Koronavırýs • 03 Tamyz, 2021

О́zimizge ózimiz jasaǵan qastyq

301 ret kórsetildi

Búkil álem indetpen kúresip álek bolyp jatqanda ebin taýyp eki asaıtyn ákkiler qaltalaryn qalyńdatyp júr. Sebebi sońǵy kezde jalǵan ekpe qujaty men PTR-test nátıjesin jasaıtyn alaıaqtardyń qara bazardaǵy saýdasy qyza túsken. Bul sózimizge BAQ-ta kún saıyn «jalǵan vaksına pasportyn jasaǵandar anyqtaldy» dep aımaqtary ǵana jańaryp otyrǵan jańalyqtar legi dálel bola alady.

Taıaýda osyǵan uqsas taǵy bir derek Túrkistan oblysynda tirkeldi. IIM Tergeý departamentiniń áskerı-tergeý basqarmasy medısınalyq qujattardy qoldan jasap, jalǵan anyqtamalardy satýmen aınalysyp kelgen osy óńirdiń úsh turǵynyn qolǵa túsirdi.

Alaıaqtyqpen aınalysqan úshtik­tiń bireýi – Saryaǵash aýdandyq aýrýhanasynyń medbıkesi. Olar Qa­zaqstan men О́zbekstannyń mem­lekettik shekarasyn kesip ótýge ruq­­sat beretin medısınalyq qujat­tardy, sonyń ishinde Qazaqstan Res­pýblıkasynyń medısınalyq meke­meleriniń shaqyrý anyqtamalaryn qoldan jasap, 3 myńnan bastap, 8 myń teńgege deıingi baǵamen satqan. Al bul jalǵan qujat memlekettik shekaradan emin-erkin ótýge múmkindik berdi.

Polısııa qyzmetkerleri medbıke­niń turǵylyqty jeri men jumys ornyn tintý kezinde satýǵa daıyndalǵan, aldyn ala mór basylǵan 1200-den astam medısınalyq blankti taýyp, tárkilegen. Qazirgi tańda bul qyl­mystyq is boıynsha Qylmystyq kodekstiń 385-baby boıynsha sotqa deıingi tergeý júrgizilý ústinde.

Ras, qazir kóptiń COVID-ke qarsy kúrestegi bar úmiti – ujymdyq ımmýnıtet qalyptastyratyn vaksına saldyrý. Alaıda aram nıettiler osy úmittiń ózin kúdikke aınaldyryp, paıda tabý úshin keıbir «jú­rek jutqandary» tipti qyzmetterin saıt­tar men áleýmettik jelilerde jarnama jasaý arqyly ashyq usyna bastaǵan.

Ishki ister mınıstriniń orynba­sary Arystanǵalı Zapparovtyń málimdeýinshe, jyl basynan beri áleý­mettik jelilerde jáne mes­send­­jerlerde jalǵan vaksınalaý pas­porttaryn nemese PTR anyqta­ma­lardy satý týraly 62 habarlandyrý anyqtalǵan.

Vedomstvo ókili ınternet-re­sýrs­tardy monıtorıngileý jumys­tarynyń qarqyndy júrgizilip kele jatqanyn da málimdedi. Búginde IIM jáne onyń aýmaqtyq bólimshelerinde jalǵan qujattardy satý jónindegi habarlandyrýlardy anyqtaý bo­ıynsha turaqty monıtorıngtik toptar jumys isteıdi. Jyl basynan beri mundaı top 144 myń reıd ótkizip, karantındi buzýǵa qatysty 22 myń oqıǵanyń jolyn kesken. Sondaı-aq oıyn-saýyq mekemeleriniń jumys tártibin buzýǵa qatysty 8,5 myńǵa jýyq fakt tirkelgen bolsa, onyń 2 myńǵa jýyǵy toı ótkizýge qatysty bolyp otyr.

Sońǵy ýaqytta quzyrly organ­dar jalǵan PTR-testileri men vaksı­nalaý pasporttaryn qoldan jasaý jáne paıdalaný faktilerin áshkerelep, bul alaıaqtyqtyń al­dyn alýǵa erekshe den qoıyp otyr. О́ıtkeni vaksınalan­baǵan adam­dar­dyń aramyzda júrýi, jalǵan anyq­tama saýdasynyń qyza túsýi aýrý­dy asqyndyra bereri aıtpasa da túsinikti. Búginde IIM, Ulttyq qaýip­sizdik komıteti, Bas prokýratýra, Densaýlyq saqtaý, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrlik­teri, Sy­baılas jemqorlyqqa qarsy is-qı­myl, Qarjylyq monıtorıng agenttikteri ókilderinen qurylǵan vedomstvoaralyq arnaıy jumys ­toby jalǵan vaksınalaý pasportta­ryn jáne PTR anyqtamalardy berý nemese qoldan jasaý faktileri týraly aqparat jınaýmen aınalysyp jatyr.

Kún sanap kóbeıip bara jatqan ­bul keselge suranystyń azaımaı turǵa­­ny da kóńilge qaıaý túsiredi. Basqasha aıt­qanda, jalǵan anyqtamany satyp alýǵa tyrysyp, alaıaqtarǵa óz­deri arbalyp júrgender qalypty ómir­ge qaıta oralýdyń tóte jolynan góri, indetti taratýdyń qaterli soqpaǵyn tańdaýdan tanbaı kele­di. Bul keleńsiz kórinis jalǵan ekpe alǵandarmen qoǵam bolyp kúresýdiń ózi ózekti problema ekendigin ań­ǵar­tady. Osyǵan oraı, ishki ister or­gandarynyń jedel jáne tergeý bólimsheleri jalǵan qujattardy satý faktilerin anyqtaýǵa baǵyttalǵan túrli jedel-izdestirý is-sharalaryn qarqyndy júrgizýge bel býǵan. Atap aıtqanda, polısııa qyzmetkerleri medısınalyq ortalyqtar, emhanalar, vaksına alý pýnktterin jiti tekserýde.

Jalǵan qujat jasatýǵa qatysty tártip saqshylary jyl basynan beri 86 qylmystyq is qozǵasa, onyń 39-y vaksınalaý pasportyn jáne 47-si PTR anyqtamasyn qoldan jasaý boıynsha. Qylmystyq kodekstiń 385-babynda kórsetilgen – jalǵan qujattardy, mórtabandardy, mór­lerdi, blan­kilerdi qoldan jasaý, daıyndaý nemese ótkizý boıynsha 4 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi qylmystyq jaýap­kershilik, al ony paıdalanǵany úshin 40 táýlikke deıin qamaýǵa alý jazasy qarastyrylǵan.

COVID-19 adamzat ómirine aıtar­lyqtaı ózgerister ákeldi. Qa­lypty ómir saltymyzǵa indet óz tú­zetýlerin engizdi. Álem ózgerdi. De­gen­men sanaly azamattardyń bári de ekpini qatty indetke qarsy kúres júrgizip keledi. Jalǵan qujat jasatýmen emes, jappaı ekpe saldyrý arqyly. Al pandemııanyń talaptaryna moıynsynǵysy kelmeıtinder epıdemııalyq jaǵdaıdyń ekinshi jaǵyn – kóleńkeli tusyn qoıýlatyp jiberdi. Sebebi osy aýrýmen baılanysty qylmystyń jańa túrleri shyǵa bastady. Jalǵan qujat jasatý, ony satý men alaıaqtyq buryn­nan bar bolǵanymen, adam ómirindegi ­eń mańyzdy ári qymbaty – densaýlyq­ty san túrli qıturqylyqpen qurtý qaı zańnamanyń qalpyna syıady eken? Búkil álem indetpen áýre bolyp jatqanda tyǵylyp toı toılap, jalǵan anyqtama jasatyp alyp, jurttyń ortasynda alańsyz júrý qylmyspen para-par qareket ekendigi sanamyzǵa qashan jetedi? Bile bilsek, bul ózimizge ózimiz jasap otyrǵan qastyq emes pe?!

 

Sońǵy jańalyqtar

«Qyzyl» aımaqta 2 megapolıs pen 4 oblys tur

Koronavırýs • Búgin, 11:20

Taǵy 1677 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:40

Qazaqstanda qansha adam vaksına saldyrdy?

Koronavırýs • Búgin, 09:00

9 sý qoımasy salynady

Ekologııa • Keshe

QHL: «Barys» «Lokomotıvten» jeńildi

Hokkeı • 22 Qazan, 2021

Bekire balyǵyn zańsyz aýlaǵandar ustaldy

Ekologııa • 22 Qazan, 2021

Belarýste maska rejımi joıyldy

Álem • 22 Qazan, 2021

Uqsas jańalyqtar