«Áleýmettik jetimdik» degenimiz ne? «Qolaısyz otbasy» qaıdan shyǵady? Ata-ana quqyǵynan aıyrý – túıtkildi sheshýdiń aqyrǵy joly ma? Shańyraqtyń tiregi bolar otaǵasynyń jaýapkershiligi nege azaıyp ketti? Úıiniń berekesin keltirýshi áıeldiń ishkilikke salynýynyń sebebi nede? Qadaǵalaýsyz qalǵan balany turmystyq zorlyq-zombylyqtan qalaı qorǵaımyz? Ata-ana quqynan aıyrý týraly sheshim balalardy otbasyndaǵy qatygezdikten qorǵaı ala ma? Balanyń bolashaq taǵdyryna bul sheshim qanshalyqty áser etedi? Ata-ana quqynan aıyrý týraly sheshim shyǵararda sýdıa neni eskerýi kerek? Shyny kerek, taqyryp tóńireginde mamandarmen sóılesip, aqparattardy suryptaý kezinde osyndaı san saýal jan-jaqtan qaýmalaı berdi. Osy ýaqytqa deıin sheshimi tabylmaı kele jatqan bul másele áli qansha balanyń taǵdyryn talqandar eken degen basty suraq ta maza bermeıdi.
«Bala ata-anasyn tańdaı almaıdy»
Alysqa barmaı-aq qoıalyq. Elordanyń ózinde ótken jyly ata-ana quqyǵynan aıyrý týraly sotqa 114 talap aryz berilgen. Onyń 23-i qanaǵattandyrylyp, 43 is boıynsha qanaǵattandyrýdan bas tartylyp, jalpy 66 is boıynsha sot sheshimi shyǵarylǵan. Málimetter kórsetip otyrǵandaı, bıylǵy 9 aıdyń ishinde qaralǵan ister ótken jylmen salystyrǵanda 50 ese kóp. Kóńilge qaıaý túsirer bul sandardy Nur-Sultan qalasy Kámelettik jasqa tolmaǵandardyń isteri jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sottyń tóraǵasy Janargúl Alpysbaeva da rastap otyr.
Sotqa joldanatyn osyndaı azamattyq isterdiń kóbeıip bara jatqanyna alańdaýshylyǵyn bildirgen sýdıa elordadaǵy ıývenaldy sotqa sońǵy
9 aıda ata-analyq quqyqtarynan aıyrý týraly 171 talap aryz kelip túskenin de málimdedi. «Bul talap aryzdardyń 27-si qanaǵattandyrylyp, 63 is boıynsha qanaǵattandyrýdan bas tartyldy. Al jalpy alǵanda 89 is boıynsha sot sheshimi shyǵaryldy» degen sot tóraǵasy sóz basynda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy balanyń quqyqtary týraly zańynyń 21-babyna sáıkes elimizde árbir balanyń otbasynda ómir súrýge jáne tárbıelenýge, ata-anasy men basqa da jaqyn týystaryn bilýge, olardyń qamqorlyǵy men tárbıesin alýǵa quqyǵy bar ekenin atap kórsetti.
«Qazaq áýelden jetimin jylatpaǵan, jesirin qańǵytpaǵan halyq. Al bala – ómirdegi eń kymbat qundylyqtyń biri. Halyqta «Balapan uıada ne kórse, ushqanda sony iledi» degen sóz bar. Bala ata-anasyn tańdaı almaıdy, alaıda, otbasynda neni kórip ósse, sony úlgi tutary anyq. Áke-shesheniń salyp bergen joly balanyń bolashaǵyna mindetti túrde áser etedi. Jaqsy ana ataný, ul-qyzyna meıirimin tókken áke bolý ókinishke qaraı, barlyq otbasyna tán qundylyq emes. Ár bala ata-anasyna qarap boı túzeıdi. Solarǵa qarap damyp, bolashaqqa aıaq basady. Sondyqtan, ata-ananyń ómirlik ustanymdary, qaǵıdattary túzý, durys bolýy tıis», degen J.Alpysbaeva kez kelgen sýdıaǵa osyndaı isterdi qaraý moraldyq-psıhologııalyq turǵydan qıyndyq týǵyzatynyn da jasyrmady. Sýdıa ata-ana quqyǵynan aıyrylatyndardyń deni jumyssyzdar, ıaǵnı alıment tóleýden jaltaryp júrgender, sondaı-aq, amoraldyq ómir súrýge eti ólip, spırttik ishimdikter nemese esirtki, psıhotroptyq zattarǵa áýestenip, taǵdyr jolynda adasqan adamdar ekenin de búkpesiz jetkizdi. Ol sondaı-aq balasynyń, jubaıynyń ne otbasynyń basqa da músheleriniń ómirine qaýip tóndirip, densaýlyǵyna qasaqana zııan keltirgen qatygezder de ata-ana quqyqtarynan aıyrylatynyn eskertip ótti.
«Ata-ana quqyqtarynan aıyrý tek sot tártibimen júrgiziledi jáne eń aqyrǵy shara bolyp tabylady. Al Kámeletke tolmaǵandar isteri jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sottardyń basty maqsaty – balanyń quqyqtaryn, zańdy múddesin qorǵaý. О́ıtkeni teris joldy tańdaǵan ata-analar balaǵa psıhologııalyq zardap keltirip, onyń bolashaǵyna keri áserin tıgizýi ábden múmkin. Sol sebepti ata-ana quqyqtarynan aıyrý balany turmystyq zorlyq-zombylyq pen otbasyndaǵy qatygezdikten qorǵaıdy dep aıta alamyn», degen Janargúl Alpysbaeva sot tájirıbesinde ata-ana quqyqtarynan aıyrý týraly talapty qanaǵattandyrýdan bas tartý faktileriniń de jıi bolatynyn alǵa tartty. «Ata-anasynyń kinási dáleldengen erekshe jaǵdaılarda, sot onyń minez-qulqynyń sıpatyn, jeke basyn jáne basqa da naqty mán-jaılardy eskere otyryp, ata-ana quqyqtarynan aıyrý týraly qoıylǵan talapty qanaǵattandyrýdan bas tarta alady. Sondaı-aq jaýapkerge balalardy tárbıeleýge kózqarasyn ózgertý kerektigi qatań eskertiledi. Sot ata-analyq mindetterdi oryndaýdy baqylaýdy qorǵanshylyq nemese qamqorshylyq organdarǵa júkteýge de quqyly», dep túsindirdi sarapshy.
«Sot tájirıbesine júginetin bolsaq, ata-ana quqyqtarynan aıyrý týraly talap aryzdarymen kóbine-kóp analar keledi. Olar balanyń ákesine ákelik mindetterin moıyndatý boıynsha sotqa jıi júginedi. Al ókinishke qaraı, ákelerdiń birazy ata-analyq quqyqtaryn saqtap qalýǵa tyryspaıdy. Alıment tólemeý úshin talap aryzdy moıyndaýǵa daıyn bolyp keletin jaýapsyz ákeler de jeterlik. Alaıda zańǵa sáıkes ata-ana quqyqtarynan aıyrý olardy alıment tóleýden bosatpaıdy. Ata Zańymyzdyń 27-babyna sáıkes «balalaryna qamqorlyq jasaý jáne olardy tárbıeleý – ata-ananyń etene quqyǵy ári mindeti» bolyp tabylady», degen J.Alpysbaeva baýyr eti balasynan perzenthanada bas tartatyn qatygez analardyń, alıment tóleýden jaltaryp, san túrli qıturqylyqqa baratyn jaýapsyz ákelerdiń, tipti ul-qyzynyń densaýlyǵyn syltaýratyp, óz mindetterin atqarýdan jaltaqtaıtyn ata-analardyń da az emestigin ashyna aıtty.
Qolaısyz otbasyn qoǵamǵa «qaıtarýdyń» mańyzy zor
Nur-Sultan qalasy Baıqońyr aýdanynyń №12 ýchaskelik polısııa pýnktiniń ýchaskelik polısııa ınspektory Ǵalymjan Shambýlov qolaısyz otbasyn anyqtaıtyn «krıterıılerdiń» biri retinde ákimshilik aýmaqqa túsetin shaqyrtýlar men aryz-shaǵymdardy atady. Qyzmet barysynda osyndaı keleńsizdikpen jıi betpe-bet keletin polısııa kapıtany ákimshilik aýmaqty aralaý kezinde ata-anasynyń mas kúıinde bolýyna, kámeletke tolmaǵan balalardyń qaraýsyz qalýy, balalardyń ómirine nemese densaýlyǵyna qaýip tóndiretin jaǵdaıdyń týyndaýyna basa mán beriletinin aıtady. «Osyndaı kıkiljińi men kem-ketigi kóp úıdiń jalpy jaǵdaıyn «qolaısyz» dep aıtýǵa bolady», deıdi ol. О́zine bekitilgen ákimshilik aýmaqta 2 úıdiń «qolaısyz otbasy» retinde ishki ister organdarynda esepte turǵanyn aıtqan tártip saqshysy jaqynda ǵana bolǵan bir jaıtty mysalǵa keltirdi.
«14 qyrkúıek kúni túngi saǵat eki shamasynda Baıqońyr aýdany polısııa basqarmasynyń kezekshi bólimine Sh.Ýálıhanov kóshesinde eki balanyń qaraýsyz júrgeni týraly habarlama kelip tústi. Birden sol jaqqa bardyq. Kúzdiń qara sýyǵynda syrtqy kıimsiz, jalań aıaq, jalań bas qos búldirshin dirdek qaǵyp jol boıynda tur. Balalardyń úlkeni 5 jasta, kishisi nebári 3-te eken. Qaıda turatyndaryn, bul jaqqa qalaı kelgenderin túsindirip aıta almady. Tek analarynyń atyn biledi eken. Osy oqıǵa boıynsha tekserý jumystaryn júrgizý barysynda qos sábıdiń sheshesiniń balalardy uıyqtatyp, kórshisiniń úıine araq ishýge ketkeni anyqtaldy. Balalaryn qaraýsyz qaldyryp ketkeni bylaı tursyn, áıel sol toılaǵannan ári qaraı qonaq úıge baryp, jalǵa nómir alyp, túneýge qalyp qoıǵan. Balalarynyń kóshege shyǵyp ketkenin, túnde qandaı jaǵdaıǵa tap bolǵanyn shesheleri bir kún ótkennen keıin jataqhana komendantynan bir-aq estip-bilgen. Qazir balalar kámeletke tolmaǵandardy beıimdeý ortalyǵyna jatqyzyldy, al anasyn ata-analyq quqyǵynan aıyrý máselesi qaralyp jatyr», degen polısııa kapıtany araq pen esirtkiniń kesirinen talaı otbasynyń oırany shyqqanyn ashyna aıtty.
«Araq ishken adam – úı ishindegi janjalǵa birinshi sebepker. Ashy sýǵa sanasy ýlanyp qalǵan ol bala túgil, óziniń ne istep, ne qoıǵanyna esep bere almaıdy. Qolaısyz otbasyn kóbeıtip otyrǵan taǵy bir faktor – otbasyndaǵy tálim-tárbıeniń osaldyǵy. Ár bala úıinde ákesinen kórgenin isteıdi, anasynyń jasaǵanyn qaıtalaıdy. Al ata-ananyń aýzy araqtan qurǵamasa, kúnde janjal shyǵaryp, bir-birine aýyr sózder aıtyp, tóbeles shyǵara berse, muny kórip ósken bala da alysqa barmaıdy. Tiri jetimder tirshiliginiń qııýy qashqan osyndaı qolaısyz otbasydan shyǵady. Otbasynda erli-zaıyptylardyń bir-birine syı-qurmetiniń bolmaýy, qıyn sátte qoldaý kórsetýdiń ornyna, judyryq ala júgirýi, balany asyraýǵa, otbasyn baǵýǵa qoldyń qysqalyǵy, joqshylyq, jumyssyzdyq, ajyrasý – mine, osynyń barlyǵy otbasylyq qundylyqty quldyratyp otyrǵan ózekti máseleler», deıdi Ǵ.Shambýlov.
Ata-ana quqyǵynan aıyrý – túıtkildi sheshýdiń sońǵy sheshimi bolyp tabylmaıtynyn aıtqan ýchaskelik ınspektor polısııanyń maqsaty balany otbasynan aıyrý emes ekenin de eskertti. «Bizdiń mindetimiz qyzdy anasynan, uldy ákesinen alshaqtatý emes. Bala tárbıesi men densaýlyǵyna nemquraıdy qaraǵan erli-zaıyptylardy ata-ana quqyǵynan aıyrýdy da tyǵyryqtan shyǵýdyń jalǵyz joly dep qaramaımyz. Basty maqsat – qolaısyz otbasyǵa der kezinde qajetti qoldaý kórsetý, olardy qaıta qoǵamǵa beıimdeý», degen polısııa kapıtany ata-analyq quqyǵynan aıyrmas buryn mindetin durys atqarmaı júrgen ata-analardyń aldymen IIO-nyń arnaıy esebine alynatynyn málimdedi. «Dál osy tustan uzaq ári qıyn jumys bastalady. Otbasy múshelerine baılanysty mundaı jumys birneshe jylǵa sozylýy múmkin. Sol otbasymen tıisti quqyqtyq, áleýmettik jumystar júrgizilip, quqyq buzýshylyqtyń aldyn alý jaıynda profılaktıkalyq áńgimeler júrgiziledi. Turǵylyqty mekenjaıy tekserilip, ata-analarǵa nusqaýlyq beriledi. Kelesi kezeń – Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 127-baby boıynsha (ata-analyq mindetin oryndamaý) ákimshilik jazaǵa tartylady. Eger osy atalǵandardyń eshqaısysy kómektespese, balaǵa qaýip tónip turǵany belgili bolsa, biz qajetti materıaldy jınastyryp, kámeletke tolmaǵandar isteri jónindegi komıssııaǵa ata-ana quqyǵynan aıyrýdy qaraý týraly is jiberemiz. Bul shynyn aıtqanda, eń tótenshe sharalardyń biri. О́ıtkeni ata-anany quqyǵynan aıyrý – óte kúrdeli máselelerdiń biri. Onyń ústine bul tek arnaıy komıssııanyń sheshimi arqyly ǵana júzege asyrylady», deıdi ol.
«Ata-ana quqyǵynan aıyrý balalardy otbasyndaǵy qatygezdikten qanshalyqty qorǵaı alady?» degen suraǵymyzǵa saqshy: «Árıne, bul sheshim balany otbasydaǵy zorlyq-zombylyq pen qatygezdikten qorǵaı alady dep kesip aıtý óte qıyn. Alaıda muny áke-sheshesi ata-analyq quqyǵynan aıyrylǵan balalardyń jańa ómirge jasaǵan qadamy retinde qaraýǵa bolady. Al bala bolashaǵynyń qandaı bolary onyń jańa ortada alar tárbıesi men óz tańdaýyna baılanysty», dep jaýap berdi.
TÚIIN. О́tken jyly 7 120 otbasy IIM-de qolaısyz otbasy retinde esepke alynǵan eken. Al Ákimshilik polısııa komıtetiniń málimetine súıensek, qazirgi tańda 7,5 myń kámelettik jasqa tolmaǵan jetkinshek arnaıy baqylaýǵa alynǵan. Iаǵnı osynshama bala qylmys jasaýǵa beıim degen sóz. Alaıda olardyń ishinde qansha bala berekesi ketip, tynyshtyǵy buzylǵan shańyraqtan shyqqanyn dóp basyp aıtý qıyn. Bizde «Baqytty otbasy» degen bastamamen qolǵa alynǵan is-sharalar barshylyq. Biraq «áleýmettik jetimder» de az emes...
