Aımaqtar • 22 Shilde, 2021

Sabanǵa deıin jınap alý kerek

75 ret kórsetildi

Bıylǵy qurǵaqshylyq soltústik óńir sharýashylyqtaryna qysqa erte da­ıyn­dalý qajettigin eskertkendeı. Oblystaǵy ystyq kún raıy jańbyrly, salqyn kúnderge aýysty. Áp-sátte ózgere qalatyn tabıǵat minezine táýeldi bolmas úshin sharýashylyqtar aldyn ala daıyndyqqa kiristi. Mal azyǵyn ázirleý jumystary bastalyp ketti.

Bıylǵy mamyr-maýsym aılaryndaǵy ystyq aýa raıy ájeptáýir abyrjytty. Ási­rese, Maı, Baıanaýyl aýdandarynda mal baǵa­tyn turǵyndar men sharýa qojalyqtary Mań­ǵystaý oblysyndaǵy túıelerdiń qaǵaz jege­nin, aryq jylqy­lar­dyń jaǵdaıyn kórip, bizdiń óńirde de qysqy mal azyǵy jetpeı qala ma dep te alańdady.

«Elimizdegi 157 aýdannyń arasynda Maı aýdany – qýańshylyq kórsetkishi boıynsha 6-orynda. Jyldar boıy 500 myń gektar jaıy­lym jer qurǵaqshylyq kórip keledi. Baıan­aýyl aýdanynda da sondaı jaǵdaı. Ylǵal­syz, nársiz jaıylymdar. Kúzde shóp jet­peı qalsa, qaıtemiz?», deıdi kásipker Gúlzıra Qazylova.

Aqqýly aýdandyq máslıhatynyń depýtaty Raýshan Baıdúısenovanyń aıtýynsha, qýańshylyqqa qarsy sharalarǵa oblystyq bıýdjetten aldyn ala qarjy qarastyrylýy kerek. Al oblystyq aýylsharýashylyq bas­­qar­masynyń málimetinshe, eshqandaı alań­­daýshylyq joq. Qazir qos aýdanda da sha­byn­dyqqa shalǵy shilde-tamyz aılarynda túsedi. Shildede jaýǵan jaýynnyń mólsheri 50-120 mm-di kórsetip, jerge 7-8 sm-ge deıin sińdi. Shabyndyqtar jaıqalyp, sharýalardy qýantýda.

О́ńirde mal azyǵyna qajetti jem­shóp­ke degen qajettilik 1,1 mln tonnany qu­raı­dy. Jergilikti sharýashylyqtar shóp shabý naý­qanyn bastap, 56 myń tonna shóp shabylǵan. Bıyl 923 myń tonna shóp, 213 myń tonna saban, 128 myń tonna súrlem daıyndaý josparlanýda.

Biraq jemshóp daqyldary men jınal­ǵan shóptiń ortasha shyǵymdylyǵy ob­lysta gektaryna 4,3 sentner mólsherin­de bol­­ǵanymen, keıbir aýdandarynda bul kór­­setkish áldeqaıda tómen: gektar­dan 2-den 2,7 sent­nerge deıin jemshóp alynýda.

«Jalpy, óńirde qys kezinde shóptiń qa­jet­tiligi 900 myń tonnadan asady. My­saly, Ertis ózeniniń jaıylmasynan 2 myń tonnadan asa mal azyǵyn ázir­leýge bo­lady», deıdi oblystyq aýyl sharýa­shy­lyǵy bas­qarmasynyń bólim basshysy Qaıyr Baısarınov.

Iá, aıtsa aıtqandaı-aq, birneshe aýdan, aýyl ózen jaǵasynda ornalasqanyn eskersek, tabıǵattyń yrysy Ertis ja­ıylmasy daıyn mal azyǵy ǵoı. Buǵan qosa qazir óńirdegi jaıylymdyq jerler 38 myń gektarǵa ulǵaıyp, 300 myń gektarǵa jetti. Tipti qýańshylyq bolýy múmkin degen keı­bir aýdandarda mal azyǵyn daıyndaýda qıyndyqtar bolmas úshin arzandatylǵan janar-jaǵarmaı bólý máselesi jóninde jumystar júrgizilýde.

«Sondyqtan aýa raıynyń ózgermeli jaǵ­daıyna saı, jaǵymsyz da saldary týyndaýy múmkin. Sol úshin aldyn ala qajetti jospar daıyndadyq. Birinshi, mal azyǵyn daıyndaý kórsetkishi 25 pa­ıyzǵa tómendese, jemshóp tapshylyǵy 285 myń tonnany quraıdy. Mundaı jaǵdaıda bizge 45 myń tonna jemdik astyq qajet. Ekinshi jaǵdaı, qajetti jemshóp kóleminiń tek 50 paıyzy jınalsa, onda shóp jetispeýshiligi 570 myń tonnaǵa jetpek. Bul jaǵdaıda 60 myń tonna jem qajet», deıdi basqarma basshysy Nurbolat Maqashev.

Sonymen, basqarma qysqy jemshóp, mal azyǵyn daıyndaýdyń aldyn ala sharalary barysynda 60 myń tonna jemdik astyq satyp alý, shóp shabýǵa arnaıy sýbsıdııalanǵan janarmaı bólý jáne jınalǵan astyqtan qalatyn sabandy jınap alýdy josparlady. Iаǵnı jemshóptiń qajetti mólsherin qorǵa jınap alý úshin astyq egetin aýdandar kelisimshart bo­ıynsha arpanyń belgili bir bóligin «Azyq-túlik kelisim shart korporasııasy» UK» AQ-na tapsyrady. Osydan keıin ulttyq astyq satyp alý operatory jemdik as­tyq­ty oblystaǵy elevatorlardyń birine ornalastyrady. Qajettilik týyndaıtyn bolsa, mal azyǵy fermalar men jeke qosalqy sharýashylyqtarǵa belgilengen baǵamen jetkiziledi.

Sharýashylyqtardy qoldaý sharala­rynyń taǵy biri – arzan dızel janarmaıymen qamtamasyz etý. Bul másele aýyl sharýashylyǵy mınıstrligimen birlese otyryp sheshildi. Osy shilde aıynda aımaqtaǵy egistik alqaptaryna janarmaı jeńildetilgen baǵamen lıtrine 165 teńgege jetkizile bas­taıdy.

Oblys ákimi Ábilqaıyr Sqaqov arzan­da­tylǵan janar-jaǵarmaıdyń kidirissiz jet­kizilip turýyn, maqsatty paıdalanylýyn qada­ǵalaýdy tapsyrdy. Bastysy arzan baǵa­men jetkiziletin janarmaıdyń kó­lemi tutastaı tek jemshóp qoryn qurý­ǵa jum­salýy kerek. Sondaı-aq jergilikti ákim­dikterge qajetti jemshóp qoryn jınap qana qoımaı, shóp baǵasyn baqylap, naryqtaǵy alypsatarlarǵa jol bermeý jaǵy eskertildi.

Shóptiń bir tonnasy bıyl byltyrǵy tarıften joǵary bolmaıdy. Mysaly, ótken jyly qyr shóbiniń bir tonnasy 20-25 myń teńge bolsa, toǵaıdyń shóbi 18-20 myń teńgeden boldy. Sonda bir arbaǵa 1,5 tonna shóp syıady dep alsaq, turǵyndar ony 35-40 myń teńgege satyp ala alady.

Bıylǵa deıin óńirde paıdalanyl­ma­ǵan 480 myń gektar aýylsharýashylyq jerleri bolǵan. Sońǵy alty aıda 92 myń gektar jer memleket menshigine qaı­tarylyp, qazir 44 myń gektarda jer ıgerý jumystary júr­gizilýde. Alaıda búginde 340 myń gektardan asa jer nemese aýylsharýashylyǵy jer­le­riniń 5 paıyzy áli bos tur degen sóz. Tipti tur­­ǵyndardyń maldaryn jaıýǵa qajetti jer­lerdi durys berý jaıyn bilmeıtin aýyl ákim­deri de bar.

«Másele, jerdiń joqtyǵynda emes, bul jumysty jergilikti ákimdikterdiń zańdy túr­de qalaı rásimdeýdi bilmeıtini bóget bo­lý­da. Árbir ákimnen aýylda­ǵy jerlerdiń utym­­dy paıdalanylýy úshin jaýaptylyq­ty ta­­lap etýimiz qa­jet», deıdi óńirlik Jer qa­­ty­­nastary basqarmasynyń basshysy R.Dáýitbaev.

Bul kúnderi óńirde arnaıy qurylǵan «Jol kartasy» boıynsha jemshóp da­ıyn­daý baǵytynda basqa da sharalar qaras­ty­ryl­ǵan. Endi arnaıy qurylǵan aımaqtyq shtab burynnan beri paıdalanylmaı kelgen jerlerdi shabyndyqqa bólý, zańdy túrde rá­simdeý qujattaryn jasaý, jınalǵan astyqtan qalǵan sabandy daıyndaý, turǵyndar úshin orman sharýashylyqtary men sol aýmaqtarda jemshóp daıyndaý múmkindigin júzege asyrý sııaqty máselelerdi baqylaıdy.

 

Pavlodar oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar