О́ner • 02 Shilde, 2021

Qanyńdy qyzdyratyn kartına

162 ret kórsetildi

Bizdiń bahadúr babalarymyz jaýyn jer jastandyrmaı maıdan dalasyn bosatpaǵan. Atqa qonsa atoılap alǵa shyǵar, taqymyndaǵy tulpary týlasa talaı eldiń tý-talaqaıyn shyǵarar alyp rýhtyń ıesi olar. Sol alyp rýhtyń kóriner taǵy bir tusy – kókpar oıyny. Batyr da erjúrek erlerdiń maıdannan bólek synalar sáti – sol namys doda. Qarańyzshy, jurttyń janyn rahatqa bóleıtin kóne oıynnyń kenep betindegi keskini qanyńdy qyzdyrady.

 Kóz aldymyzda – sýretshi hám kes­kindemeshi Qanafııa Teljanovtyń «Kókpar» atty týyndysy. Alystan bar­laǵan adam jalpy kókparǵa jaraq­tanǵan jigitterdiń jantalasyn, tebisinen teńsele jazdap topqa kirgen qazanattyń qarqynyn kórgendeı, quddy jer úshin aıqasyp jatqan sarbazdar eken der. Osyndaı rýh pen kúshti qajet etetin at sportyn babalardyń qalaı oılap tap­qanyna tańdanasyń.

Qylqalam sheberi óz shy­ǵar­ma­shy­lyǵynda tarıhı ta­qy­ryptarǵa, peı­zaj janryna úńiledi. Sondaı-aq qazaq hal­qynyń mádenıeti men kóne dás­túr­lerin dáripteýdi oıǵa al­ǵan.

Jalpy, kókpar – qazaqtyń kónekóz oıyny. Úı irgesinen dúbirletip attar ótse qany týlap, kermedegi tulparyna tur­man salatyn jurtpyz. Bul ulttyq at sportyna jat­qanymen, oıynnyń astary tereń­de. Jaýgershilik zamanda batyrlyq pen eptilikke beıimdeý, sarbaz joldasy ys­qyryp jetken oqtan opat bol­ǵan jaǵdaıda, at ústine óń­gerip alyp, jat jerge, jaý tabanynda qaldyrmaýǵa ma­shyq­tanýdyń eń yńǵaıly ádisi desek te bolady. О́ıtkeni shaıqasta sheıit ketken aqsúıek nemese qolbasynyń súıegin jaý qolyna berý –  jalaýynyń jyǵylǵanymen teń. Sondyqtan da kókpar tartyp, maıdan dalasynda oryn alǵan tosyn oqıǵada tosylyp qalmaý úshin mashyqtanǵan sekildi. Bul biz biletin bir ǵana sıpaty men syry.

Sýretshi óziniń «Kókpar» kartınasynda barynsha shaýyp kele jatqan attaǵy shıryqqan shabandozdardyń bir-birimen jarysyp, kókpardy tartyp alýǵa tyrysqan oıynnyń eń shıelenisken sátin beıne­legen. Kókpardy ustaǵan jigit­tiń astyndaǵy aty basyn joǵary kóterip, artqy aıaǵymen tur. Al oıynshy bolsa, erden qu­lap qalmas úshin attyń moınyna jabysyp, júgendi myq­tap ustap alǵan. Aldyńǵy plan­daǵy oıynshy úzeńgige turyp alyp kókparǵa qolyn sozýda. Avtor oıynshylardyń jel jelbiretken shashtary men jeıdelerin jáne shópti boıaýdy erkin, jalpaq etip jaǵý arqyly kórsetken.

Sýretshi jazyqtyń tó­mengi syzyǵyn paıdalanǵan. Keneptiń úshten ekisine aspan beınelengen. Mine, sodan baryp erkindik seziledi. Bul tásil nazardy oıynshylarǵa aýdartady. Aspannyń ashyq tústi bıik fonyndaǵy qara tústi attardyń aıyrmashylyǵy kózge uryp tur. Attardyń qıǵash ornalasýy da qozǵalys jasaıdy. Tulparlar bir sátte aspanǵa qalyqtap, júıitkip bara jat­qandaı áser beredi.

Sýretshi oıynnyń erekshe ser­pinin, jeńiske degen qush­tarlyqty, qyzbalyqty kórset­ken. Ol kompozısııa­ny kó­rer­men ózin osy oıynǵa qaty­syp turǵandaı sezinetindeı etip jazǵan.

Sońǵy jańalyqtar

Dollar qaıta kóterildi

Qarjy • Búgin, 16:35

BQO-da Astana kúni atap ótiledi

Elorda • Búgin, 15:59

Almaty qalasy «sary» aımaqta

Koronavırýs • Búgin, 10:28

Uqsas jańalyqtar