Prezıdent • 15 Qyrkúıek, 2021

«Qarapaıym zattar ekonomıkasy» boıynsha maquldanǵan joba kóp

72 ret kórsetildi

Túrkistan oblysynda bıyl 444 eldi mekenge tabıǵı gaz tartylady. Aldaǵy 5 jylda óńir halqy 85,6%-ǵa tabıǵı gazben qamtamasyz etiletin bolady. Al jergilikti mańyzy bar avtomobıl joldarynyń jaqsy jáne qanaǵatty jaǵdaıdaǵy úlesin 2025 jyly 99,5% jetkizý josparlanýda. Jyl qorytyndysymen ortalyqtandyrylǵan aýyz sýmen 717 eldi meken qamtylyp, 2025 jylǵa oblys turǵyndaryn 100% qamtý kózdelýde. Túrkistan qalasyn qajetti jylý, energııa kózderimen qamtamasyz etýge múmkindik beretin býly gaz qazandyǵy salynady. Sonymen qatar elektr qýatyn sapaly taratatyn «Ortalyq», «Soltústik», «Badam» qosalqy stansalarynyń qurylysy bastaldy.

Bul derekter Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýyn júzege asyrý boıynsha ótken oblys avtıvinde keltirildi. Jıynda oblys ákimi О́mirzaq Shókeev Joldaýdaǵy jeti basty basym baǵyt pen naqty atqarylatyn jumystardy aıqyndady. «Túrkistan oblysy barlyq baǵyttaǵy damý kórsetkishteri boıynsha joǵary ná­tıjelerge qol jetkizýde. Atap aıt­qanda, «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasy boıynsha 41,7 mlrd teńge bolatyn 307 joba maquldanyp, res­pýblıkada kósh bastap tur. «Bıznestiń jol kartasy» baǵdarlamasy sheńberinde kásipkerlerge úlken qoldaý kórsetilýde. Bıyl bul baǵytqa 7,7 mlrd teńge bólinip, ótken jylmen salystyrǵanda 3,8 ese artty. Turǵyn úı qurylysyn damytýǵa memleket tarapynan qoldaý qomaqty. Aldaǵy 5 jylda 4 mln sharshy metrden astam turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý josparlanýda», dedi oblys ákimi. Mal azyqtyq qoryn qamtamasyz etý turaq­ty baqylaýda. Oblysta qajetti 3,9 mln tonna mal azyǵyn daıyndaýǵa tolyq múm­kindik bar. Egistikti ártaraptandyrý boıynsha mal azyǵy daqyldarynyń kólemi 2,6 myń gektarǵa ulǵaıyp, 215,4 myń gektarǵa ornalastyryldy. Úsh aýysym­dy mektep sanyn joıý jáne bala­larǵa sapaly bilim berýdi uıym­das­tyrý maqsatynda oblysta 78 me­k­tep­tiń qurylysy júrgizilýde. Ol mek­tepter qurylysyna 18,9 mlrd teńge qaralǵan. Bıyl 44 mekteptiń qurylysy aıaq­talady. Bes jylda 134 jańa mektep salý josparlanýda. Budan bólek, memleket-jekeshelik áriptestik tetigi arqy­ly tórt aýdanda zaman talabyna saı te­reńdetilgen bilim beretin 4 mektep salynady.

«Oblysta jalpy syıymdylyǵy 8,7 mlrd tekshe metr 42 sý qoımasy bar. Aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerin kepildi aǵyn sýmen qamtamasyz etý úshin qosymsha syıymdylyǵy 68 mln tek­she metr bolatyn 2 sý qoımasyn salý jos­parlanǵan. Soltústik óńirlerge ha­lyqty qonystandyrý jumystary oblysta 2016 jyldan beri júrgizilip keledi. Búginde 1,5 myńǵa jýyq turǵyn, ıaǵnı 302 otbasy qonys aýdardy. Jalpy, elimiz boıynsha qonys aýdarǵandardyń ishinen Túrkistan oblysynyń úlesi – 30%. Endi aldymyzda oblystyń osy kór­setkishterin eselep, Joldaýdaǵy aı­qyndalǵan baǵyttardy iske asyrý mindeti tur», dedi О́mirzaq Estaıuly.

О́ńirde júrgizilip jatqan qurylys nysandarynyń sapasy jáne belgilengen merzimde aıaqtalýy baqylaýǵa alynǵan. Mysaly, óńirde Nur Otan partııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasy aıasynda salynyp jatqan, jańa oqý jylynda paıdalanýǵa berilmegen 6 mekteptiń qurylysyn keshiktirgen merdigerlerge eskertý jasalǵan. Oblystyq qurylys basqarmasy basshysynyń orynbasary Egentaı Tájibaev qyrkúıekte berilýi tıis 17 jańa mekteptiń 6-aýy mer­zimin­de tapsyrylmaǵanyn aıtady. Jaýap­tylar qyrkúıek aıynyń sońyna deıin mektepterdiń paıdalanýǵa beriletini týraly ýáde berip otyr. Al oblys or­ta­­lyǵynda salynyp jatqan turǵyn úı­ler­­diń qurylysy qarqyndy. Túrkistan qala­synyń shyǵys baǵytynda ornalasqan jańa ákimshilik-iskerlik ortalyǵynda jeke kásipkerler esebinen birneshe turǵyn úı kesheni men kottedjdi qalashyqtar, zamanaýı qonaqúılerdiń qurylysy júrgizilýde. Sondaı-aq jańa ǵımarattar men keńseler boı kóterip, saýda, oıyn-saýyq ortalyǵy salynady. Ákimshilik-iskerlik ortalyqta 12 gektar jerde boı kótergen 12 qabatty «Nur-Sultan sıtı» turǵyn úı keshenindegi túrik kompanııasy salǵan záýlim úılerdegi páterlerdiń jalpy aýmaǵy 160 myń sharshy metrden asady. Munda 2 myńnan asa otbasy qonys toıyn toılaıdy. Jańa úılerdiń aldynda abattandyrý jumystary qatar júrýde. Qazir qurylysy aıaqtalǵan bes úıdegi baspanalardyń 90 paıyzy satylǵan. Joǵaryda aıtyp ótkenimiz­deı, jyl aıaǵyna deıin jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń úlesin 79%-dan 87%-ǵa arttyrý kózdelýde. Atalǵan ındıkatorlyq kórsetkishti úsh jylda 99,5%-ǵa arttyrý josparlanýda. Bıylǵy avtomobıl joldary salasyn damytýǵa bólingen qarjyǵa Túrkistan oblysynda 600-den astam nysan, ıaǵnı 2 myń shaqyrymǵa jýyq jol men kóshe qamtylǵan. Onyń jartysyna jýyǵy jergilikti mańyzy bar joldarǵa, ıaǵnı oblystyq, aýdandyq jáne eldi meken kóshelerin jańartýǵa baǵyttalǵan. Maqtaaral, Jetisaı, Keles aýdandarynda uzyndyǵy 50 shaqyrym joldar kúrdeli jáne ortasha jóndeýden ótkizilýde. Odan bólek, osy aýdandarda oblys ákiminiń tapsyrmasymen jalpy uzyndyǵy 180 shaqyrymnan asatyn 11 oblystyq mańyzy bar avtomobıl joldary jóndelýde. Jaqyn kúnderi bul joldar tolyqtaı paıdalanýǵa beriledi.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna Joldaýyn­da bilim sapasyn arttyrý, aýyl sharýashy­lyǵyn da­mytyp, joǵary deńgeıdegi qaı­ta óń­deý isiniń jańa óndiristik baǵyt­ta­ryn qu­rýǵa erekshe nazar aýdarý qa­jet­­­tigin atap kórsetti. Osy oraıda oblys ákimi ha­lyq­aralyq Dogus Group ın­ves­tısııa­lyq tobynyń basshylarymen kez­desip, ınfraqurylym men hımııa óner­kásibi salalaryn damytýǵa qatysty jobalardy talqylady. «Túrkistan oblysy – jańa jobalardy júzege asyrý úshin óte yńǵaı­ly ınvestısııalyq alań. Jemshóp, sút, et ón­dirisinde ınvestorlarymyz bar. Biz osy baǵyttardyń birin usyna alamyz. Son­daı-aq jylyjaı salýǵa bolady. Al ınf­ra­qurylym jobalaryna keletin bol­saq, temir joldar men kópirler salýǵa kóz­­qa­rasymyz oń. Biz bul jobalardy qýa­na qol­daımyz», dedi О́.Shókeev. О́z keze­gin­­­de túrik ınvestory Túrkistan óńiri men ob­­lys ortalyǵynyń ekonomıkalyq da­­mý ba­­­ǵytyn joǵary baǵalap, birqatar jo­­­ba­ǵa qyzyǵýshylyq tanytty. Túr­kis­tan qa­la­synda qurylǵan «Azyq-túlik» bel­deýin damytý úshin atsalysýǵa nıet bil­dirdi.

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar