Qalanyń qajettiligi megapolısti azyq-túlikpen qamtý mańyzdy mindet

Aýyl sharýashylyǵy jetekshi salaǵa aınalady

Mysaly, Shymkent qalasynda sút óndi­rý baǵyty men asyl tuqymdy mal shar­ýa­shylyǵyn damytý maqsatynda úsh ta­ýarly-sút fermasy jumys isteýde. Onda 349 bas saýyn sıyr baǵylady. Mega­po­lıste júzege asqan bul jobalarǵa jalpy quny 0,8 mlrd teńge ınvestısııa tartyldy. Sharýa qojalyqtary «Sımmental» men «Golshteın» tuqymdy saýyn sıyr­lardy Eýropa elderinen ákelgen. Sıyr­lardyń bul tuqymy sútti baǵytta bol­ǵan­dyqtan táýligine ortasha eseppen 24 lıtr sút saýylady. Investısııalyq jo­ba­lardyń biri – «Korno-1» О́K-i bıyl otandyq asyl tuqymdy sútti-etti baǵyt­taǵy 50 iri qara mal satyp alǵan. О́ndi­ril­gen sút qala aýmaǵyndaǵy qaıta óń­deý sehtaryna ótkizilýde. Aldaǵy ýa­qyt­ta qýattylyǵyn keńeıtip, qosymsha qorajaı qurylysyn júrgizip, mal basyn kóbeıtpek. Sharýashylyqqa «Asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytýdy, mal sharýashylyǵynyń ónimdiligin jáne ónim sapasyn arttyrýdy sýbsıdııalaý» baǵdarlamasyna sáıkes, bıyl sáýirde memleket tarapynan 9,8 mln teńge qoldaý kórsetilgen. Búginde sút óndirý baǵytyn ulǵaıtý maqsatynda «Egam­na­zarov» JK Eýropa elderinen 138 bas asyl tuqymdy iri qaranyń urǵashysyn satyp aldy. Jartysynan kóbi tóldegen sharýashylyqtaǵy mal basy búginde 173 basqa jetti. О́ndirilgen sút «FýdMaster» JShS-yna ótkizilýde. Memlekettik qol­daýdy tıimdi paıdalaný arqyly sharýa­shy­lyqtyń sút óndirýdegi jyldyq qýat­ty­lyǵy 500-den 900 tonnaǵa jetti. Alda­ǵy ýaqytta atalǵan sharýashylyq qorajaı qury­lysyn jańartyp, sútti baǵytta mal basyn kóbeıtýdi josparlap otyr. Al «Zertas» sharýa qojalyǵy asyl tuqymdy sút ba­ǵytyndaǵy fermasyn ulǵaıtyp, iri qara sanyn 128-den 342-ge jetkizgen. Onyń ishin­de sútti baǵyttaǵy sıyr sany – 161. Munda jylyna óndiriletin súttiń kólemi 1 myń tonnadan asady. Jalpy aýmaǵy 2,2 gektar bolatyn sharýa qojalyǵynda zamanaýı saýý qondyrǵysy, ınnovasııalyq texnologııalar jáne sıyrlardy turaqty ustaý, asyl tuqymdy buzaýlardy ósirý aımaqtary bar. Budan bólek sharýashylyq mal azyǵyn daıyndaýǵa arnalǵan arnaıy qurylǵylarmen, aýylsharýashylyq tehnıkalarymen qamtylǵan. Sharýa qoja­ly­ǵynyń erteńge josparlaǵan isteri aýqymdy, ıaǵnı sút ónimin kóbeıtýdi jáne halyqty tabıǵı ári sapaly sútpen qam­tamasyz etýdi maqsat etýde. Arna­ıy baǵdarlamaǵa sáıkes jyl basynan be­ri óndirilgen sútke 5 241 300 teńge mem­le­kettik qoldaý kórsetilgen. Sondaı-aq Shymkentte et ónimderine degen suranys pen usynystyń tepe-teń­digin qalyptastyrý maqsatynda 7 mal bordaqylaý alańy ashyldy. Munda jalpy 3 400 iri qara bordaqylanady. Bul jobalarǵa 2,3 mlrd teńge ınvestısııa tartylyp, 30 jańa jumys orny ashyldy. Bıyl jeti aıda 9,8 myń tonna et óndirilse, jyl sońyna deıin 14,6 myń tonnaǵa jetkizý kózdelýde. Jalpy Shymkent qalasynda 7 aıda aýyl sharýashylyǵynyń ónim kólemi 3 paıyzǵa artyp, 21,6 mlrd teńge bolyp otyr. Onyń ishinde ósimdik sharýashylyǵynda 4,1 mlrd teńgeniń, mal sharýashylyǵynda 17,1 mlrd teńgeniń ónimi óndirilgen. Aýyl sharýashylyǵy jáne veterınarııa basqarmasynyń aqpara­ty boıynsha, jalpy ónim kóleminiń ósi­mi negizinen mal sharýashylyǵyndaǵy óndiris kólemi 3,2%-ǵa, onyń ishinde tiri salmaqtaǵy et 3,2%-ǵa jáne sút 2,6%-ǵa artý esebinen bolǵan.

Táýelsizdik tabystary

Táýelsizdik jyldary aýyl sharýashy­ly­ǵy salasy da qarqyndy damydy. Oǵan qalanyń respýblıkadaǵy úshin­shi megapolıs statýsyn alýy da septi­gin tı­gizgenin aıta ketelik. Qalaǵa qosyl­­ǵan eldi mekender esebinen aýyl sharýa­shy­lyǵy maqsatyndaǵy jer kólemi ósti. Res­­pýblıkalyq qazy­na­dan bóli­ne­tin qar­jy kólemi de artty. Qomaqty qa­ra­jat áleýmettik máselelermen birge agro­ón­di­ris­tik keshenge qatysty máse­le­ler­di sheshýge baǵyttaldy. Mysaly, sýarmaly jer kólemin ulǵaıtý maqsatynda sońǵy jyldary qalada eskirgen ırrıgasııalyq júıeler qalpyna keltirilip, aryq-atyzdar, kanaldar aǵymdaǵy jáne kúrdeli jóndeýden ótkizildi. Osyndaı oń ózgerister salanyń damýyna yqpal etti. Basqarmanyń bergen málimetine sáıkes, iri qara shırek ǵa­syr­dan astam ýaqyt ishinde 11 myńnan 76,2 myńǵa kóbeıgen, ıaǵnı ósim 6,9 ese bolyp otyr. Toqsanynshy jyldardyń basynda qalada 34,6 myń qoı men eshki bolsa, búginde onyń sany 91,5 myńǵa jetken. Ýaq mal 2,6 esege ósken. Sharýalardyń qolynda qazir 14,1 myń jylqy bar. Onyń sany osydan on jyl buryn 1 400 bolatyn. Qus sharýashylyǵy qolǵa alyna bastaǵan 1997 jyly 24 myń qus bolsa, qazir onyń sany mln-nan asty. Iаǵnı qus sany 47 esege artqan. Táýelsizdik kezeńinde et óndirisi 30 esege, al sút óndirisi 1991 jyly 2,1 myń tonnadan 47,2 myń tonnaǵa ósken. Ju­myrtqa óndirisi 161,9 mln danaǵa ul­ǵa­ıyp, 23 jyl ishinde 70 esege artyp otyr.

Shymkent qalalyq aýyl sharýashylyǵy jáne veterınarııa basqarmasynyń basshysy Asqar Qanybekov ónimdi tereń óńdeý salasyna jáne óndiristik jylyjaılar baǵytyna basymdyq berilgenin aıtady. Mysaly, qaladaǵy Karlskrona FD IC JShS zaýytynda kókónis-baqsha daqyldarynyń kóshetterin óńdelgen jáne ashyq to­­py­raq­qa otyrǵyzý boıynsha aspaly eki qa­tar­ly kóshet otyrǵyzý mashınasynyń konstrýksııasyn engizý jáne kóbeıtý jo­basy iske asyrylýda. Onda otandyq «rpm-2kz» úlgisi qoldanylyp jatyr. Basqarmanyń málimetine sáıkes, «rpm-2kz» shaǵyn serııaly óndirisi kókónis-baqsha klasteriniń egis egý jáne otyrǵyzý boıynsha aýylsharýashylyq mashınalaryna suranysty arttyrýǵa, ımporttaýdy almastyrýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar jaldamaly jumysshylar sany men ýaqyt qysqaryp, shyǵyn kólemi azaıatyn bolady. Kókónis sharýashylyǵynda kóshet otyrǵyzý mashınasyn engizý jáne damytý nátıjesinde kókónis-baqsha shar­ýa­shylyǵynda eńbek ónimdiligi 2,5-3 esege artady. Egis alańy eki ese ulǵaıyp, 4-5 myń gektarǵa jetedi dep kútilýde. «Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa arnaǵan «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Joldaýynda aýyl sharýashylyǵyn jetekshi salaǵa aınaldyrý kerektigi jaıly tapsyrma berdi. Osyǵan baılanysty búgingi tańda aýyl sharýashylyǵy salasy baǵytyndaǵy jumystar Joldaýdaǵy tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda iske asyrylýda. Sonymen qatar qalada eki birdeı agro-ındýstrıaldy aımaqty iske qosý boıynsha jumys júrgizilýde. Onyń birinshisi kóliktik-logıstıkalyq ortalyq mańyndaǵy 136 gektar aýmaqtaǵy zamanaýı ónerkásiptik jylyjaı kesheni. Ony salýǵa arnaıy jer bólinip, I kezeńde jalpy quny 9,4 mlrd teńge bolatyn 30 gektar ónerkásiptik jylyjaı keshenin salýǵa nıetti 8 ınvestorǵa jer 12 jylǵa jalǵa berildi. Keshen qurylysynyń ju­my­sy bıyl aıaqtalyp, 450 turaqty jumys orny ashylady dep kútilýde. Al II kezeńde jalpy quny 21 mlrd teńge bolatyn 20 joba júzege asyrylyp, 60 gektarǵa jylyjaı salynady. Ekinshi agro-ındýstrıaldy aımaq Qaınarbulaq turǵyn alaby aýmaǵynda ornalasqan. Onda aýyl sharýashylyǵy ónimderi tereń óńdeledi. Bul keshen «Bozaryq» tamaq ónerkásibi ındýstrıaldy aımaǵy dep atalady. Ony qurý jumystary memleket tarapynan qolǵa alynýda. Keleshekte onda 22 mlrd teńgege 21 joba iske asyrylady. Jáne 1,8 myńnan astam turaqty jumys ornyn ashý josparlanýda. Bıyl I kezeńge sáıkes jalpy quny 6,7 mlrd teńgeni quraıtyn 6 joba qolǵa alynbaq. Sonyń nátıjesinde 14,6 myń tonna et, 47,4 myń tonna sút, 165 mln dana jumyrtqa óndirisine qol jetkizemiz. Al egin sharýashylyǵy bo­­­ıynsha 70 myń tonna aýyl sharýashylyǵy ónimi óndirilip, jalpy ónim kólemi 37 mlrd teńgeni quraıtyn bolady», deıdi basqarma basshysy.

Qaladaǵy agrosalanyń damýy saýda naryǵyndaǵy belsendiliktiń artýyna oń áserin tıgizýde. Mysaly, Shymkent qalasynda 1991 jyly bólshek saýdadaǵy taýar aı­nalymynyń jalpy kólemi 2,3 mlrd teńge bolsa, byltyr bul kórsetkish 414,6 mlrd teńgege jetken. Budan bólek kó­terme saýda aınalymynyń jalpy kóle­mi 1995 jyly 266,6 mlrd teńge bolsa, ótken jyly ol 893,1 mlrd teńgege deıin ósken.

Kún tártibinen túspegen másele

Qala halqynyń 52 paıyzy egemendik alǵan 30 jyldyń ishinde dúnıege kelgen jáne turǵyndardyń ortasha jasy 28-di qurap otyr. Bul derek ál-Farabı ǵylymı-ámbebap kitaphanasynda «Táýelsiz Qazaq­stan: Jasampazdyqqa toly jyldar. Shymkent qalasynyń basty jetistikteri» taqy­rybynda ótken dóńgelek ústelde kel­tirildi.

Basqosýda sóz alǵan qala ákiminiń bi­rinshi orynbasary Shyńǵys Muqan soń­ǵy úsh onjyldyqtaǵy memlekettik qu­rylystaǵy tarıhı serpilisiniń, ártarap­tan­dyrylǵan naryqtyq ekonomıkany qurýda úshinshi megapolıstiń alar orny erekshe ekenin jetkizdi. «Egemendik al­ǵa­ly elimizde kóptegen aýqymdy jobalar atqarylyp, sonyń jemisin kórip kelemiz. Osy jetistikterdiń ishinde Shym­kent qalasy men jurtshylyǵynyń ala­ty­n úlesi edáýir. Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyn keń kólemde qamtý maqsatynda basqarmalar men aýdan ákimdikterinen usynystar jınaqtalyp, ár aıǵa arnaıy ataýlar berilgen. Bul rette bıyl birinshi jartyjyldyqta qala boıynsha Táýelsizdigimizdi ulyqtaǵan 175 is-shara ótkizildi. Onyń ishinde respýblıkalyq 74 aýqymdy is-sharaǵa 45 myńnan astam adam qamtyldy. Bul jumystar áli de óz jalǵasyn tabatyny sózsiz», dedi Sh.Muqan.

Dóńgelek ústel barysynda qatysý­shy­lar Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy aıasynda qalada atqarylǵan jumystar men jetken jetistikterdi talqylady. Mysaly, qala turǵyndaryn jumyspen qamtý máselesi jyldar boıy basty mindet retinde atalyp, kún tártibinen túsken emes. Iаǵnı basty nazardaǵy másele. Jumyspen qamtýda alǵashqy jyldardaǵy qıyndyq ta jurt jadynda, 1990 jyldardaǵy eldegi ekonomıkalyq daǵdarys Shymkenttiń de óndiris oryndaryn turalatqany má­lim. Jappaı óndiris oryndary jabylyp, jumyssyzdyq jaılap, halyqtyń kúnkórisi nasharlady. Eń qıyn kezeńde halyqqa kásippen aınalysyp, nápaqa tabý tyǵyryqtan shyǵatyn jalǵyz jol boldy. El táýelsizdiginiń 30 jyly ishinde Shym­kent qalasynda jumyssyzdyq máse­lesin sheshýde memlekettik baǵdar­la­ma­lardy tıimdi júzege asyrýdyń nátıjesinde oń kórsetkishterge qol jetkizildi. Derekterge júginsek, 2011 jyly qalada 1 941 azamatqa jumys usynylǵan, al 2020 jyly 39 623 azamat jumyspen qamtylyp, bul kórsetkish 20,4 esege kóbeıdi. Jyl basynan beri qalada 16 768 adam memlekettik baǵdarlamanyń sharapatyn kórip, jumys tapqan. Sondaı-aq 2013 jyly 60 turaqty jumys orny qurylsa, bıyl qańtar aıynan búginge deıin 3 599 jańa turaqty jumys orny ashylyp, 60 esege kóbeıgen.

Eńbek naryǵynda suranysqa ıe mamandar sanyn arttyrý, shaǵyn nesıe berý arqyly aýyl jáne qala turǵyndaryn ózin-ózi jumyspen qamtýǵa yntalandyrý maqsatyndaǵy nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy da oń yqpal etýde. Qalalyq halyqty ju­myspen qamtý ortalyǵy mamandarynyń málimetine qaraǵanda, jyl basynan beri 16 myńnan astam adam áleýmettik sharalarmen qamtylyp, 5 177 adam turaqty jumysqa ornalasqan. 2 myńǵa jýyq túlek jastar tájirıbesi boıynsha, 2 832 adam qoǵamdyq jumysqa joldama alǵan. Al 260 jumyssyz áleýmettik jumys oryndarynan nápaqa tabýda. Sharýasyn dóńgeletkisi kelgen 41 shymkenttik shaǵyn nesıe, 584 adam qaıtarymsyz memlekettik grantqa qol jetkizdi. «Bastaý bıznes» jobasy boıynsha 1 900 azamat oqýǵa joldandy. Atalǵan baǵdarlama aıasynda byltyr 4 828 adam qaıtarymsyz grant alǵan. Kásipkerlik negizderine oqytatyn jobaǵa 2 820 adamǵa joldama berildi. Memlekettik qoldaý sharalary bıyl da qarqyndy jalǵasyn tapty. Qysqa merzimdi kásiptik oqýǵa bıyl 2 500 shymkenttikti baǵyttaý josparlanǵan. Ol – arnaıy bilimi joq nemese biliktiligin joǵaltqan jandar úshin taptyrmas múmkindik. Osy oraıda 30-dan astam mamandyq tizbesi bekitildi. Olardyń qatarynda dızaıner, kondıter, tiginshi, avtoelektrshi, tas qalaýshy, kran mashınısi, vızajıst, shashtaraz sheberi, aspaz jáne taǵy basqalar bar. Oqýǵa tartylǵandarǵa aı saıyn 17 myń teńge mólsherinde stıpendııa tólenedi. Megapolıs halqynyń 239 myńnan astamy – jastar. Bul oraıda qalalyq jumyspen qamtý ortalyǵy arqyly búginde myńnan astam baǵdarlama qatysýshysyna joldama berilgen. Jyl sońyna deıin 2 500 jasty jumyspen qamtý josparlanyp otyr. Bul úshin tilek bildirýshi enbek.kz portalynda elektrondy sıfrly qoltańba arqyly jumyssyz retinde tirkelýi tıis. Sonymen qatar turǵylyqty mekenjaıyndaǵy jumyspen qamtý orta­lyǵyna bara alady. «Keıbir jastar dıplom alǵan soń mamandyǵy boıynsha jumys tappaı, ýaqyt joǵaltady. Jumys tájirıbesin jınaý úshin memleket 6 aılyq «Jastar tájirıbesin» uıymdastyrady. Bul baǵdarlama mamandyǵy boıynsha tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi, joǵary, joǵary oqý ornynan keıingi bilim berý baǵdarlamalaryn iske asyratyn bilim berý uıymdaryn bitir­genine 3 jyl tolǵan jáne 29 jastan aspa­ǵan jumyssyz túlekterge arnalǵan. Bıylǵy jalaqy mólsheri 25 aılyq esep­tik kórsetkish shamasynda. Bul – 72 myń teńge», deıdi qalalyq jumyspen qam­tý ortalyǵynyń dırektory Suńǵat Abdýllaev.

Sondaı-aq Shymkentte jýyrda «Al­ǵashqy jumys orny» jobasy bastaý aldy. Joba shartyna sáıkes jumys berýshi halyqty jumyspen qamtý ortalyǵymen joǵarǵy oqý orny nemese kolledj túlegin 2 jylǵa jumysqa ornalastyrý týraly shart jasasady. Ekologııalyq ústemeaqy tólemin qospaǵanda jergilikti bıýdjetten sýbsıdııalaýdyń bir aıdaǵy mólsheri 20 aılyq eseptik kórsetkishke teń. Jumys berýshi jumys kólemi men kúrdeliligine qaraı qajetinshe óz qarajaty esebinen qosymsha ústemeaqy belgileıdi. Eńbek­aqy­nyń alǵashqy birjyldyq bóligin memleket sýbsıdııalaıdy. Qazirgi tańda 50-ge jýyq jas baǵdarlama aıasynda qala aýmaǵyndaǵy mekemeler men kásipo­ryn­darda jumysqa ornalastyryldy. Jalpy «Eńbek» baǵdarlamasy tórt jylda el ıgiligine aınalyp úlgerdi. Shym­kent qalasy boıynsha jumys kúshi – 435,1 myń adam. Onyń ishinde jumyspen qamtylǵan halyq sany – 412,9 myń. «Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasynyń» birinshi baǵyty boıynsha 2 500 adamdy oqytý qarastyrylady. Onyń ishinde jumys berýshilerdiń suranysyna sáıkes 8 mamandyq boıynsha 600 adam, eńbek naryǵynyń suranysyna sáıkes 24 mamandyq boıynsha 1 900 adam bekitilip, 3 aı merzimge oqýǵa joldanýda. Baǵdarlama sheńberinde arnaıy kýrstarda oqyp, 200 AEK kólemindegi qaıtarymsyz grantty jeńip kásip ashqandar az emes. Bir ǵana mysal, bıyl memlekettik grantqa qol jetkizgen qala turǵynynyń biri – Sevdıor Ihtııaruly qalalyq halyqty jumyspen qamtý or­ta­lyǵyna jumyssyz retinde tirkelip, 21 kúndik «Bastaý bıznes» kásipkerlik negizderge oqytýǵa joldama alǵan. Oqý aıaqtalysymen, qolyndaǵy sertıfıkatymen bıyl memlekettik grantqa ótinim berip, «quımaly balmuzdaq» isi boıynsha bıznes josparyn ázirledi. Nátıjesinde, komıssııa jobasyn maquldaǵan ol 583 400 teńgelik grantqa qol jetkizip, qajetti qural-jabdyqtardy satyp alǵan. Búginde kúnine 200-den astam dana balmuzdaq satyp, isin dóńgeletip otyr. Jalpy «Bastaý bıznes» kýrsyn bitirgenderge qoldaý jetkilikti. Olarǵa negizinen úsh baǵytta – ónerkásip, saýda jáne qyzmet kórsetý, agroónerkásip kesheni boıynsha túrli jeńildikter usynylýda. «Bastaý bıznes­­­te» oqyǵan kásipkerlerge kishi ındýstrıaldy aımaqtan oryndar usynylýda. Basty artyqshylyqtary – daıyn saýda oryndary, jeńildik sharttarymen jalǵa alý jáne ınfraqurylymnyń qoljetimdiligi. Sondaı-aq óńirlik brendterdi damytý aıasynda franshıza jobalarynyń tıimdiligin arttyrý kózdelýde. Onda kásipti tolyq súıemeldeý múmkindigi bar.

Aıta ketelik, byltyr 4 828 adam memlekettik grant aldy. Onyń ishinde 407-si kópbalaly otbasy múshelerine, 2 122-si az qamtamasyz etilgen otbasylarǵa, 29-y múgedek azamattarǵa, 1 075-si jastarǵa jáne 1 195-i ózge sanattaǵylarǵa berilgen. Bıyl 600 azamat grantqa qol jetkizip, óz múmkindikterin júzege asyrýda.