úılený toıynda bolyp, osy «Taý ishinde» ánin tuńǵysh ret shyrqaǵany týraly aıtady. Bir qaraǵan janǵa bári solaı sııaqty kórineri anyq. Degenmen Abaı: «О́leńge árkimniń-aq bar talasy...» degen emes pe. Jurt kó­zine túspeı mazarlarda túnep, alań kóńilmen júrgen Sáken qalaı osyndaı ǵashyqtyq ánin týǵyza salǵan degen oı kez kelgen pendeniń basyna keleri anyq. Ázimhan aqsaqal sóziniń sońynda: «Sákenniń biraz syryn bilem, árıne, biraq jańaǵy «Taý ishin­de» áni kimge arnalǵan? Esinen ketpeı qoıǵan sol ǵashyǵy kim? Ol jumbaq. Sákenniń júregindeg­i qupııa», dep oıyn túıindepti. Bar másele osynda. Shynynda se­ri Sákenniń osy áni kimge ar­nal­ǵan, esin alǵan ǵashyǵy kim? Qaı jumbaqty alsańyz da she­shimi bar ǵoı. Sáken «Taý ishin­de» ánin Qa­rataý qoınaýynda shy­ǵarǵan de­gen sózdiń de shyǵyp júr­ge­nine talaı jyldyń júzi bol­dy. Osy­ǵan baılanysty qısyn­ǵa ke­letin bir bolǵan jaıdy oqyr­mandar nazaryna usynyp kó­reıik.

Túrkistan oblysynyń Oty­rar aýdany ortalyǵy Sháýildirde Dına Toqabaeva degen qarııa tu­rady. Qazir jasy toqsannyń tó­rinde. Keńes ókimeti kezin­de sha­rýashylyqtyń esep-qısap ja­­ǵynda uzaq jyldar eńbek etken. Kónekóz qarııanyń jadynda saqtap qalǵan estelikterin tyń­­dasańyz qulaq quryshyńyz qanady. Qarııa radıodan shyr­qalǵan «Taý ishinde» ánin tyńdap bolǵan soń, qaınysy Esenǵazy Beısenbıev­ke: «Ákem Toqabaı ta­manyń bu­zaý rýynan, ataqty Súgir kúıshiniń nemere inisi. Ke­ńes ókimetiniń alǵashqy jyldary belsendi bolyp, Sozaqta kolhoz basqarǵan jan. Búginde Sozaqtaǵy kózi qa­raqty jannyń bári Toqabaıdy jaqsy biledi. Toqabaı aıtypty degen ázil-qal­jyńdar áli kún­ge el aýzynda. Sol Toqabaı Baı­qa­damdaǵy ysty­nyń shanyshqyly rýynan taraǵan ­Isa degen kisiniń qyzy Sulýshash­qa úılenedi. Ol – meniń anam. Anam kórgen jan kóz ala almaıtyn bet bitkenniń ajarlysy edi. Toqa­baıdyń bosa­ǵasyn attaǵanda tol­ǵan aıdaı tol­­qysyǵan on segizdegi kezi eken.

1919 jyly jazǵyturym Arqa­dan bet ajary kelisti kelgen kisi at arytyp, Betpaqdalany kókteı ótip, aryp-ashyp Sozaq óńirine keledi. Ol keńes ókimetiniń óki­li dep Qarataýdyń qoınaýyn­da otyr­ǵan Toqabaı Erimbekovtiń úıine taban tiregen. Toqabaı jón surasyp, Aqmola sovdepi tór­alqasynyń múshesi, ýezdik aǵartý komıssary qyzmetin atqarǵan Sáken Seıfýllın ekenin biledi. Qonaqtyń Ombydaǵy Kolchaktyń túrmesinen qashyp, Dúısenbi degen laqap atpen Pavlodardaǵy Baıanaýyl arqyly týǵan jeri Jańaarqaǵa soǵyp, Áýlıeatany betke alyp bara jatqan jaıy bar eken. Mán-jaıǵa qanyqqan Toqabaı: «Sáke, uzaq joldan shar­shap shaldyqqan shyǵarsyz. Astyńyzdaǵy atyńyz da ábden boldyrǵan sekildi. Bizdiń úıde birer aıdaı jatyp, baǵylan qo­zynyń etin jep, saýmal-qy­myz iship, taýdyń taza aýasymen tynystap dem alyńyz», – dep aqjarma peıilin bildirip, qur­metin kórsetedi.

Arada biraz kún ótken soń Sáken de ózine ózi kelip, kó­ńi­li jaılanyp, shyraılanyp shy­ǵa kelgen. Áıgili kúıshi Sú­gir­diń dombyrany bebeýle­te quı­qyljytqan kúılerin tyń­dap, ózi de aýyl-aımaqtaǵy oıyn-toı­da, altybaqan saýyq keshte­rin­de án salyp, jurttyń ystyq yqy­lasyna bólenedi. Aýyl adamda­ry kelbetti kisiniń kórkine qy­zyǵa qarap, qońyrqaı daýys­pen shyrqaǵan ásem ánine qulaq qu­rysh­taryn qandyrǵan.

Toqabaı: «Sáke, keshki sal­qyn­men taý qoınaýyna serýendep, ań-qus aýlap, boı jazyp qaı­tyńyz», dep óziniń qyzmetke minip júrgen aqboz atyn beredi. Sáken kúnniń qaınap turǵan ys­tyǵynda úıde jatyp, keshke eki ańshy jigit qosshymen taý ishin serýendep, tamyljyǵan tum­sa tabıǵatty tamashalap, neshe
alýan ań-qustardy aýlap qarań­ǵy túse qaıtýdy daǵdyǵa aınaldyrady.

Birde álgi ańshylar: «Myna kisi sońǵy bir aptada ań-qustar­ǵa kóńil bólmeıtindi shyǵardy. Jartastyń kóleńke jaǵynda otyryp alyp, ózinshe yńyldap bir áýendi sózimen qaıtalaı beredi. Áýenge elitkeni sonshalyq keıde bizdi elemeıtin sekildi. Ondaı án-áýendi qonaqtan kelgeli beri estigen emespiz», deıdi aýyl tur­ǵyndaryna tańdanǵan keıip tanytyp. Solardyń arasynda­ǵy qaǵilez biri: «Biz sazgerlerdi ­tú­sine bermeımiz. Anaý Súgirge qa­­rashy. Jańa kúıin shyǵarǵan-
­sha birneshe kún boıyna erteli-kesh jan adammen sóılespeı dom­byrasyn shertip, áldenege áýe­ıi­lenip otyrady ǵoı. Qonaq ta jańa án shyǵarǵaly júrgen shyǵar», degen eken.

Anam Sulýshash mol das­tar­qan­ǵa baryn qoıyp, qonaqty jaq­sylap kútedi. Anamnyń sylań­daǵan júris-turysy, uzyn qara shashy, kóz arbaǵan sulýlyǵy men shyn peıildi yqylasy Sáken aqyndy sezimge bólep, shabytyna áser etti me, taý ishinde serýendep júrip, án shyǵarady. Kezekti bir saýyq keshte jurt Sákennen qonaqkáde suramaı ma. Sol kezde ol dombyrany qolyna alyp, qońyrqaı únmen: «Men kelem taý ishinde túndeletip...», dep ma­­myrlata bastap, qaıyrma­syn: – Á-áı, Súmbil shash, qara kóziń, tátti sóziń, Bilgeısiń kelgenimdi jalǵyz óziń...», dep shyrqaǵan­da jańa ándi aýyldyń ónerpaz jigitteri qaǵyp alyp, lezde aýyl-aımaqqa taratyp jibergen. Kóp­shilik Sákennen ániniń atyn su­raǵanda: «Bul ánniń aty «Taý ishin­de». Sizderge menen tartý bolsyn», degen eken. Ol Áýlıe­ataǵa attanatyn kúni Súgir bas­taǵan aýyl-aımaq túgel jınalyp, qımaı qoshtasady. Aýyldan uzaı bere tańǵy tunyq aýada «Taý ishinde» ánin shyrqaǵan áýen úni jurttyń qulaqtaryna jetken. Aqyn et alyp tyńaıǵan kúreń atyna minip, bel asyp ketkenshe jınalǵandar oryndarynan tapjylmaı tursa kerek. Solaı aqyn-sazger ketip, artynda áni qalǵan.

Qazaqta «Kimge kóp qarasań, balań soǵan uqsaıdy» degen sóz bar. Bir jyldan soń anam Sulýshash shekesi torsyqtaı ul­dy bolyp, esimin Sáken dep ataı­dy. Es bilip, jumsaýǵa jarap qalǵan kórikti balaǵa jurt suq­tanyp qaraı berse kerek. Sodan kóz tıip, qaıtys bolypty. Keıin anam eki qursaq kóterdi. Biri – aǵam Qydyráli de ekinshisi – men. Anam aýyldyń alty­ aýyzynan qur alaqan emes edi. Men es bile bastaǵannan dombyra shertip, kúı tartýdy úırete bastady. ­Ese­­ıip, etek-jeńimdi jaýyp, kó­zge kórinip qalǵan kezimde aýyl adam­dary: «Sen anań sekildi ajar­lysyń», deýshi edi. Soǵan qaraǵanda ákemnen góri anama kóbirek uqsaıtyn sekildimin.

Toı-tomalaqta aýyl jastary Sákenniń sol «Taý ishinde» ánin jıi-jıi aıtyp júrdi. Birde anam ońasha otyrǵanda: «Qy­zym, bul ándi Sáken Seıfýl­lın ma­ǵan arnap shyǵarǵan», ­dep onyń sonaý bir jyly aıǵa jýyq úıde bolǵanynan syr shertti. Men: «Al ánniń qaıyrmasyn­da Sulýshash emes Súmbil shash dep aıtylady ǵoı. Nege?» deı­min qyzyǵyp. Anam: «El ishinde ósek tarap ketpesin dep atymdy solaı ózgertken», dedi uıań únmen. Sodan soń ózi ándi áýelete shyrqady.

«Sozaq» sovhozynyń Maha­nov Medet degen jigiti 1952 jy­ly Almatydan mal sharýashyly­ǵy ınstıtýtyn bitirip keldi. Biz bir-birimizdi unatyp, bas qosyp, otaý tiktik. Ákem Toqabaı 1955 jyly qaıtys boldy. Qazir beıiti Qarabýra áýlıeniń janyndaǵy Súgir kúıshiniń beıiti qasynda jatyr».

Sonymen Sákenniń «Taý ishin­de» áni kimge arnalǵan? 1959 jyly kúzde ataqty jazýshy Muh­tar Áýezov Ońtústik Qa­zaq­standy shyǵarmashylyq sapar­men aralap, Alǵabas pen Sozaq aýdandaryna at basyn tiregen. Alǵabasta ánshilerge súısinip: «Shaıanǵa barsań, ánshimin deme», Sozaqta Súgirdiń kúıine tamsanyp: «Sozaqqa barsań, kúıshi­min deme» dep aıtqan dýaly sózi búginde qalyń eldiń qulaǵynda. Sol saparynda Sákenniń «Taý ishinde» ániniń shyǵý tarıhyn qoıyn kitapshasyna túrtip alypty degen derek te bar. О́tken ǵasyrdyń jetpisinshi jyldary jazýshy Erkinbek Turysov ta ánniń osy bir shyǵý tarıhy jaıynda «Kelinshektaý» ki­ta­­bynda qozǵap ketken. Fılo­lo­gııa ǵylymdarynyń kandıda­ty Jabal Shoıbek: «Sáken Seı­­­fýllınniń Sozaqta bolyp, To­qa­baıdyń úıinde birer aı da­myl­daǵany ras. «Taý ishin­de» áni Sulýshash apamyzǵa ar­nal­ǵa­nyn eshkim de joqqa shy­ǵara al­maıdy. Sáken seri aı dese aýzy bar, kún dese kózi bar Sulý­shash­tyń qolynan dám tatyp, rıza­ly­ǵyn sol ánimen jetkizgen ǵoı. Bul ándi teriskeıdegi sozaq­tyq­tar­dyń saltanatty jıyndarda, toı-tomalaqtarda jıi shyr­qaı­tyn­dary sondyqtan. Sondaı-aq «Taý ishindeni» Qarataýdyń kún­geı jaq betindegi Báıdibek aýda­nynyń oblysqa tanymal ánshisi Tańat Mamyrhanov ta úne­mi tamyljyta shyrqap keledi», deıdi.

Ánniń shyǵýy jaıyndaǵy osy bir derekterdiń shyn­dyq­qa qanshalyqty jaqyn eke­nin anyqtaý úshin Sáken Seıfýl­lın­niń ómiri men taǵdyryn túbe­geıli zerttep, talaı týyndylar jazǵan ǵalym, professor Tur­synbek Kákishevtiń úıine telefon shalyp: «Tursynbek aǵa, Sáken «Taý ishinde» ánin qaı jer­de shyǵardy? Kókshetaýda ma, Qarataýda ma? Sondaı-aq án­niń týýyna nendeı jaǵdaı se­bep bolǵan?» dep suradym. Ol: «Án Qarataýda týǵan. Sáken Kolchaktyń Omby túrmesinen qashyp shyǵyp, Arqany kókteı ótip, Áýlıeataǵa bet alyp bara jatyp, Sozaqta birer aı aıaldaı­dy. Sol jerdegi Sulýshash degen jas kórikti áıelge arnap shy­ǵarǵan. Oǵan eshkimniń kúmáni bol­masyn», dedi. Sákenniń she­shimi jumbaqqa aınalǵan «Taý ishinde» ániniń syry osynda eke­ni kámil. Kákishevtiń tujyrym­dy sózinen keıin kóńilde kúmán qalǵan joq.

Aqyn Tumanbaı Molda­ǵa­lıev: «Jyrym meni eshqashan ól­tir­meıdi, Ánim meni alysqa je­te­leıdi...», dep jyrlaǵan emes pe. «Taý ishinde» áni shyr­qalǵan saıyn memleket jáne qo­ǵam qaı­ratkeri, aqyn-sazger Sá­ken Seı­fýllın árdaıym esimizge oralady. Bul án Sáken seriniń atyn eshqashan óltirmeı, áli talaı jyl­darǵa jeteleıtini anyq.

 Kólbaı ADYRBEKULY