Qazaqstan • 18 Qazan, 2021

Áleýmettik jetimdik asqynyp barady

600 ret kórsetildi

Ana ataný men áke bolý baqyty – Allanyń adamǵa bergen eń úlken nyǵmeti. Bul syıdan sanaly jannyń bas tartpasy, osy qasıetti mindetti eshkimniń tabanǵa salyp taptamasy anyq. Alaıda aramyzda ata-ana quqyǵynan aıyrylǵandar bar. Al soraqysy – áleýmettik jetimder sanyn arttyryp júrgen osyndaı jandardyń qatary jyl saıyn qalyńdap barady. Taǵdyrdyń jazýymen emes, kózi tiri áke-sheshesiniń urys-kerisi, kıkiljińi, odan qaldy ázázil ashy sý men joqshylyqtyń kesirinen tutas bir urpaq – tiri jetim, ıaǵnı áleýmettik jetim.

 

«Áleýmettik jetimdik» degenimiz ne? «Qolaısyz otbasy» qaıdan shyǵa­dy? Ata-ana quqyǵynan aıyrý – túıt­kildi sheshýdiń aqyrǵy joly ma? Shańy­raq­tyń tiregi bolar otaǵasynyń jaýap­kershiligi nege azaıyp ketti? Úıiniń berekesin keltirýshi áıeldiń ishkilikke salynýynyń sebebi nede? Qadaǵalaýsyz qal­ǵan balany turmystyq zorlyq-zom­bylyqtan qalaı qorǵaımyz? Ata-ana quqynan aıyrý týraly sheshim balalardy otbasyndaǵy qatygezdikten qor­ǵaı ala ma? Balanyń bolashaq taǵdy­ryna bul sheshim qanshalyqty áser etedi? Ata-ana quqynan aıyrý týraly sheshim shyǵararda sýdıa neni eskerýi kerek? Shy­ny kerek, taqyryp tóńireginde maman­darmen sóılesip, aqparattardy suryp­taý kezinde osyndaı san saýal jan-jaqtan qaýmalaı berdi. Osy ýaqyt­qa deıin sheshimi tabylmaı kele jatqan bul másele áli qansha balanyń taǵdyryn talqandar eken degen basty suraq ta maza bermeıdi.

 

«Bala ata-anasyn tańdaı almaıdy»

Alysqa barmaı-aq qoıalyq. Elorda­nyń ózinde ótken jyly ata-ana quqyǵy­nan aıyrý týraly sotqa 114 talap aryz be­rilgen. Onyń 23-i qanaǵattandyry­lyp, 43 is boıynsha qanaǵattandyrýdan bas tartylyp, jalpy 66 is boıynsha sot sheshimi shyǵarylǵan. Málimetter kór­se­tip otyrǵandaı, bıylǵy 9 aıdyń ishin­de qaralǵan ister ótken jylmen sa­lys­­tyrǵanda 50 ese kóp. Kóńilge qaıaý túsi­rer bul sandardy Nur-Sultan qalasy Kámelettik jasqa tolmaǵandardyń is­teri jónindegi mamandandyrylǵan aýdan­ara­­lyq sottyń tóraǵasy Janargúl Al­pys­baeva da rastap otyr.

Sotqa joldanatyn osyndaı aza­mat­­­­­­­­tyq isterdiń kóbeıip bara jat­qa­ny­­­­­­na alań­­daýshylyǵyn bildirgen sýdıa elor­­­­­da­daǵy ıývenaldy sotqa sońǵy ­
9 aıda ata-analyq quqyqtarynan aıy­rý týra­ly 171 talap aryz kelip túske­nin de málim­­­dedi. «Bul talap aryzdar­dyń 27-si qana­ǵat­­tandyrylyp, 63 is bo­ıynsha qana­ǵat­tandyrýdan bas tartyldy. Al jal­py alǵanda 89 is boıynsha sot sheshimi shyǵa­ryldy» degen sot tóraǵasy sóz basyn­da Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy bala­nyń quqyqta­ry týraly zańynyń 21-baby­na sáıkes elimizde árbir balanyń otba­syn­da ómir súrýge jáne tárbıelenýge, ata-anasy men basqa da jaqyn týystaryn bilýge, olar­dyń qamqorlyǵy men tárbıe­sin alýǵa qu­qyǵy bar ekenin atap kórsetti.

«Qazaq áýelden jetimin jylatpa­ǵan, jesirin qańǵytpaǵan halyq. Al bala – ómir­­degi eń kymbat qundylyqtyń biri. Ha­lyqta «Balapan uıada ne kórse, ush­qanda sony iledi» degen sóz bar. Bala ata-ana­syn tańdaı almaıdy, alaıda, otbasyn­da neni kórip ósse, sony úlgi tutary anyq. Áke-shesheniń salyp bergen joly bala­nyń bolashaǵyna mindetti túrde áser etedi. Jaqsy ana ataný, ul-qyzyna meıiri­min tókken áke bolý ókinishke qaraı, bar­lyq otbasyna tán qundylyq emes. Ár bala ata-anasyna qarap boı túzeıdi. So­lar­ǵa qarap damyp, bolashaqqa aıaq ba­sady. Sondyqtan, ata-ananyń ómir­lik us­ta­nymdary, qaǵı­dattary túzý, du­rys bolýy tıis», degen J.Alpysbaeva kez kelgen sýdıaǵa osyndaı isterdi qa­raý mo­raldyq-psıhologııalyq tur­ǵy­dan qıyn­dyq týǵyzatynyn da jasyr­mady. Sýdıa ata-ana quqyǵynan aıyry­latyn­dardyń deni jumyssyzdar, ıaǵnı alıment tóleýden jaltaryp júrgender, son­daı-aq, amoraldyq ómir súrýge eti ólip, spırt­tik ishimdikter nemese esirt­ki, psıho­troptyq zattarǵa áýestenip, taǵ­dyr jolynda adasqan adamdar ekenin de búkpesiz jetkizdi. Ol sondaı-aq bala­synyń, jubaıynyń ne otbasynyń basqa da músheleriniń ómirine qaýip tóndirip, densaýlyǵyna qasaqana zııan keltirgen qatygezder de ata-ana quqy­qtarynan aıyrylatynyn eskertip ótti.

«Ata-ana quqyqtarynan aıyrý tek sot tártibimen júrgiziledi jáne eń aqyrǵy shara bolyp tabylady. Al Káme­­letke tol­ma­ǵandar isteri jónindegi ma­man­dan­dyrylǵan aýdanaralyq sot­tar­dyń basty maqsaty – balanyń qu­qyq­­taryn, zańdy múddesin qorǵaý. О́ıt­keni teris joldy tańdaǵan ata-ana­lar balaǵa psıhologııalyq zardap kel­tirip, onyń bolashaǵyna keri áserin tıgizýi ábden múm­kin. Sol sebepti ata-ana quqyqta­ry­nan aıy­rý balany tur­mystyq zorlyq-zombylyq pen otba­syndaǵy qatygezdik­ten qorǵaıdy dep aıta alamyn», degen Janar­gúl Alpysbaeva sot tájirıbesinde ata-ana quqyqtarynan aıyrý týraly talapty qanaǵattandyrý­dan bas tartý faktileriniń de jıi bolatynyn alǵa tartty. «Ata-anasynyń kinási dáleldengen erekshe jaǵdaılarda, sot onyń minez-qulqynyń sıpatyn, jeke basyn jáne basqa da naqty mán-jaılardy eskere otyryp, ata-ana quqyq­tarynan aıyrý týraly qoıylǵan talap­ty qanaǵattandyrýdan bas tarta alady. Sondaı-aq jaýapkerge balalardy tárbıeleýge kózqarasyn ózgertý kerek­tigi qatań eskertiledi. Sot ata-analyq min­det­terdi oryndaýdy ba­qylaýdy qor­­ǵan­shy­lyq nemese qam­qor­shylyq or­gan­darǵa júkteý­ge de qu­qyly», dep túsin­dirdi sarapshy.

«Sot tájirıbesine júginetin bolsaq, ata-ana quqyqtarynan aıyrý týraly talap aryzdarymen kóbine-kóp ana­lar keledi. Olar balanyń ákesine áke­lik mindetterin moıyndatý boıynsha sotqa jıi júginedi. Al ókinishke qa­raı, ákelerdiń birazy ata-analyq qu­qyqtaryn saqtap qalýǵa tyryspaıdy. Alıment tólemeý úshin talap aryzdy moıyndaýǵa daıyn bolyp keletin jaýapsyz ákeler de jeterlik. Alaıda zań­ǵa sáıkes ata-ana quqyqtarynan aıy­rý olardy alıment tóleýden bosat­paıdy. Ata Zańymyzdyń 27-babyna sáı­kes «balalaryna qamqorlyq jasaý jáne olardy tárbıeleý – ata-ananyń ete­ne quqyǵy ári mindeti» bolyp tabylady», degen J.Alpysbaeva baýyr eti balasynan perzenthanada bas tartatyn qatygez analardyń, alıment tóleýden jaltaryp, san túrli qıturqylyqqa baratyn jaýapsyz ákelerdiń, tipti ul-qyzynyń densaýlyǵyn syltaýratyp, óz mindetterin atqarýdan jaltaqtaıtyn ata-analardyń da az emestigin ashyna aıtty.

 

Qolaısyz otbasyn qoǵamǵa «qaıtarýdyń» mańyzy zor

Nur-Sultan qalasy Baıqońyr aýda­nynyń №12 ýchaskelik polısııa pýnktiniń ýchaskelik polısııa ınspektory Ǵalymjan Shambýlov qolaısyz otbasyn anyqtaıtyn «krıterıılerdiń» biri retinde ákimshilik aýmaqqa túsetin shaqyrtýlar men aryz-shaǵymdardy atady. Qyzmet barysynda osyndaı keleńsizdikpen jıi betpe-bet keletin polısııa kapıtany ákimshilik aýmaqty aralaý kezinde ata-anasynyń mas kúıinde bolýyna, kámeletke tolmaǵan balalardyń qaraýsyz qalýy, balalar­dyń ómirine nemese densaýlyǵyna qaýip tóndiretin jaǵdaıdyń týyndaýyna basa mán beriletinin aıtady. «Osyndaı kıkiljińi men kem-ketigi kóp úıdiń jalpy jaǵdaıyn «qolaısyz» dep aıtýǵa bo­lady», deıdi ol. О́zine bekitilgen ákim­shilik aýmaqta 2 úıdiń «qolaısyz otbasy» retinde ishki ister organdarynda esepte turǵanyn aıtqan tár­tip saqshysy jaqynda ǵana bolǵan bir jaıt­ty mysalǵa keltirdi.

«14 qyrkúıek kúni túngi saǵat eki shama­synda Baıqońyr aýdany polısııa bas­qarmasynyń kezekshi bólimine Sh.Ýálıhanov kóshesinde eki balanyń qaraý­syz júrgeni týraly habarlama kelip tústi. Birden sol jaqqa bardyq. Kúzdiń qara sýyǵynda syrtqy kıimsiz, jalań aıaq, jalań bas qos búldirshin dirdek qa­ǵyp jol boıynda tur. Balalardyń úl­keni 5 jasta, kishisi nebári 3-te eken. Qaıda turatyndaryn, bul jaqqa qalaı kelgenderin túsindirip aıta almady. Tek analarynyń atyn biledi eken. Osy oqıǵa boıynsha tekserý jumystaryn júrgizý barysynda qos sábıdiń sheshesiniń balalardy uıyqtatyp, kórshisiniń úıine araq ishýge ketkeni anyqtaldy. Balalaryn qaraý­syz qaldyryp ketkeni bylaı tur­syn, áıel sol toılaǵannan ári qaraı qo­naq úıge baryp, jalǵa nómir alyp, túneý­ge qalyp qoıǵan. Balalarynyń kóshege shyǵyp ketkenin, túnde qandaı jaǵdaıǵa tap bolǵanyn shesheleri bir kún ótkennen keıin jataqhana komendantynan bir-aq estip-bilgen. Qazir balalar kámeletke tolmaǵandardy beıimdeý ortalyǵyna jatqyzyldy, al anasyn ata-analyq quqyǵynan aıyrý máselesi qaralyp jatyr», degen polısııa kapıtany araq pen esirtkiniń kesirinen talaı otbasynyń oırany shyqqanyn ashyna aıtty.

«Araq ishken adam – úı ishindegi jan­jalǵa birinshi sebepker. Ashy sýǵa sanasy ýlanyp qalǵan ol bala túgil, óziniń ne istep, ne qoıǵanyna esep bere almaıdy. Qolaısyz otbasyn kóbeıtip otyrǵan taǵy bir faktor – otbasyndaǵy tálim-tárbıe­niń osaldyǵy. Ár bala úıinde ákesinen kórgenin isteıdi, anasynyń jasaǵanyn qaıtalaıdy. Al ata-ananyń aýzy araqtan qurǵamasa, kúnde janjal shyǵaryp, bir-birine aýyr sózder aıtyp, tóbeles shyǵara berse, muny kórip ósken bala da alysqa barmaıdy. Tiri jetimder tirshiliginiń qııýy qashqan osyndaı qolaısyz otbasydan shyǵady. Otbasynda erli-zaıyptylar­dyń bir-birine syı-qurmetiniń bolmaýy, qıyn sátte qoldaý kórsetýdiń ornyna, judyryq ala júgirýi, balany asyraýǵa, otbasyn baǵýǵa qoldyń qysqalyǵy, joq­shylyq, jumyssyzdyq, ajyrasý – mine, osynyń barlyǵy otbasylyq qundylyq­­ty quldyratyp otyrǵan ózekti másele­ler», deıdi Ǵ.Shambýlov.

Ata-ana quqyǵynan aıyrý – túıtkil­di sheshýdiń sońǵy sheshimi bolyp tabylmaıtynyn aıtqan ýchaskelik ınspektor polısııanyń maqsaty balany otbasynan aıyrý emes ekenin de eskertti. «Biz­diń mindetimiz qyzdy anasynan, uldy áke­sinen alshaqtatý emes. Bala tárbıesi men densaýlyǵyna nemquraıdy qara­ǵan erli-zaıyptylardy ata-ana quqyǵy­nan aıyrýdy da tyǵyryqtan shyǵýdyń jalǵyz joly dep qaramaımyz. Basty maqsat – qolaı­syz otbasyǵa der kezinde qajetti qoldaý kórsetý, olardy qaıta qoǵamǵa beıimdeý», degen polısııa kapıtany ata-analyq qu­qyǵynan aıyrmas buryn mindetin durys atqarmaı júrgen ata-analardyń aldymen IIO-nyń arnaıy esebine alynaty­nyn málimdedi. «Dál osy tustan uzaq ári qıyn jumys bastalady. Otbasy múshelerine baılanysty mundaı jumys birneshe jylǵa sozylýy múmkin. Sol otbasymen tıisti quqyqtyq, áleýmettik jumystar júrgizilip, quqyq buzýshylyqtyń aldyn alý jaıynda profılaktıkalyq áńgi­meler júrgiziledi. Turǵylyqty mekenjaıy tekserilip, ­ata-analarǵa nusqaýlyq beriledi. Kele­si kezeń – Ákimshilik quqyq buzýshy­lyq týraly kodeksiniń 127-baby boıynsha (ata-analyq mindetin oryndamaý) ákimshilik jazaǵa tartylady. Eger osy atalǵandardyń eshqaısysy kómektespese, balaǵa qaýip tónip turǵany belgili bolsa, biz qajetti materıaldy jınastyryp, kámeletke tolmaǵandar isteri jónindegi komıssııaǵa ata-ana quqyǵynan aıyrýdy qaraý týraly is jiberemiz. Bul shynyn aıtqanda, eń tótenshe sharalardyń biri. О́ıtkeni ata-anany quqyǵynan aıyrý – óte kúrdeli máselelerdiń biri. Onyń ústine bul tek arnaıy komıssııanyń sheshimi arqyly ǵana júzege asyrylady», deıdi ol.

«Ata-ana quqyǵynan aıyrý bala­lardy otbasyndaǵy qatygezdikten qan­sha­lyqty qorǵaı alady?» degen sura­ǵymyzǵa saqshy: «Árıne, bul sheshim ba­lany otbasydaǵy zorlyq-zombylyq pen qaty­gezdikten qor­ǵaı alady dep ke­sip aıtý óte qıyn. Alaıda muny áke-she­shesi ata-analyq quqyǵynan aıyryl­ǵan balalardyń jańa ómirge jasaǵan qadamy retinde qaraýǵa bolady. Al bala bolashaǵynyń qandaı bolary onyń jańa ortada alar tárbıesi men óz tań­daýyna baılanysty», dep jaýap berdi.

 

 

TÚIIN. О́tken jyly 7 120 otbasy IIM-de qolaısyz otbasy retinde esepke alynǵan eken. Al Ákimshilik polısııa komıtetiniń málimetine súıensek, qazirgi tańda 7,5 myń kámelettik jasqa tolmaǵan jetkinshek arnaıy baqylaýǵa alynǵan. Iаǵnı osynshama bala qylmys jasaýǵa beıim degen sóz. Alaıda olardyń ishinde qansha bala berekesi ketip, tynyshtyǵy buzylǵan shańyraqtan shyqqanyn dóp basyp aıtý qıyn. Bizde «Baqytty otbasy» degen bastamamen qolǵa alynǵan is-sharalar barshylyq. Biraq «áleýmettik jetimder» de az emes...

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar