Aımaqtar • 30 Maýsym, 2021

Murat ÁITENOV: Tarıhı sheshim Shymkenttiń damýyna tyń serpin berdi

162 ret kórsetildi

Osydan úsh jyl buryn Elbasy N.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Shymkentke respýblıkalyq qala mártebesiniń berilýi megapolıstiń jańa tynysyn ashty. Úsh jyldyń ishinde qala bıýdjeti 3,6 ese ósken. Onyń 45%-y áleýmettik salaǵa baǵyttalǵan. Úsh jyl bıýdjetinde 3,6 ese ósim bar qalany damytý úshin az ýaqyt emes. Desek te bar másele qarjymen ǵana sheshilmeıtinin, adamı bolmys, sana-sezim, qarym-qabilet, túsinik pen talpynystyń da yqpaly mol ekenin eskersek, Almaty jáne Nur-Sultan qalalarymen teńestirer úlken ózgerister úshin úsh jyl az sekildi kórinedi. Osy oraıda qala ákimi Murat Áıtenovpen áńgimelesip, megapolıstegi ózekti máselelerdiń sheshilý barysy men oń kórsetkishteri jóninde maǵlumat alǵan edik.

– Qyzmetke kirisken al­ǵashqy aılarda qalaǵa qo­sylǵan shalǵaı eldi mekenderdiń áleý­mettik jaǵdaıyna basym nazar aýdarǵan bolatynsyz. Osy oraıda qalaǵa qosylǵan eldi mekenderdegi ózekti máse­leler qalaı sheshimin tabýda?
– Qala aýmaǵyna jańadan qosylǵan 40 eldi mekende bir­qa­tar ózekti máseleniń bary úshin­­shi megapolıs mártebesi be­­­rilgennen keıingi aılarda-aq anyq­­talǵan bolatyn. Iá, qa­la­­nyń ortalyǵynan shalǵaı der­­lik turǵyn alaptaryndaǵy má­­se­leler birtindep sheshimin taýyp keledi. Mysaly, elektr qýa­tymen qamtamasyz etý maqsa­tynda 2018-2020 jyldary qala ákimdigimen 14 eldi mekende elektr jelileri jańartylyp, paı­dalanýǵa berildi. Al 18 eldi me­ken sapaly elektr qýatymen qam­tylǵan. Qalǵan 8 eldi meken­de qalanyń damý jospary­na sáıkes 2021-2022 jyldary elektr júıeleri jańartylady. Son­daı-aq bıylǵa deıin 18 eldi me­kende aýyz sý qubyrlarynyń qu­rylys jumystary júrgizilip, paı­dalanýǵa berildi. Endi 4 sha­ǵyn aýdan 2023 jylǵa deıin aýyz ­sý júıelerimen qamtylady. «Kógildir otynmen» qamtý bo­ıynsha 2018-2020 jyldary qa­la ákim­digimen 7 eldi mekende gaz kubyry júrgizilgen. Bıyl já­ne kelesi jyldary 9 eldi me­kende tabıǵı gaz qubyrlary ja­ńartylady. Bul qalaǵa qo­sylǵan eldi mekender boıyn­sha.
Sońǵy úsh jylda, bıyldy qosyp eseptesek, 853,5 sha­qy­rym jol tóseledi. Buryn mun­sha kólemdegi jol 10 jylda salyn­ǵan. Jalpy, 2023 jylǵa deıin qa­la turǵyndary 100% sapaly aýyz ­sýǵa, 100% tabıǵı gazǵa, 2025 jylǵa deıin 100% sapaly elektr qýatyna qosylady. Kó­lik keptelisterin boldyrmaý maq­satynda 4 iri jolaıryqtyń qu­rylysy josparlanyp, osy jyly 2-iniń qurylysy bastaldy. Bir jolaıryq jyl sońyna de­ıin paıdalanýǵa beriledi. Ná­tı­jesinde, jaqsy jáne qana­ǵat­tanarlyq joldardyń úlesi jyl sońyna deıin 63,6%-ǵa je­tedi. Osy arada aıta keteıin, jolaýshylarǵa yńǵaıly jaǵdaı jasaý úshin byltyr 590 jańa avtobýs satyp alynyp, onyń 300-i jolǵa shyqty, jyl sońyna deıin 290 jańa avtobýs qosylady. Sonda qoǵamdyq kólik 80%-ǵa jańarady. Bul avtobýstar gazben júredi, kondısıoneri bar, múgedekterge qolaıly.
– Qala turǵyndaryn sapaly elektr qýatymen qamtýda birqatar jumys atqarylǵan eken. Degenmen úshinshi megapolıs turǵyndary jıi sha­ǵym­danatyn kommýnaldyq sa­­lanyń biri – elektr qýa­tymen qamtý. Keı aýdandarda ja­ryqtyń qýaty az, eń óki­nish­tisi, jel tursa jaryǵy só­ne­tin shaǵyn aýdandar kóp. Osy másele boıynsha qandaı jumystar atqarylýda?
– Iá, jaryqtyń sónýine qa­tysty másele bar jáne ony she­shý joldary boıynsha tıisti ju­mystar atqarylýda. Josparǵa sáıkes bıyl shilde aıynda qo­salqy stansanyń qurylysy aıaq­talady. Asar-2 eldi mekenin turaqty elektr kózine qosý ju­mystary 1 tamyzǵa deıin tolyq aıaqtalady dep kútilýde. Joba­ǵa sáıkes 2 765 turǵyn úı sapa­ly elektr qýatymen qamtamasyz etiledi.
Qala aýmaǵyndaǵy shaǵyn aýdandar men turǵyn alaptarda elektr júıeleriniń apatty óshýiniń basty sebepteri­niń biri – jaýyn-shashyn, daýyl áse­ri. Osy oraıda qala aýma­ǵyn­daǵy elektr júıeleriniń teh­nıka­lyq jaǵdaıynyń, elektr ener­gııasynyń jıi sónýiniń sebebin anyqtaý maqsatynda arnaıy jumysshy top qurylyp, zertteý jumystaryn júrgizgen bolatyn. Nátıjesinde, óshýlerdiń basym bóligi jekemenshik jeli­ler tartylǵan eldi mekenderde oryn alyp jatqany anyqtal­ǵan. Jekemenshik jeliler arqyly elektr qýatyn alatyn 16 eldi me­kende jańa elektr jelilerin tartý jumysy bastaldy. Ol 2022 jylǵa deıin júrgiziledi. Sonymen qatar bıyl elektr jelilerine aǵymdaǵy jóndeý ju­mystaryn júrgizýge, kútip ustaýǵa qala bıýdjetinen 1 mlrd teńge qarjy bólindi. Osy ju­mystar tolyq aıaqtalǵannan ke­ıin elektr júıelerinde se­bepsiz apatty óshýler azaıady. Al­daǵy aıdyń basynda qala damýy úshin asa mańyzdy joba – Bozaryq qosalqy stansasynyń qurylysy aıaqtalady. Sondaı-aq Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes halyqqa qolaıly qala qalyptastyrý jumystary aıasynda memleket-jekemen­shik áriptestikpen «Shymkent qa­lasyn jaryqtandyrýdyń qu­­rylysyn salý, qaıta qurý jáne paıdalaný» jobasy iske asy­­rylýda. Kóshelerdi ja­ryq­­tan­dyrý jumystary da qar­qyndy júrgizilýde. Mysaly, 2021–2023 jyldary joba aıasynda tur­ǵyndardyń jaılylyǵy men qa­ýipsizdigi úshin 312 kóshe ja­ryqtandyrylady.
– Mıllıondy qalanyń bú­gingi demografııalyq jaǵdaıy qalaı? Turǵyndardy baspana­men qamtý máselesi qalaı she­shilýde?
– Táýbe delik, qalada jas ur­paq sany arta túsýde. Mysaly, 2020 jyly Shymkent qalasyn­da 31 445 bala dúnıege kelgen. Bul kórsetkish 2019 jylmen sa­lys­tyrǵanda 3 342-ge artqan. Úshinshi megapolıste kúnine ortasha eseppen 120 sábı dúnıege keledi. Iаǵnı ár on bes mınýt saıyn bir shymkenttik dúnıe esigin ashady. О́tken jyly dú­nıe­ge kelgen sábılerdiń arasyn­da egizder men úshemderdiń de sa­ny artty. Iá, qala halqy 90-jyldardaǵy 400 myńnan qazir bir mıllıonnan asty. De­mo­grafııalyq ósim de – el tá­ýel­sizdiginiń jemisi, ıaǵnı Shym­kenttiń ár ekinshi tur­ǵyny – tá­ýelsizdik týmasy. Otyz jyl bu­ryn qalada 69 myń oqýshysy bar 72 mektep bolsa, qazir 226 myń oqýshy oqıtyn 186 mektep bar. Úsh jyl buryn 402,5 myń sharshy metr turǵyn úı berilse, bıyl bir mıllıonǵa jet­kizýdi josparlap otyrmyz. Qa­zirgi tań­da qalada jeke salýshy­lar ese­binen 8 639 páterli 178, bıýdjet esebinen 5 912 pá­terli 97 kópqabatty turǵyn úı­ler­diń qurylysy júrgizilýde. Shym­kent qalasynda turǵyn úıdi paı­dalanýǵa berý kórsetki­shi ót­ken jyldyń tıisti kezeńi­men sa­lystyrǵanda 70,9 paıyzǵa art­qan.
Úshinshi megapolıste qazir­gi tańda 44 850 azamat turǵyn úı kezegine tirkelgen. «Nurly jer» memlekettik baǵdarlama­sy aıasynda bıyl 976 otbasyn arendalyq pátermen qamtý jos­parlanyp, búginde qurylys basqarmasy tarapynan 696 pá­ter paıdalanýǵa tapsyryldy. Onyń ishinde 300 páter jumys isteıtin jastarǵa jyl basynda tabys etilgen bolatyn. Al 308 páter boıynsha turǵyn úı komıssııa­nyń sheshimi qabyldanyp, jaldaý shart­taryn berý tolyǵymen aıaq­talyp, onyń ishinde 142 páter halyqtyń áleýmettik jaǵy­nan álsiz top músheleri sanatyna, 18 páter jetim jáne ata-anasy­nyń qamqorlyǵynsyz qalǵan ba­lalarǵa, 148 páter kópbalaly ot­basylarǵa qoldanysqa beril­di. Jyl sońyna deıin 368 otbasy jaldamaly baspanaǵa qol jet­kizedi. Budan bólek jyl ba­synan beri «Nurly jer» mem­le­­kettik baǵdarlamasynyń ne­sıe­lik baǵyttary boıynsha ­
1 300-ge jýyq azamat baspana ıe­lendi. Onyń 286-sy – turǵyn úı kezeginde tirkelgender.
– Qalanyń ekonomıkalyq-áleýmettik ahýalyna qysqasha toqtalyp ótseńiz. Ilgeride qa­lada ónerkásip oryndary kóp bolatyn, bertinirek jeńil óner­­kásipke, toqyma óndirisi­ne ba­­­symdyq berildi. Qazirgi ­ahýal qandaı?
– Elimizdiń táýelsizdik jyldary ósip-órkendeýin bizdiń qa­lamyzdyń ekonomıkalyq-áleý­mettik ahýalynan da ańǵarýǵa bolady. Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵyn qaı salada bolsyn joǵary kórsetkishtermen qar­sy alyp otyrmyz. Bir ǵana mysal, qala bıýdjeti 1991 jyly
1 mlrd teńge bolatyn, kúni bú­gin 480 mlrd teńgeden asty. In­­vestısııa kólemi sońǵy úsh jyl­­da 1,9 esege ósip, 214 mlrd teń­­geden bıyl 400 mlrd teńgege je­­temiz dep otyrmyz. Osydan
3 jyl buryn ónerkásip ónim kó­lemi 411 mlrd teńge bolsa, jyl so­ńynda 710 mlrd teńge bolady dep kútilýde. Salyq bazasy ósip, jergilikti bıýdjetke túsimder ­
57 mlrd teńgeden 150 mlrd teń­gege jetti. Úsh jyldyq ınves­tı­sııa 1,2 trln teńgeden asty. Qa­­­la­nyń negizgi ekonomıkalyq kór­­­set­kishterine toqtalsam, ósim qar­­qyn alyp keledi. Jalpy, 2021 jyldyń qańtar-mamyr aıla­ryn­da ónerkásip óniminiń kó­lemi 243,3 mlrd teńgeni qurap, ót­ken jyl­ǵy tıisti kezeńimen salys­tyr­ǵanda 13,5%-ǵa artty. Al óner­kásip salasynda úlesi 84,4%-dy qu­raıtyn óńdeý ónerkásibinde 205,9 mlrd teńgeniń ónimi óndi­rilip, 14,4%-ǵa ósti.
О́zińiz bilesiz, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan Joldaýynda óńdeý ónerkásibin aldaǵy 5 jylda kem degende 1,5 esege ósirýdi tapsyrdy. Osy maqsatta birneshe bastamany qolǵa alyp otyrmyz. Solardyń biri – «Juldyz» ındýs­trıaldy aımaǵy. Qazirgi tańda ınfraqurylymyn qalyptasty­rý jumystary bastalyp ketti, 306 gektar aýmaqta qurylys, metallýrgııa, farmasevtıka, jı­haz ónerkásibi damıtyn bolady. Bes myńnan astam jumys ornymen 200 mlrd teńgege 50 ın­vestısııalyq jobany iske asyrý kózdelýde. Odan bólek jeke ın­dýstrıaldy aımaqtardy ashý boıynsha da jumys júrgizilý­de. Shymkenttiń 3 ındýstrıaldy aımaǵynda alǵashqy bes aıda 1,8 mlrd teńgege 274 jumys ornymen 4 joba júzege asyryldy. Osy jyldyń sońyna deıin ınvestısııa kólemi 38,1 mlrd teń­gege 754 jumys ornymen 13 joba iske qosylady. Qazirgi tań­da 689 kásiporyn belsendi ju­mys isteıdi. Onyń ishinde 24 iri jáne 49 orta kásiporyn bar. О́nerkásip salasynda 32 myńnan asa adam jumyspen qamtylǵan. Al jeńil ónerkásip óndirisiniń kólemi jyl basynan beri 9 566,7 mln teńgeni qurap, ótken jylmen salystyrǵanda 134,1%-ǵa artqan. Qalada óndirilgen ónim­niń jalpy kólemindegi jeńil óner­kásiptiń úlesi 3,9%-dy qam­tysa, respýblıkadaǵy jeńil óner­kásiptiń úlesi 20,7%-dy qu­raıdy. Shymkent qalasynyń je­ńil ónerkásibin toqyma bu­ıym­daryn, kıim-keshek, byl­ǵary jáne oǵan jatatyn ónim­der óndiretin kásiporyndar usy­nady. Qazirgi ýaqytta toqyma ónerkásibin damytý jáne onyń básekege qabilettiligin arttyrý, otandyq maqtany tutyný úlesin ulǵaıtý jáne qosylǵan quny joǵary daıyn toqyma ónimin shyǵarý baǵytynda «Ońtústik» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy jumys isteıdi. Aımaqtyń ınves­tısııalyq portfeli jalpy quny 86,1 mlrd teńge bolatyn 44 jo­badan turady. Búginde 22 jo­ba iske asyrylyp, 32,6 mlrd teń­ge ınvestısııa tartyldy, 2282 jumys orny qurylǵan. Aıta keteıik, «Ońtústik» AEA qa­ty­sýshy kásiporyndary iske qo­­sylǵan sátten bastap 82,1 mlrd teńgeniń ónimin óndirdi. Ol ónim­niń jartysynan kóbi, ıaǵnı 45,1 mlrd teńgeniń ónimi ja­qyn jáne alys 22 elge eksport­tal­dy. Prezıdent Joldaýynda­ǵy ­ba­sym baǵyttardyń biri – áleý­met­tik mańyzy bar azyq-túlik taýar­larymen ózimizdi tolyq qamtamasyz etý. Osy ba­ǵytta 2 birdeı agro-ındýs­trıal­dy aı̆maǵyn iske qosý ju­mystaryn bastadyq. Biri – zamanaýı ónerkásiptik jylyjaı̆ keshe­ni, ekinshisi – «Bozaryq» tamaq ónerkásibi ındýstrıaldy aıma­ǵy. Qazir eki agroóndiris aıma­ǵynyń da jobalaý-smetalyq qu­jat­tary jasaqtalýda. Aldaǵy aıda qujattamasy saraptama­­dan shyq­qan soń, qurylys jumy­sy bas­talady.
Jalpy, Shymkentte agro­ónim­derdi óńdeýge basymdyq be­rilýde. Máselen, bıyl aýyl sha­rýashylyǵynda jalpy quny 24 mlrd teńge bolatyn 32 ınves­tısııalyq joba iske asyrylý­da, 9,3 mlrd teńgeniń ónimi ón­dirildi. Qaladaǵy 68 myńnan astam kásipkerlik sýbektisinde 163 myńnan asa adam jumys isteıdi. Shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń sanyn 2025 jylǵa deıin 100 myń birlikke deıin, jumyspen qamtylǵandar sanyn 190 myń adamǵa deıin, jalpy óńirlik ónimdegi úlesin 40%-ǵa deıin jetkizý jospar­lanýda. Joǵaryda aıtyp ótke­nimizdeı tabıǵı ósimi joǵary Shymkentte 18 732 oryndyq 32 mektep salynýda. Jyl sońyna deıin 10 222 oryndyq 20 mektep paıdalanýǵa beriledi. Onyń 16-sy jeke ınvestorlardyń ese­binen salynýda. Nátıjesinde, Shymkent jańa oqý jylyn apat­tyq mektepsiz bastaıdy. Úsh aýysymdy mektep sany 14-ten 9-ǵa deıin tómendeıdi. Jalpy, 2025 jylǵa deıin Shymkentte 68 500 oryndyq 72 mektep boı kóteredi. Sonymen qatar qalada jańa ıppodromnyń qurylysy bastaldy. Áýejaıdyń jańa termınalynyń qurylysy júr­gizilýde, ol ótkizý qabi­letin art­tyrýǵa, sondaı-aq jolaý­shy­lardyń ósip kele jatqan aǵynyn qanaǵattandyrýǵa múmkindik be­redi. Qala Ortalyq Azııadaǵy eń iri avıasııalyq habqa aınalady.
– Qala turǵyndary arasyn­da qyzý talqyǵa túsken, áli de pikir qaıshylyqta­ry bar má­seleler de joq emes. My­­­sa­­ly, ıppodromnyń orny­na sa­lynatyn turǵyn úı ke­she­ni, Dendro­saıabaqqa kom­mer­sııa­lyq nysan salý boıynsha ja­salǵan áreketter, balalar te­mir­jolynyń búgingi ahýaly. Osy máselelerge qatysty pikirińiz jáne qoldanylǵan
sharalar jóninde aıtyp ót­seńiz?
– Bul máseleler boıyn­sha qoǵamdyq tyńdaýlar ótki­zi­lip, turǵyndardyń usynys-pi­kir­leri eskerilgenin aıta ke­­teıin. Jalpy, qalanyń bo­lashaǵyna baılanysty, búgin­gi máselelerine qatysty kez kelgen sheshim halyqpen keńesip, ortaq kelisimge kelý arqyly qa­byldanady. Ippodromdy ja­­ńartýdy qoldaımyn, sebebi bu­rynǵy atshabar eskirgen, qazirgi tańda zamanaýı ıppodrom kerek. Al Dendrosaıabaqta 2020-2021 jyly eshqandaı aǵash kesilme­gen, tek aýyrǵan, jelden syn­ǵan aǵashtar alynyp tastalǵan. Aýyr­ǵan aǵashtar ǵalymdardyń ar­naıy qorytyndysyna sáı­kes kesilip alynady. Balalar te­mir joly boıynsha qazirgi tań­da mem­leket-jekemenshik árip­tes­tik sheńberinde jańartý sharala­ryn júrgizý jobasy daıyndalǵan.
– Áıtenov qandaı ákim? Bul árıne, negizinde Sizge emes qala turǵyndaryna qoıylýy tıis suraq. Degenmen Siz de Shym­kenttiń turǵynysyz, endeshe Áıtenov qandaı ákim?
– Árıne, biz – halyq qyzmet­shisimiz. Iаǵnı eńbegimizdi baǵa­laıtyn qala turǵyndary. De­genmen Shymkent qalasyndaǵy memlekettik organdar men túrli mekemeler halyqtyń ómir sapasyn arttyrý úshin ıyq tiresip kúndelikti jumys istep jatqanyn jetkizgim keledi. Qalada qandaı másele baryn jaqsy bilemiz. Aýyzsý jetpeı jatqan, joly na­shar, gaz júrgizilmegen turǵyn alaptary da joq emes. Qajetti ınfraqurylymdy qalyptasty­rý úshin naqty jospar da bar. Ákimdik qyzmetine árkim óz be­lesinen baǵa beredi. Sapaly ómir sapasyna jeter jolda túrli qıyn­dyqtarmen kezdesip júrgen adamdar úshin memlekettik organdar áreketsiz otyrǵandaı kóri­nýi múmkin. Al ómiri bir arnaǵa túsken adamdar úshin qol jetken qoǵamdyq ıgilik solaı bolýy tıis sııaqty qabyldanar. Osy tur­ǵydan qarasaq, bıikke shyqqan sa­ıyn tóńirek túgel kórinetin­deı, bıyl Táýelsizdiktiń 30 jyldy­ǵy qarsańynda, el damýynyń bir kórinisi – Shymkent qalasy­nyń jetken jetistigin eshkim joqqa shy­ǵara almaıdy dep oılaımyn.
Sondaı-aq Memleket bas­shy­synyń «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdama­syn basty baǵdarda ustaımyz. Osy tapsyrmaǵa sáıkes ót­ken jyly «109» jelisi arqyly iKomek baılanys ortalyǵyn ashqan bolatynbyz. Mine, tup-týra bir jyl bolypty. Bul orta­lyq óziniń ómirsheńdigin kór­setti. Táýligine 24 saǵat demalys­syz qyzmet etetin ortalyq aza­mat­tardyń ótinishi boıynsha áleý­mettik máselelerdi shuǵyl sheshýmen aınalysady. Bir jylda 150 myńnan astam ótinish kelip túsken eken, onyń 98 paıyzy búginde sheshilgen. Odan bólek ózim, orynbasarlarym jáne bas­qarma basshylary apta saıyn áleýmettik jeliler men aqparat quraldary arqyly tikeleı efırge shyǵyp, halyq suraǵyna jaýap berip otyrmyz. Bıyldan bas­tap qaladaǵy 4 aýdanǵa «Ha­lyq qatysatyn bıýdjet» jobasy engizildi. Qalanyń kez kel­gen turǵyny «elektrondy úki­mettiń» veb-portalyna kirip, óz usynystaryn qaldyryp, keri jaýap alý múmkindigine ıe. Ár aıdyń alǵashqy dúısenbisinde apparattyq jınalysta ortalyq bas­shysy aılyq merzimde qan­sha aryz-shaǵym tústi, bas­qarmalar, aýdan ákimdikteri men mekemelerdiń ol aryz-sha­ǵym­dardy oryndaýy, qala tur­ǵyndarynyń aryzdary negizinde jasalǵan saraptamalar men she­shilmeı jatqan nemese basty na­zarǵa alynǵandary boıynsha esep beredi. Árbir aryz-shaǵym, áleýmettik jelige kelip túsetin usynys-pikirler udaıy meniń baqylaýymda. Bárimen tanys­pyn jáne turǵyndar kótergen nemese ótinish etken barlyq másele zań sheńberinde qaralyp, qa­byldanǵan tıisti sheshim men jaýaptardyń der kezinde jetkizilýi qadaǵalaýǵa alynǵan.

Áńgimelesken
Ǵalymjan ELShIBAI,
«Egemen Qazaqstan»

Shymkent

Sońǵy jańalyqtar

Instagram balalar qaýipsizdigin kúsheıtedi

Mýltımedıa • Búgin, 17:32

Bapker: Konor jekpe-jekti saǵynyp júr

Jekpe-jek • Búgin, 15:53

Aqyly joldarda qandaı jeńildikter bar?

Aımaqtar • Búgin, 15:22

Jańa salmaq jańa múmkindik pe?

Boks • Búgin, 12:07

Uqsas jańalyqtar