Dızel otyny: Jetkizilim turaqtalsa, baǵa qalpyna keledi

Energetıka vıse-mınıstri Áset Maǵaýovtyń málimetinshe, osy jyldyń tamyz-qyrkúıek aı­­larynda dızel óte kóp tuty­nyl­dy. Tamyz aıynda 520 myń ton­na paıdalanyldy. Qyrkúıek aıyn­daǵy kórsetkish te osy shamada.

Onyń sózinen uqqanymyz, dızeldiń kóp tutynylýyna Qazaq­stannyń ishki naryǵyndaǵy baǵanyń tómendigi áser etken.

– Dızel baǵasynyń tómen­digine baılanysty osy jyldyń tamyz aıynyń basynan atalǵan otyn túriniń qory kúrt tómendeı bastady. Máselen, tamyz aıynyń basynda bizdegi dızel otynynyń qory shamamen 250 myń tonnany qurady. Qyrkúıek aıynyń sońyna qaraı otyn qory 200 myń tonna deńgeıinde boldy. Import jazda 26 myń tonnany qurady. Reseıden shamamen 500 myń tonna dızel otynyn ımporttaýǵa múmkindik bar ekenin eskersek, 26 myń tonna degen kóp emes, – dedi Á.Maǵaýov.

Osy jyldyń 9 aıynyń qo­ry­tyn­dysy boıynsha dızel­diń ortasha baǵasy lıtrine 188 teńgeni quraǵan. Alaıda sońǵy ýaqytta baǵa 208 teńgeden 330 teńgege deıin kóterildi. Al 2019 jyly ortasha baǵa 193 teńgeni qu­ra­ǵan. 2019-2020 jyldary qysqy dızel otynynyń baǵa­sy lıtrine 255-270 teńge aralyǵynda qubyl­ǵan. Vıse-mınıstr jetkizilim jaǵdaıy turaq­talsa, baǵa da qalpyna kele­di dep sendirdi.

– Ishki naryqty dızel otynymen qamtamasyz etý úshin tıisti sharalar qabyldandy. Máselen, avtomobılmen munaı ónimderin áketýge tyıym salyndy. Sáýir aıy­nan bastap dızel otynynyń eks­porty toqtatyldy. Atyraý mu­naı óńdeý zaýytynyń josparly jón­deýi 2022 jylǵa aýystyryl­dy. Atyraýdaǵy zaýyt pen «Petro­Qa­zaqstan Oıl Prodakts» serik­tes­tigi qosymsha júkteme aldy. Bul shamamen 29 myń tonna dızel otynyna teń. Pavlodar munaı-hımııa zaýyty munaıdy bastapqy óńdeý keshenin jóndeý merzimin shegerdi, – dep naqtylady vıse-mınıstr.

Onyń aıtýynsha, kedendik statıstıka qyrkúıek aıynda ımport 17 myń tonnaǵa teń bolǵanyn kórsetken. Al qazan aıynyń 8 kúninde shekara arqyly 32 myń tonna dızel otyny ótken.

– 11 qazandaǵy jaǵdaı bo­ıynsha dızel otynynyń jalpy qaldyǵy 215 myń tonnaǵa teń. Onyń ishinde munaı bazalarynda 123,4 myń tonna ónim bar. Qabyldanǵan sharalardy, sondaı-aq osy jyldyń qazan aıynda 330 myń tonna kóleminde dızel otynyn óndirýdi jáne 80-100 myń tonna kóleminde ımporttyq jetkizilimderdi eskersek, ishki naryqtaǵy jaǵdaı turaqtalady. Bir aı burynǵy, ıaǵnı 10 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha munaı bazalaryndaǵy qaldyq 128,3 myń tonnany qurady. Qazirgi kórsetkishpen shamalas. Biraq ol ýaqytta mundaı joǵary suranys bolǵan joq, – dep túsindirdi Á.Maǵaýov.

Osyǵan baılanysty dızel otynynyń qolda bar qoryn jedel monıtorıngileý úshin mınıstrlik elimizdegi munaı bazalaryn avtomatty ólsheýishtermen jabdyqtaý máselesin kóterýde. Bul arqyly janar-jaǵarmaı qaldyqtarynyń deńgeıin naqty qadaǵalaýǵa múm­kin­dik bar. Sondaı-aq vedomst­vo Qarjy mınıstrligi Qar­jylyq monıtorıng agent­tigimen jáne Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigimen birlesip, iri munaı bazalarynda dızel otynyn ótkizýdi jasandy shekteý turǵysynan tekserý júrgizý qajet dep sanaıdy.

Eske sala keteıik, qyr­kúıek aıynyń sońynda elimiz­diń bir­neshe óńirinde dızel oty­ny­nyń tapshylyǵy baıqalyp, baǵa­sy kúrt ósti. Bul týraly alǵash bolyp júk kóligin júrgizýshiler dabyl qaqty. Janar-jaǵarmaı quıý stansalarynda uzyn-sonar kezek qalyptasty.

Á.Maǵaýov benzın naryǵyn­daǵy jaǵdaı turaqty dep málimdedi.

– Qazan aıynda biz shamamen 304 myń tonna AI-92 benzınin óndirýdi josparlap otyrmyz. Onyń ishinde Atyraý zaýytynda – 130 myń tonna, Shymkent zaýytynda – 153 myń tonna, Pavlodar munaı-hımııa zaýytynda 20 myń tonna óndiriledi. Aıdyń basynda shamamen 230 myń tonna qaldyq bary belgili boldy. Bul tutynýshylardyń surany­syn qanaǵattandyrýǵa jetkilik­ti. Tutyný kólemi 340 myń tonna deń­geıinde baǵalanyp otyr. Qazan aıynan taryqpaı ótemiz. Qara­sha-jeltoqsan aılarynda eksporttyq kólem paıda bolýy da múmkin, – dedi vıse-mınıstr.