Medısına • 13 Qazan, 2021

Pasıentterdi qoldaý qyzmeti qalaı kómektesedi?

103 ret kórsetildi

Elimizde 15 qyrkúıekten 15 qarashaǵa deıingi aralyqta halyqty emhanalarǵa tirkeý naýqany júrip jatyr. Pasıentter qa­jet­ti medısınalyq qyzmetterdiń kóbin emhanalardan alady. Sondyqtan da azamattarda medısınalyq kómektiń sapa­sy men qoljetimdiligi boıynsha alǵashqy medısınalyq-sanı­tar­lyq kó­mek ­deńgeıinde kóptegen suraqtar týyndaıtyny túsi­nikti jaǵdaı. ­Medısınalyq saqtandyrý qorynyń Nur-Sultan qalasy bo­ıynsha fılıalynyń baspasóz qyzmeti bul máse­lel­erdi pasıent­­t­erdi qoldaý jáne ishki saraptama qyzmeti arqy­ly emhananyń ózinde qalaı sheshýge bolatyndyǵyn taratyp tú­sin­dirdi.

Pasıentterdi qoldaý qyzmeti degenimiz ne?

Halyq densaýlyǵy jáne den­saýlyq saqtaý júıesi týra­ly Ko­dekste medısınalyq qyzmet­ter sapasynyń saraptamasyna jiti nazar aýdarylǵan. Sarap­tama jasaý medısınalyq qyz­met­ter sapasynyń deńgeıin, olar­dyń tolyq, standarttarǵa sáı­kes, tıimdi jáne ýaqtyly kórsetilýin baǵalaýǵa múmkindik beredi. Syrtqy saraptamany mem­lekettik organdar, Áleý­met­­tik medısınalyq saqtan­dy­­rý qory jáne táýelsiz sa­rap­­shylar júrgize alady. Ishki saraptama medısınalyq uıym­nyń ózinde júrgiziledi, sol úshin onda pasıentterdi qol­daý jáne ishki saraptama qyz­met­teri (PQ ISQ) qurylady. Iаǵnı medısınalyq uıymdar deń­geıinde pasıentterdiń sha­ǵym­­daryn qarastyratyn qyz­met qurylǵan. Bul qajet bol­ǵan jaǵ­daıda pasıentterdiń quqyq­ta­ryn qorǵaý boıynsha sharalar qabyldaıdy.

 

Pasıentterdi qoldaý qyzmeti qalaı jumys isteıdi?

Pasıentterdi qoldaý jáne ishki saraptama qyzmetiniń mindeti – ­usynylatyn medısınalyq qyz­metterdiń sapasyn saraptaý, son­daı-aq halyqpen ózara qarym-qatynas ornatý. Iаǵnı ótinishter men shaǵymdardy qaraý jáne pa­sıent­terdiń medısınalyq qyz­met­terdi alý prosesinde týyn­daǵan jaǵdaılaryn retteý. Den­saý­lyq saqtaý mınıstrliginiń otba­sylyq medısına boıynsha shtat­tan tys mamany, Nur-Sultan qalasyndaǵy №5 qalalyq emhana­nyń bas dárigeri Altynshash Tabyldına pasıentterdi qol­daý qyzmetteriniń jumysy men ma­ńyz­dylyǵyn bylaısha túsindirdi:

«Atalǵan qyzmet jalpy me­dı­sı­nalyq uıymnyń medı­sı­nalyq kómek sapasyn bas­qa­rý jónindegi qyzmetin úılesti­re­di. Bul pasıentterdiń másele­le­rin qarastyryp, sheship qana qoımaıdy, sonymen birge óziniń kadr­laryn, jabdyqtaryn paıda­la­ný­dyń tıimdiligin baǵalaıdy, medısınalyq kómek kórsetý tehnologııalaryn, tegin kómektiń kepil­dik berilgen kólemin kórse­tý erejelerin saqtaýdy jáne me­dı­sınalyq saqtandyrý boıyn­sha qyzmetterdi tekseredi, aqaý­lardyń aldyn alý, ony joıý boıynsha jumys isteıdi, medı­sı­nalyq kómek kórsetý sapasyn qamtamasyz etý máseleleri bo­ıynsha personaldy úıretip-oqy­ta­dy».

 

Pasıentterdi qoldaý qyzmetine habarlasyńyz, eger…

Qyzmet medısınalyq uıym­nyń ózinde ornalasqanyna jáne basshylyǵyna baǵynyshty bolýyna qaramastan, onyń maqsaty – qyzmet kórsetý sapasyn jaq­sar­tý. Iаǵnı ol pasıentterge me­dı­sınalyq qyzmetterdi tıisti deńgeıde jáne tolyq kólemde alýǵa kómektesýge, medısınalyq kó­mek­tiń qoljetimdiligin qamta­ma­syz etýdi baqylaýǵa, burma­laý­shylyq faktilerin anyqtaýǵa jáne olar boıynsha jumys júr­gi­zýge múddeli.

Pasıent atalǵan qyzmetke kó­mek surap habarlasatyn jaǵ­daılar jeterlik. Mysaly, shuǵyl medısınalyq kómek alý nemese ýchaskelik dárigerge barý úshin saqtandyrylý mártebesin talap etkende; ýchaskelik dá­r­i­ger bolmaǵan jaǵdaıda qabyl­daý­dan bas tartqanda; ýchaskelik dáriger, medbıke men feldsher osy emhanaǵa aýmaqtyq qaǵıdat boıynsha bekitilgen bolsa da úıge shaqyrtý qyzmetin kórsetpegende, dári­gerdiń joqtyǵynan nemese jazba bir aıǵa tolyq jazyl­ǵan­dyq­tan beıindi mamannan keńes ala almaı júrgende, densaýlyq kór­setkishteri boıynsha tıisti dıag­­nostıkalyq nemese zertha­na­lyq qyzmetterge joldama be­ril­megende, júrgizilgen tekse­ris­tiń nátıjelerimen tanys­tyr­ma­ǵanda, dáriger qabyl­daý kezinde dórekilik tanyt­qan­da, kórsetilgen medı­sı­na­lyq kómektiń sapasyna qanaǵattanbaǵanda, dıagnozdyń nemese taǵaıyndalǵan emniń du­rystyǵyna kúmándanǵanda, me­dısınalyq jazbalarda qate de­rek­terdi nemese tirkelimderdi anyq­taǵanda pasıentterdi qoldaý qyz­metine habarlasyńyz.

 

Sheshim der kezinde qabyldanady

№5 emhananyń bas dárigeri atap ótkendeı, kóptegen jaǵdaılar jazbasha júginýdi talap etpeıdi, kerisinshe pasıentterge qoldaý kórsetý qyzmeti qyz­metkeriniń is-áreketteri ar­qa­­synda sol jerde ońtaıly she­shimin tabady.

Kóbinese pasıent ózine qa­jet­ti aqparatty ala almaǵany úshin nemese oǵan durys kómek kór­se­­tilmegeni úshin renjıdi. Bul jaǵ­­daıdaǵy qyzmet mamanynyń qam­qor kózqarasy pasıenttiń te­ris kózqarasyn ózgertýge múm­kin­dik beredi. Azamattar qaıda júginýdi jáne qajetti kómekti qa­laı alýǵa bolatynyn bilmeıtin jal­py sıpattaǵy suraqtar jıi týyn­daıdy. Pasıentterdi qol­daý jáne ishki saraptama qyz­me­tiniń qyzmetkeri barlyq su­raq­ty túsindiredi, qajet bolǵan jaǵ­daı­da naýqasty tıisti orynǵa ertip aparady.

«Kóbinese qajetti dárigerdiń qabyldaýyna jazyla almaǵan nemese ýltradybystyq zertteýden ótý úshin talondary joq adamdar keledi. Keıbireýleri operasııaǵa daıyndalyp júredi jáne birinshi kezekte qaıda barý keregin tolyq túsinbeıdi. Medısınalyq kómek kórsetý kezinde daýly jaǵdaılar da týyndaıdy. Keıde pasıent emdeýdiń algorıtmi men tıimdiligi boıynsha túsinikteme alǵysy keledi. Mundaı jaǵdaılarda biz ony birden sol jerde retteımiz, jaǵdaıdy naýqastyń paıdasyna sheshýge tyrysamyz.

Biz ózimiz úshin ishki usy­nys­tar­dy ázirledik. О́tinish­ter­di 5 kúnniń ishinde qarastyrýǵa tyrysamyz. Eger aqparat alý nemese jergilikti jerde tekserý qa­jet bolsa, onda merzim 10 kún­tiz­belik kúnge deıin sozylýy múmkin. Qo­sym­sha muqııat zerdeleý qajet bolatyn neǵurlym kúrdeli jaǵ­daılarda máseleni qaraý zań­na­ma­ǵa sáıkes merzimde uzaq­qa sozylýy múmkin. Bul týra­ly ótinish berýshige habar­laý kerek», dep túsindiredi A.Tabyldına.

Shaǵymdardy qaraý – máseleni obektıvti jáne jan-jaqty zertteý. Shaǵymda kórsetilgen nemese oǵan qatysy bar adamdar bul proseske qatyspaýy qajet.

Eger qarastyrý nátıjeleri bo­ıynsha, pasıenttiń quqyqtary bu­zylǵan bolsa, ony qalpyna keltirý úshin tıisti sharalar qa­byl­danady. Pasıentterdi qol­daý jáne ishki saraptama qyzmetine kelip túsken ótinish boıynsha ju­mystyń nátıjeleri ótinishbe­rý­shige de, medısınalyq uıym­nyń basshylyǵyna da habarlanady. Olardyń negizinde bar problemalardy taldaý, jaǵ­daı­dy jaqsartý joldary qaras­ty­rylady.

 

Pasıentterdi qoldaý qyzmetine nelikten habarlasý qajet?

- yńǵaıly tásil – birden sol jerde/der kezinde sheshýge bolady, eshqaıda barýdyń nemese qońyraý shalýdyń qajeti joq;

- Qyzmet máseleni medı­sı­­na­lyq uıymnan tys jerge shy­ǵarmaı-aq ornynda sheshýge múd­deli;

- Qyzmet óz medısına uıy­myn­daǵy jaǵdaıdy, so­nyń ishin­de kemshilikter men qıyn­dyq­tar­dy biledi, sondyqtan týyn­da­ǵan máseleni tezirek sheshedi;

- Qyzmettiń barlyq qajetti aqparatqa, aqparattyq júıelerge qol jetkizýge múmkindigi bar;

- Qyzmet óz medısına uıy­mynyń medısınalyq qyzmet­ker­le­ri­men tanys jáne dárigermen kelis­sózder júrgizý arqyly belgi­li bir máselelerdi sheshýge áser etýi múmkin;

- túsindirý, keńes berý sıpa­tyn­daǵy máseleler kezinde Pa­sıent­terdi qoldaý jáne ishki sarap­ta­ma qyzmetiniń qy­zmet­ker­leri ótinish bildirý­shi­niń máse­le­sin tez sheshe alady;

- Qyzmet basshylyqqa tikeleı jaqyn jerde bolý arqyly anyq­tal­ǵan quqyq buzýshylyqtar týraly ony joıý maqsatynda je­del sharalar qabyldaý úshin bas­shy­lyq­qa habarlaı alady;

- jalpy máseleni sheshý kóp ýaqyt almaıdy.

Týyndaǵan máseleni, suraq­tar­dy Pasıentti qoldaý jáne ishki saraptama qyzmeti sheshpegen jaǵdaıda, siz árqashan fms.kz resmı saıty, 1406 baılanys or­talyǵy, Telegram-daǵy Qoldau 24/7 jáne Saqtandyry-Bot mobıldi qo­sym­shasy sekildi baılanys ar­nalary arqyly Áleýmettik medı­sı­nalyq saq­tan­dyrý qoryna jú­gi­ne alasyz.

 

Sońǵy jańalyqtar

QHL: «Barys» «Vıtıazge» jol berdi

Hokkeı • Búgin, 19:35

«Egemenge» jazylyńyz – syılyq utyp alyńyz!

Egemen Qazaqstan • Búgin, 19:08

Kýrchatovta AES salynýy múmkin

Qazaqstan • Búgin, 18:02

Qyrǵyzstanda tynyshtyq kúni ornady

Álem • Búgin, 12:30

Koronavırýstyń jańa shtammyna ataý berildi

Koronavırýs • Búgin, 11:37

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:35

Pavlodar oblylysy «qyzyl» aımaqtan shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:16

905 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:08

Uqsas jańalyqtar