Álem • 23 Qyrkúıek, 2021

BUU Bas Assambleıasynyń otyrysy bastaldy

84 ret kórsetildi

Seısenbide memleketter basshylary kezdesip, birneshe kún boıy pikir alysatyn BUU Bas Assambleıasy 76-sessııasynyń Bas debaty bastaldy. Bıylǵy jyldyń negizgi taqyryptary retinde jahandyq jylyný, pandemııa, qaýipsizdik máseleleri belgilendi.

Alǵashqy kúnniń ózinde-aq kóshbasshylar kúni boıy minberden oı bildirip, pikir almas­ty. Olardyń qatarynda BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterresh, AQSh prezıdenti Djo Baıden, Qytaı prezıdenti Sı Szınpın men Iran kóshbasshysy Ibrahım Raısı bar.

 

Aýǵanstan atynan kimniń qatysary belgisiz

Jıynda «Talıban» qozǵalysynyń (Qa­zaq­s­tanda tyıym salynǵan uıym) ókilderi de boı kórsetti. Olar BUU Bas Assambleıa­sy­nan jańa elshi taǵaıyndaýdy surady.

BUU ókili «Talıbannyń» Syrtqy ister mınıstri Bas Assambleıanyń otyrysynda sóz sóıleýge ruqsat suraǵanyn aıtty.

«Talıban» bılikti basyp alǵanǵa deıin ju­mys istegen Aýǵanstan úkimetiniń elshisi de al­qaly jıynda sóz sóıleý nıetin bildirgen eken. BUU bolsa, halyqaralyq ortada Aýǵan­stan­dy qaı tarap usynatynyn áli sheshken joq.

BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh «Ta­lı­ban» taǵaıyndaǵan Amır Han Mýtta­kı­den joǵary deńgeıdegi pikirtalastarǵa «qatysýdy su­raǵan» hat alǵan.

AQSh-tyń klımat jónindegi elshisi Djon Kerrı Sı Szınpınniń Qytaıdyń budan bylaı shetelde kómir elektr stansalaryn sal­maı­tyndyǵy týraly málimdemesine «qýa­ny­shty» ekenin jetkizdi.

«Biz bul týraly Qytaımen biraz ýaqyt sóı­les­tik. Men prezıdent Sıdiń mundaı ma­ńyz­dy sheshim qabyldaǵanyn estip, qýan­dym», dedi Kerrı óz málimdemesinde.

Qytaıǵa dıplomatııalyq qysym kórsetilip, sheteldegi kómir ónerkásibin qarjylandyrýdy toqtatý talap etildi, óıtkeni bul Parıjdiń kómirtegi shyǵaryndylaryn azaıtý jónindegi klımattyq kelisiminiń maqsattaryn oryndaýdy jeńildetedi.

Osy rette parnıktik gaz shyǵaryndysy bo­­ıynsha alda kele jatqan Qytaı óziniń ishki ener­getıkalyq qajettilikterin qanaǵat­tan­dyrý úshin áli de kómirge táýeldi ekenin es­ker­gen jón.

BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh te Qytaıdyń shetelde kómir elektr stansa­la­ryn qarjylandyrýdy toqtatý týraly málim­de­mesin quptaıtynyn jáne onyń ornyna jasyl energııa­ny qoldaıtynyn aıtty.

Klımat máselesi – basty taqyryptar qatarynda AQSh Memlekettik hatshysy Entonı Blınken BUU Bas Assambleıasy aıasynda túr­kııa­­­­lyq áriptesi Mevlıýt Chavýshoǵlymen kez­des­­ti.

«Biz Túrkııaǵa Aýǵanstan máselesindegi óte berik seriktestigi úshin jáne birlesken ju­my­symyz úshin óte rızamyz», dedi Blınken. So­ny­men qatar «AQSh pen Túrkııa NATO-nyń kúshti seriktesteri men odaqtastary retinde birge bolady» degen josparyn bildirdi.

Mevlıýt Chavýshoǵly óz eliniń AQSh-pen Aýǵanstan boıynsha yntymaqtastyǵyn jal­ǵas­tyratynyn, sondaı-aq eki el arasyndaǵy eki­jaqty qatynastardy nyǵaıtý jolǵa qo­ıyl­ǵanyn rastady.

«Túrkııa úkimeti kelesi aıda klımattyń ózgerýi týraly Parıj kelisimin Parlamentke ra­­tı­­fı­kasııalaý úshin usynady», dedi Prezı­dent Rejep Taııp Erdoǵan Bas Assambleıa oty­­rysynda.

COVID-19-ǵa qarsy vaksınalaý týraly aıta kele, Túrkııa kóshbasshysy: «Jaqynda biz­diń TURKOVAC jergilikti vaksınasy búkil adamzat pen bizdiń ulttyń ıgiligi úshin qoljetimdi bolady», degen málimdeme jasady.

Ol sondaı-aq Sırııa qaqtyǵysy taqyrybyn kóterip: «Halyqaralyq qoǵamdastyq Sırııa daǵdarysynyń taǵy 10 jylǵa sozylýyna jol bere almaıdy. Aımaqtaǵy terrorıstik toptardy ajyratý jáne olardy deldal retinde paıdalaný durys emes», dedi Erdoǵan.

Al AQSh áskerleri aımaqtan ketkennen ke­ıin Aýǵanstandaǵy mańyzdy tulǵa­lar­dyń birine aınalǵan Qatar ámiri BUU jıy­nyn­da bas qosqan álem elderiniń kóshbas­shy­­laryn «Talıban» bıleýshilerine boıkot ja­rııa­la­maý­ǵa shaqyrdy.

BUU Bas Assambleıasynyń minberinen sóz sóılegen sheıh Tamım ben Hamad Ál Tanı «Talıbanmen» dıalogty jalǵastyrý qajet, óıtkeni boıkot tek polıarlaný men reak­sııa­lar­ǵa ákeledi, al dıalog oń nátıje bere alady», dedi.

 

Koreı túbegindegi soǵysty aıaqtaý týraly úndeý

Azııa elderi de jıynda qalys qalmady. Ońtústik Koreıa prezıdenti Mýn Chje In BUU Bas Assambleıasy minberinen úndeý tastap, 1950-1953 jyldardaǵy Koreı soǵysynyń resmı túrde toqtatylýyn jarııalaýǵa shaqyr­dy.

«Koreı túbegindegi soǵysty resmı túrde toq­tatýdy jarııalaý úshin men taǵy bir ret ult­tar qoǵamdastyǵyn óz kúshin jumyldyrýǵa sha­qy­ramyn», dedi Mýn dúnıejúzilik organ­nyń kezekti jınalysynda.

«Men eki Koreıa men AQSh nemese eki Koreıa­nyń tórt partııasy, AQSh pen Qytaı birigip, Ko­reı túbegindegi soǵys aıaqtaldy dep ja­rııa­laý­dy usynamyn», dedi ol.

Odan ári Kongo Demokratııalyq Respýb­lı­ka­synyń prezıdenti Felıks-Antýan Chısekedı Tshılombo da BUU Bas Assambleıasy min­be­ri­nen kórindi. Bul joly ol eshkim kútpegen má­lim­deme jasap: «Afrıkaǵa qaıyrymdylyq qa­jet emes», dedi.

«Afrıka bostandyq pen is-qımyl úshin ke­ńis­tik alý úshin kúresýde, ol da jaqsy tur­mys qu­ryp, adamzattyń jalpy progresine úlken úles qosa­dy», dedi ol.

«Afrıkaǵa óziniń tabıǵı baılyǵyn barynsha paıdalaný, ózin ınfraqurylymmen qamtamasyz etý jáne óz halqynyń ómir súrý jaǵ­daıyn jaqsartý úshin syndarly, ózara tıimdi seriktestik qajet. Bul maqsattarǵa jetý úshin myqty, turaqty demokratııalyq ınstıtýttar, sondaı-aq memlekettik saıasat, jaqsy basqarý jáne aımaqtyq ıntegrasııa qajet bolatyny anyq», dep túıindedi prezıdent.

 

«Adamzatqa qarsy uıymdasqan qylmys»

Iran prezıdenti Ibrahım Raısı óz málim­de­mesiniń kóp bóligin AQSh-tyń Iran men Taıaý Shyǵystaǵy áreketterin synaýǵa arnady.

Ol AQSh óz erkimen 2018 jylǵy ıadrolyq kelisimnen shyqqannan keıin engizilgen AQSh-tyń Iranǵa qarsy sanksııalaryn «adamzatqa qarsy uıymdasqan qylmys» dep atady. Oǵan qosa, sanksııalardyń COVID-19 pandemııasy kezinde de toqtatylmaǵanyn, sonymen qatar vaksınalardyń ımportyna áser etkenin habarlady.

Prezıdent Iran ıadrolyq kelisimdi qal­py­na keltirý jónindegi kelissózderge qaty­sady dep málimdedi.

Raısı budan ári Irannyń «beıbit» ıadro­lyq baǵdarlamasyn kóshbasshylar aldyn­da qorǵady. Onyń aıtýynsha, adamzat úshin paı­da­­ly ǵylym sanksııalarǵa jatpaıdy.

Baıandamalardan bólek, ekijaqty kezdesýler de ótip jatyr. Máselen, keshe AQSh pre­zı­denti Djo Baıden Bas Assambleıa alańynda Irak prezıdenti Barham Salehpen kezdesti. Mundaı kezdesýler de qorǵanys pen pandemııa kezindegi seriktestik taqyryptaryna arnalary sózsiz deıdi sarapshylar.

 

Sońǵy jańalyqtar

Rýhanı muralar din ókilderine tanystyryldy

Rýhanııat • Búgin, 08:34

Ýaqytpen birge túlegen

Ádebıet • Búgin, 08:33

Baladan qashqan bezbúırek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Stýdentter ara baǵyp júr

Bilim • Búgin, 08:28

Masa mazany ala bastady

Aımaqtar • Búgin, 08:27

Qalypty uıqy – qýat kózi

Qoǵam • Búgin, 08:26

Bereshek – 24,3 mlrd teńge

Ekonomıka • Búgin, 08:24

Genderlik bıýdjet qurý – ózekti mindet

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Úzdikter anyqtaldy

Qoǵam • Búgin, 08:21

Jurtshylyqqa qaraı jańa qadam

Aımaqtar • Búgin, 08:19

Alǵa umtylǵan Aqmola

Aımaqtar • Búgin, 08:17

Ashyq qoǵamnyń aıqyn kórinisi

Qazaqstan • Búgin, 08:15

Erkin kúrestiń erleri anyqtaldy

Sport • Búgin, 08:10

Reseı tehnıkalyq defoltqa ushyrady

Álem • Búgin, 08:00

Jastar ekologııa taqyrybyn qaýzaıdy

Ekologııa • Búgin, 07:52

Semeı qalasynyń gerbi bekitildi

Aımaqtar • Búgin, 07:47

«Qaıyrymdylyq» taqyrybyndaǵy marka

Qazaqstan • Búgin, 07:45

Bas júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 07:42

Josparyn jarııa etti

Sport • Búgin, 07:40

Sıfrlandyrý – ózekti másele

Úkimet • Búgin, 00:49

BUU-nyń Jahandyq shartyna qosyldy

Ekonomıka • Búgin, 00:34

Jeti túrli sóz

Ádebıet • Keshe

Uqsas jańalyqtar