Ádebıet • 28 Shilde, 2021

Sottalǵan jyrlar

221 ret kórsetildi

Otyzynshy jyldardyń oıranyn, Keńes úkimetine «jat elementter» – baı men molda, atqaminer men saýdagerlerdiń basyna kún týǵan zamandy sıpattaıtyn tómendegi shyǵarmany Ǵalym Ydyrysqalıev aqsaqaldan qalǵan kóne dápterden taptym.

«Tentek kóńilinen suraıdy» dep bastalady shyǵarma. Bul jerdegi «Tentek» - «ish qazandaı qaınaıdy – kúreserge dármen joqtyń» kebin kıgen azamat. Birde baı, birde molda, birde qý, birde saýdager bolmaqqa áýesi artqan kóńilin «sap-sap» dep basyp qoıady. Biraq baıaǵydaı tańdaýly at minip, qaıratty joldas ertip, dushpannan kek alatyn, tym bolmasa sol jolda qolǵa túspeı sheıit bolatyn kúndi ańsaıdy:

Kóńil, sen ne tileısiń Bir Alladan?!

Sekildi tartqan symdaı buralmaǵan,

Bulańdap soqtyǵasyń aınalaǵa –

Sekildi mas kisideı júre almaǵan.

О́zińshe bildirmedim degenmenen,

Qaldy ma jeriń sirá, synalmaǵan.

Biraq ta qansha talap etkenmenen

Baq qonbaı bir Qudaıdan quralmaǵan.

Sondyqtan suraý qoıdym, Kóńilim, saǵan

Tilegiń bar ma, al, - dep, suralmaǵan.

 

Kóńil:

Baılyqty táýir kórem Qudaı berse,

Baq qonyp, qydyr daryp, quraı berse.

Kózge ilmeı ásheıinde júretinder

Baı ǵoı dep menen aqyl suraı kelse.

At, saýyn menen alý nıetimen

Kedeıler bári meniń sońyma erse.

Tilegim aldymenen osy ázirge,

Munan soń tilek kóp qoı suraı berse.

 

Tentek:

О́lseń de baı bolýdy aıta kórme,

Onan da ólgen artyq tiri kórge.

О́z maly shaıan bolyp ózin shaǵyp

Beınetti kórgen baılar ótken kúnde.

Jer aýyp aqtyǵynda tozyp ketip

Osy kún ornasty ǵoı bóten elge.

Kedeıdi sońyna ertip almaq túgil

Osy kún basa almaısyń tússeń gerge*.

 

Kóńil:

Endi sen ne aıtasyń bolsam molda?

Sharıǵat sóılegende bolsam jorǵa.

Zeket, pitir, qurbandyq, mal terisi –

Bári de kelip tursa bizdiń qolǵa.

Baı ólip, janazaǵa shaqyratyn

Jegýli at ta tursa bizdiń jolda.

Shaqyryp aınaldyra ýaqyt jetpeı

«Júr, júrdi» salyp tursa ońdy-solǵa.

Egerde osy bolsam qor bolam ba

Baılyqtyń dárejesi munan zor ma?!

 

Tentek:

Moldanyń bilseń, Kóńil, kúni ketti,

Sebebi jas jaǵynyń dini ketti.

Muhtasıb, múftıdi de molda túgil

Bul kúnde jer aýdaryp tentiretti.

Sadaqa, pitir de joq, zeket te joq,

Bul kúnde ondaı zattyń bári ketti.

Bolamyn demek túgil «bolar ma ed» dep

Aýzyńa ala kórme ondaı kepti.

«Molda» dep sotqa berip, úkim qoısa –

Sol kúnde áketpeı me bereketti?

 

Kóńil:

Endeshe qý bolamyn atqa mingen,

Daý menen áńgimeniń bárin bilgen.

Para alyp, eki ortadan bitistirip

Paramen jurttan alǵan dáýren súrgen.

Jigittiń baqyty kem bolǵan joq qoı.

Tap osy men aıtqandaı bolyp júrgen.

Molda da, baı da buǵan jem bolady –

Aıtsam-shy eń áýeli muny birden.

 

Tentek:

Qý bolyp elde erkin júre almassyń,

Paramen uzaq ómir súre almassyń.

GPÝ-diń aldyn kórip bir jyǵylsań

Qaıtadan durystalyp tura almassyń.

Aıdasa Arhangelge aldymenen

Basyńdy elge qaraı bura almassyń.

Qor bolyp qalyń qarda orman kesseń,

Qaıtadan endi qýlyq qyla almassyń.

Sondyqtan muny da qoı, basqasyn aıt,

Bul jeriń tapqanyń joq, al, joldasym.

 

Kóńil:

Endeshe saýda etemin mal-mul soıyp,

Turam ǵoı eń bolmasa etke toıyp.

Osy eken, jańa taptym bolatyn zat,

Basqasha talaptardy bylaı qoıyp.

Paıda etseń bir saparda júzdep, myńdap,

Ketedi az zalaldy ózi joıyp.

Aqsha kóp bolǵannan soń kóńil de shat,

Júrmeısiń esh bir ýaqyt jasyp, moıyp.

 

Tentek:

Sonda ǵoı ońatynyń saýda etseń,

О́zińniń aq zatyńmen sotqa ketseń.

Patent pen poýeskeńdi* qatar ustap,

Sý ketip eki ıinińnen baryp jetseń.

Osylaı basyń sotqa batyp tursa

Torgpen* dúnıeńdi satyp tursa,

107-79 ystatııa

Quıryqqa muzdaı bolyp qatyp tursa.

Shahtyǵa shamdy berip aıdap salyp

«Shyqpa» dep «normań tolmaı» shatyp tursa.

Ete ǵoı, al, saýdany, qoı demeımin,

Kóńilge jat bolmastan jatyp tursa.

 

Kóńil, sen oıdaǵyny qaıdan taptyń,

Tótelep nysanaǵa jańa shaptyń.

Baı bolam, molda bolam, qý bolamyn

Degenshe túsi edi aıtashaqtyń.

Az kúnge aldyńa adam shyǵarmasań,

Keregi qansha qaldy altyn taqtyń?!.

40 jyl qyrǵyn apat soqqanda da

Jazýy bolar Jalǵyz Jazǵan Haqtyń.

 

At minseń aıqyn júırik tańdap elden,

Ár jerden dos ustasań qaıratty erden.

Qutylyp qashqanyńda, qýsań jetip

Kórinip úzdik shyqsań talaı jerden.

Qulatpaı kózge ilgendi jibermeıtin

Sondaı-aq bentobkaǵa* bolsań mergen.

Tastamas jaý jolyna jalǵyz seni

Joldasyń qandy kóılek bolsa ergen.

Tirileı qolǵa túspeı shahıt bolsań

Allanyń baǵy mundaı ólim bergen.

 

Arman joq az ómirde etseń saıran,

Qoı baǵyp ótkizbeseń iship aıran.

15 kún qaıta kelip ketsin-daǵy

Tóńkeris keshegi ótken, átteń, qaıran!

Tótelep nysanaǵa shaba kelip,

Kóńil, sen oıdaǵyny taptyń qaıdan?

Kek alyp ońar edik dýshar kelse

Dushpannan en dalada tereń saıdan.

 

Túsinikter:

  1. ger – bezben, tarazy;
  2. patent – saýda júrgizýge berilgen ruqsat. Sovet ókimeti patenti bar saýdagerlerdi qýdalaǵan;
  3. poýeske – povestka, sotqa shaqyrtý;
  4. torg – salyq tólemegen adamdy sottap, búkil dúnıe-múlkin tárkilep, saýdaǵa salyp satyp, túsken aqshasymen salyq qaryzyn japqan;
  5. bentobka – vıntovka.

 

*   *   *

Shyǵarmanyń shekesine «avtory Qaıyrǵalıuly Salyq Jaqypbaev» dep jazyp qoıǵanymen, «tentek pen kóńildiń aıtysynyń» ıesin kópke deıin taba almaı júrdik. El aýzynda saqtalǵan, keıin qaǵazǵa túsken ádebıet úlgileriniń ishinen mundaı aqyn kezdespedi. Tek keıin, 1930 jyldary saıası repressııaǵa ushyrap, áli kúnge deıin UQK men IIM arhıvterinde qupııa kúıinde saqtaýly jatqan qylmystyq isterge qol jetkende ǵana másele málim boldy. Ádiletsiz qoǵamnyń áńgirtaıaǵyn jegen áke men balanyń taǵdyrymen jaqyn tanystyq. Joǵarydaǵy jyrdy saqtaǵan Ǵalym Ydyrysqalıev atamyzdyń erligine tánti boldyq. О́ıtkeni «halyq jaýynyń» shyǵarmasyn saqtaǵany úshin-aq ózi de atylyp ketýi ábden múmkin edi...

 

Áke

Jaqypbaev Qaıyrǵalıdy RSFSR Qylmystyq Kodeksiniń 58 baby, 2, 7, 8, 11 bólimderimen aıyptaý týraly tergeý isi 1938 jyldyń 12 mamyrynda bastalypty. Batys Qazaqstan oblysy Shejin aýdany Qyzyl baqan (Krasnyı Maıak) kolhozynda kúzetshi bolyp júrgen 53 jastaǵy Qaıyrǵalı Jaqypbaıuly 13 mamyr kúni «antısovettik úgit-nasıhat taratqany úshin» aıyptalyp, tutqynǵa alynǵan. Tintý kezinde arab jazýyndaǵy kitap, arabsha jazýy bar qaǵazdar alynǵan. 

Tergeý qujattaryna qaraǵanda Qaıyrǵalı Jaqypbaev 1885 jyly Jańaqala aýdanynyń №13 aýylynda týǵan, burynǵy molda, óz meshiti bolǵan, 1929 jyly Jańaqala aýdanynan jer aýdarylǵan, 1930 jyly memlekettik astyq salyǵyn oryndamaǵany úshin 5 jylǵa sottalyp, el aýmaǵynan jer aýdarylǵan. «Aıybyn» ótep, el shetine – shekaradaǵy Kamen (qazirgi Tasqala) aýdanyna kelgenine de kóp bolmaǵan eken. Áýeli saýatsyzdyqty joıý (lıkbez) mektebinde qyzmet etip, keıin qyrmanǵa kúzetshilikke jiberilgen. Tergeýdiń taqqan aıyby – kolhozshylar arasynda stalındik konstıtýsııaǵa, Qazaq SSR Joǵarǵy Sovetiniń saılaýyna qarsy úgit júrgizdi, kontrrevolıýsııalyq ádebıetti nasıhattap, Abaı men Ahmet Baıtursynulynyń óleńderin oqyp berdi» bolǵan.

Qylmystyq iste Qaıyrǵalıdyń óz qolymen jazylǵan shaǵymy da bar eken:

«Men ózim jasymnan jarly kisiniń balasymyn. Ákem molda bolǵan joq. О́zim jasymnan musylmansha, 1900 jyly Bashqurtstan Respýblıkasynyń astanasy Ýfa qalasynda Ǵalııa úshkólinde usyl jádıt tártibin oqyp, elge kele sol jyly kerderi halqyna aıyna 50 som jalaqy alyp, 14 qys boıy jaldanyp bala oqytyp shyqtym. 1911 jyly halyqtyń shaqyrýymen Jańaqalanyń úshkólinde jańa tártippen bala oqytyp, 1918 jylǵa deıin úzdiksiz halyq oqytýshysy boldym. Oqytqan sabaqtarym – matematıka, ıstorııa, jaǵrapııa jáne jaratylystaný. Patsha úkimeti qulaǵanda Tuńǵashın Orda qalasyn alyp, ...1918 jyly Orda qalasynda alǵashqy aı jarymda oqytýshylar kýrsyna kirip oqyp, odan shyqqan soń 1919 jyly qańtar aıynda Jasqus shaǵylyndaǵy bir mektepke saılandym. Sodan keıin Jańaqalaǵa qaıtyp, Jańaqala ýezindegi 1 basqysh mektebiniń meńgerýshisi ári oqytýshysy bolyp 10 jyl istedim. 1928 jyly 1 mızanda meni oqytýshylyqtan shyǵaryp jibergen soń Jalpaqtalǵa kóshtim. 1929 jyly 50 put bıdaı salyǵyn saldy. Bıdaı satyp alyp ony ótedim. Onyń ústine 120 put bıdaı tuqym qoryn saldy. Ony alýǵa bıdaı bolmady, óteı almadym. Sondyqtan 1930 jyly meniń malymdy alyp, ózimdi jer aýdardy. 1935 jylǵa deıin Edil boıynda júrip, kúnimdi bitirip, qujatymdy kórsetip, Syzran qalasynda pasport aldym. 1936 jyly poıyzben kelip, 13 qaýysta Almalyǵa (Novoýzensk) tústim. Sonda 10 kún turyp, Qyzyltań kolhozyna kelip qystadym. Qys shyqqan soń Isaı sovhozyna kelip qyzmet ettim. 1937 jyly 20 mızanda Qyzyl hýtoryna kelip kolhozǵa kirdim. 1 jediden bastap 1 sáýirge deıin 4 aı úlkenderdi oqyttym. Odan keıin kolhozdyń tuqym qorasyna qaraýyl bolyp turmyn. ...Meniń úıimde tintý kezinde tapqan kitaby – burynǵy orys aqyndary Lermontov, Krylov degenderdiń qazaqsha aýdarylǵan óleńderi edi. ...Osy aıtqan ómirbaıanymdy júrgen-turǵan oryndarymnan surap, anyǵy bilingende meni molda bolǵan dep qaralaýshylardyń sózderi aıaqsyz qalyp, ózim naqaq tutqynnan qutylsam eken» dep jazady Qaıyrǵalı Jaqypbaev.  

...Oral oblystyq qylmystyq sot alqasy 1938 jyly 16 mamyrda Jaqypbaevty 10 jyl túrme jazasyna kesken. Keıin Joǵarǵy Sot úkimdi buzyp, qaıta tergeýge jibergen. Halyq muǵaliminiń keıingi taǵdyry bizge belgisiz...

 

Bala

Salyq Qaıyrǵalıulynyń esimi joǵarydaǵy ákesi – Qaıyrǵalı Jaqypbaıulynyń isinde de birneshe márte aıtylady. Aıtqanda naǵyz qaskúnem, Keńes úkimetiniń jaýy, birneshe márte sottalǵan qaraqshy retinde sıpattaıdy. Tipti «Tutqyn anketasynda» ony belgili meken-turaǵy joq, belgili kásibi joq qańǵybas dep belgilegen.

Tergeý qujattaryna qaraǵanda Salyq Qaıyrǵalıuly 1906 jyly Jańaqala aýdanynyń №7 aýylynda týypty. 1937 jyly 2 maýsymda sońǵy ret tutqyndalǵanǵa deıin de birneshe márte isti bolǵan. Sonyń ishinde Mıhaıl Qanatov, Ahmet Aıanov degen adamdardyń atynan tólqujat jasatyp alyp, Qıyr Shyǵys, Iаkýtııaǵa deıin barǵany, belgisiz eki adammen birge shekara asyp, Manchjýrııaǵa baryp qaıtqany da aıtylady. 1936 jyly Saratov oblysyna kelip, bir kolhozda eńbekaqysyn ala almaı júrgen qazaqtardyń aryzymen Máskeýge de barypty. Sol sapardan keıin qazaqtardyń aqysy túgeldenip, tıisti jalaqysy tolyq tólengeni aıtylady. Degenmen, Salyqqa taǵylǵan eń basty aıyp – «baıshyl-kontrrevolıýsııashyl topqa qosylyp, Keńes úkimetine qarsy kontrrevolıýsııalyq ultshyldyq óleńder taratty» bolypty.

Qylmystyq iste «Nesi?», «Qaıda?», «Neden qorqam?» degen óleńder basty aıǵaq retinde tirkelgen. Arab jazýyndaǵy bul shyǵarmalardyń orys tiline jolma jol aýdarmasy jasalypty. 

 

Nesi?

Bul sózdi qaryndashym jazǵan nesi? –

Halyqtyń qarap turyp azǵan nesi?

Altyndy sary jezge aýystyryp

Injýdi en daladan qazǵan nesi?

 

Baılardyń barlyq malyn alǵan nesi?

Barlyǵyn túrmege aıdap salǵan nesi?

Qas bolyp azamatqa atqa mingen

Jarlynyń bári keıin qalǵan nesi?

 

Baılardy baǵyń bar dep basqan nesi?

Bólinip barlyq jarly qashqan nesi?

Qarny ashyp, qańǵyp ketip aqyrynda

El tonap, etekterin ashqan nesi?

 

Baılardan jarlylardyń bezgen nesi?

Nan izdep jerdiń júzin kezgen nesi?

Artyq sóz aıtylmasqa ólsheımin dep

Qolyna alyp júrgen bezben nesi?

 

Baılardyń bárin elden qýǵan nesi?

Kól bolyp kózdiń jasyn jýǵan nesi?

Jalshynyń esiktegi ákim bolyp,

Baılarǵa qarsy belin býǵan nesi?

 

Jasyl* sóz jańbyr bolyp jaýǵan nesi?

Halyqtan munsha baqyt aýǵan nesi?

Baılardyń myńdy aıdaǵan osy kúnde

Saýynǵa eshki asyrap saýǵan nesi?

 

Baılardy sen baısyń dep bólgen nesi?

Artynan ózderi ashtan ólgen nesi?

О́tirik teńeldiń dep halyqty aldap,

Artynan ol sózinen tóngen nesi?!

 

Jasyl – jasyn, naızaǵaı

 

Qaıda?

Qaraǵym, burynǵy ótken kúniń qaıda,

Uıyǵan Qudaıǵa dep diniń qaıda?

Aqsaqal qarttar aıtsa kónetuǵyn

Til alǵysh sol kúndegi iniń qaıda?

 

Baıaǵy myń aıdaǵan baıyń qaıda,

Baı jeıtin qazy-qarta, maıyń qaıda?

Arynap shól qandyryp ishetuǵyn

Sar qymyz, qyzyl kúreń shaıyń qaıda?

 

Aq orda toǵyz qanat úıiń qaıda,

Aqsaqal bılik aıtqan bıiń qaıda?

Jarlylar ákim bolyp bılegesin

Árıne, joq qoı, eski kúniń qaıda?!

 

Neden qorqam?

Teńdik joq, jurtty aldaǵan zańnan qorqam,

Kún týmaı túndeı atqan tańnan qorqam.

Baı dese betin basyp qarsy turǵan

Kil jarly eki aıaqty ańnan qorqam.

 

Bar maldy tartyp alǵan jaýdan qorqam,

Basyna shyǵa almaıtyn taýdan qorqam.

Duspan dep ótirik aıtyp syryńdy ashqan

Aldanǵan aıaq asty aýdan qorqam.

 

Kún saıyn páberki* etken sannan qorqam,

Tizimge tyǵyp qoıǵan jannan qorqam.

Aıyrmaı aq-qarasyn ashpaı turyp

Tógilgen naqaq jerge qannan qorqam...

 

Páberki – proverka, tekseris

 

*   *   *

Osy qylmystyq iste Maqsut Ermekov degen adam jazdy delingen «Baılarǵa hat» degen ekstremıstik óleń týraly da aıtylady. Biraq mátini berilmegen. Bul óleńdi de biz joǵarydaǵy Muqan Ydyrysqalıevtiń kóne dápterinen taýyp aldyq. Ol jerde «Jańaqala aýdanynyń №10 aýyl azamaty Maqsut Sháýmenulynyń Rasaıǵa kóship ketken qazaqtarǵa jazǵan haty» degen atpen qaǵazǵa túsken eken:

 

Hat jazdym Rasaıdyń qazaǵyna,

Orystyń qalyp júrgen mazaǵyna.

Biriń de elde jumys etpeýshi ediń –

Kóndiń be sary orystyń azabyna?

 

Baı ediń báriń bizdiń elden ketken,

Kedeıdi jeýge báriń áliń jetken.

Osyndaı isterińmen elden qýǵan

Aınalsań bolmas pa bul úkimetten?!

Shubyrtyp qatyn-balań qaldyrmastan,

Jer bergen Rasaıdan – qıyr shetten.

 

Sizder joq, kolhoz bolyp ońdyq qazir,

Ne kerek – at pen saıman, bári ázir.

Bir taıdyń bir kún maıyn bermegensiz –

Kedeıden qaıtar-aý dep bir kún ájir.

 

Sizder joq baıaǵydaı júrgen jasqap,

Kil ǵana kedeı jastar otyr bastap.

Osy kún el kedeıi qýanyshta –

Sizder joq ortamyzda júrgen jasqap.

 

Baılarym, qalaı, jumys etemisiz,

Jumysker bolyp tolyq jetemisiz?

Bolmasa qursaq sıpap baıaǵydaı

О́mirge jumys etpeı ketemisiz?

 

Et-maı joq, qara nandy jep turmysyz,

Bolmasa o da bolmaı, tek turmysyz?!

Zar bolyp eldiń shetin bir kórýge

Átteń, bir elge barar ma ed dep júrmisiz?!

 

Molda bar, quıyrshyq bar elden ketken,

Ury bar, qansorǵysh bar saýda etken.

Olar da aman júr me, qalaı eken –

Habar bar bizge jetken «kúısiz» degen.

 

Bul hatyń birińe emes, bárińe arnap,

Bilýge hálderińdi hatpen barlap.

Jáne de maqsatym sol – isterińdi

Qoıýǵa osy hatpen jurtqa jarlap.

 

Jazýshy el atynan, atym – kedeı,

Áýelden ata-babam, zatym – kedeı.

Úkimet qorǵanyshym bolǵannan soń

Qaıteıin aty-zatym kedeı demeı.

Qatesiz bul sózimniń durystyǵy –

Belgili kisi eńbegin óstim jemeı.

 

Hatyma jaýap kútem ózińizden,

Bilýge hálderińdi sózińizden.

Ágarda hatqa jaýap bere alsańyz,

Jaýaby taǵy bolar ózimizden.

 

Joǵarydaǵy hatqa Reseı qazaǵynyń jaýaby:

Hatyńyz keldi, kedeı, elde qalǵan,

Arnaıy Reseıde bizge salǵan.

Ár jerden suraý qoıyp jazypsyńyz

Baıqasam sózińizdiń kóbi jalǵan.

Azapqa kóndińiz be dep suraısyz –

Bizde joq azap kórip, aryp-talǵan.

Esittik biz ketken soń elde bar dep

Ashtyqtan ár aýdanda ólip qalǵan.

Mal bolyp bireýi de qosylmapty

«О́zimniń úlesim» dep bizden alǵan.

 

Yras qoı bizdiń elden ketkenimiz,

Aralap Reseıge jetkenimiz.

Qudaıdyń bergen baǵy arqasynda

Quralad bizdiń kásip etkenimiz.

«At-saıman, bári ázir» dep maqtanasyz,

Sonsyn ba saýyn sıyr jekkenińiz?!

Úıińnen tańda ketip, túnde kelip

Jalpyldap jaman shenel shekpenińiz.

Aqysyz ash-jalańash jalshy bolyp

Júrgendi áli joq pa shekkenińiz?

Bir taıdyń maıy túgil basymenen

Alǵanyń bermedi dep netkenińiz?!

 

Osy ma kolhoz bolyp ońǵan kúniń –

Muqtajsyz bolyp ábden bolǵan kúniń?

Kıimsiz ám tamaqsyz jáne haqsyz

Bilinbeı tur ma aıazǵa tońǵan kúniń?!

 

Osylaı kolhoz etip qurap otyr,

Et pen maı, jún, súıek dep surap otyr.

Mal satyp, ony taýyp berýine

Jibermeı quıryqtaryn burap otyr.

Kelýge Reseıge kúshi jetpeı

О́zińdeı talaı kedeı jylap otyr.

Ýaqytsyz jan shyǵa ma, amaly joq –

Kózinen qandy jasyn bulap otyr.

 

Kolhozda siz joq deısiz júrgen lastap,

Maqtaısyń kedeı jastar otyr bastap.

Kil kedeı dym kórmegen mal baqqan soń

Júrsiz ǵoı barlyq maldy qyryp tastap.

Jyl shyǵar táýir maldyń bárin joıyp

Jınaısyz ósimdi dep aryq baspaq.

Bolmasa qoıdy satyp, shoshqa alasyz,

Aramǵa halal maldy aıyrbastap.

Qorsyldap úı basyna bir kúshigi

As, ydys, aıaq-tabaq – bárin lastap.

Júrsek te sary orystyń jerin jaılap,

Shoshqany jolatpaımyz kórsek jasqap.

Sóz edi aıtylmaıtyn munyń bári –

Turǵan soń nege aıtpaıyn óziń bastap.

 

Surapsyz qalaı, jumys etem(i)siz dep,

Jumysker bolyp tolyq jetem(i)siz dep.

Aıtaıyn bul jaıynda qanyqtyryp

Turǵan soń ǵashyq bolyp jaýap izdep.

 

Jumysty etsek bizdiń atymyz bar,

Alatyn istegende aqymyz bar.

Bolady qursaq sıpap jatýǵa da

Esh adam aıdamaıdy, qaqymyz bar.

Sizderdiń atyń da joq, aqyń da joq,–

Barmasqa jumsaǵanda haqyń da joq.

Erteńnen keshke deıin tońyp kelseń

Úıińde toıyp isher asyń da joq.

Keshegi bizde júrgen ýaqytyńda

Eń bolmasa bolýshy edi tamaǵyń toq.

Qazirde trýddende* kún sanaısyń –

Qolyńa tıetuǵyn zatyń da joq.

 

Surapsyz qara nandy jeısiz be dep,

«Elge bir barar ma edi» deısiz be dep.

Nan túgil baıaǵydaı et-maıdy da

Kúndikke biz otyrmyz toıǵansha jep.

Tarynyń kebegi men suly astyǵyn

Esittik elde kolhoz beripti dep.

Osyny esite turyp elge baryp

Baılardy oılap pa ediń Májnún dep?!

Qudaıym eldi nege kórsetedi –

Sizderge kıilgende osyndaı kep.

 

Surapsyz ury menen quıyrshyqty,

Molda men saýdagerdi bolǵan myqty.

Olar da aman-esen, óte kúıli

Sizderden áli táýir bolyp shyqty.

Aınalǵan úkimetiń osylardy

Joıǵan soń azý tisin kimge tyqty?

 

Bul hatty jazǵan bolsań arnap bizge,

Jol boldy jaýap berý bizde sizge.

«Baı jaman» desem jaqsy kórinem dep,

О́tirik ósek bolsa, bárin tizbe.

Aqyndyq ataq shyqpas ótirikpen –

Taba alsań dostyq penen shyndyqty izde.

 

Qol qoıdyń aıaǵynda kedeımin dep,

Belgili kisi eńbegin jemeımin dep.

Jer ediń, kedeı boldyń, kim mindetker

Baı bolsań oılar ediń ne deımin dep.

 

Hatyma jaýap kútem depsiń bizden,

Taǵy jaz bul hat barsa, jaýap izden.

Shyndyqty jazysýǵa men rıza,

Qolymnan kelgeninshe ósek tizben.

Júrgen soń Reseıde elden shyǵyp

Otyrmyn hat jazysyp men de sizben.

 

Baı deýge men de artyq baı emespin,

Degenmen momyn sharýa, jaı emespin.

Bolǵanmen qonys basqa, týys birge

Qur bosqa keregi ne eregistiń?!

 

Al, kedeı, ázirlikke osy jeter,

Kóp bolsa, tyńdaýshyǵa dámi keter.

Bul jazǵan – turmysyńnyń myńnan biri,

Ne kerek qaza berip dedim beker.

Áıtpese orazaǵa kóshken ermek,

Bir talaı sóz bar edi áńgime eter...

 

*   *   *

Bir tańqalarlyǵy, tergeý kezinde Salyq Qaıyrǵalıuly ózine taǵylǵan aıypty moıyndamaǵan. Joǵarydaǵy óleńderdiń de avtorlyǵynan bas tartqan. Osy qylmystyq iste 1876 jyly týǵan Ermekov Maqsut pen 1873 jyly týǵan Nıetqalı Eralıev te «uıymdasqan kontrrevolıýsııalyq ultshyl úgit-nasıhat tobynyń múshesi retinde jaýapqa tartylǵan. Olarǵa joǵarydaǵy óleńderdi jazyp taratqany úshin aıyp taǵylǵan. Maqsut Ermekovti tergeý qujattarynda «burynǵy baı, sottalyp, jer aýdarylǵan, Ahmet Baıtursynov, Dýlatov, Bókeıhanovtarmen tyǵyz qarym-qatynasta bolǵan» dese, Nıetqalı Eralıev te 1930 jyly astyq tapsyrý josparyn oryndamaǵany úshin Shejin halyq sotynyń úkimimen 5 jylǵa sottalǵany jazylypty.

...«Úshtiktiń» sheshimimen Salyq Qaıyrǵalıev, Maqsut Ermekov jáne Nıetqalı Eralıev 1937 jyly 2 qyrkúıekte atý jazasyna kesilgen. Úkim birden oryndalǵan. Sodan jarty ǵasyrdan astam ýaqyt bulardy joqtaǵan eshkim bolmaǵan. Tek KSRO-da qaıta qurý men demokratııanyń lebi esip, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn jappaı aqtaǵan 1989 jyly jalpy toppen birge bular da «is-áreketinde qylmys quramy bolmaǵandyqtan» aqtaýǵa ilinipti. Al «sottalǵan» jyrlardyń jaryqqa shyǵyp, halyqqa jetýi – HHI ǵasyrdyń 21-inshi jyly, ramazan aıynda násip bolypty.

 

Batys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Nar Narymbetov edi...

Qazaqstan • Keshe

«Omıkron» shtamy oqshaýlaıdy

Koronavırýs • Keshe

Portrettegi parasat

Elbasy • Keshe

Almatyda 5G jelisi iske qosyldy

Tehnologııa • Keshe

Uqsas jańalyqtar