Onyń aıtýynsha, ArcelorMittal kompanııalar toby aldyna shyǵaryndylardy 2030 jylǵa qaraı 25%-ǵa azaıtýǵa jáne 2050 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyna qol jetkizý sııaqty jahandyq maqsat qoıyp otyr. Germanııa, Ispanııa, Belgııa jáne Kanadadaǵy ArcelorMitttal bólimsheleri osy bastamalardy qoldaý úshin jergilikti bılik organdarymen kelisim jasasty. Kompanııa Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetimen osyndaı kelisim jasasýǵa úmittenedi.
– Biz kómirtegi shyǵaryndylary búkil planeta úshin problema ekenin bilemiz. Kómirtekti beıtaraptyq – bul bizdiń ortaq jaýapkershiligimiz jáne óte mańyzdy maqsatymyz. Osyǵan baılanysty Qazaqstan 2060 jylǵa qaraı kómirtektik beıtaraptylyqty qamtamasyz etý boıynsha nyq mindettemelerdi ózine ala otyryp, basqa eldermen salystyrǵanda senimdi kóshbasshylyq tanytyp otyr. 2030 jylǵa qaraı kómirtegi shyǵaryndylaryn 19%-ǵa jáne 2060 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyn tómendetý maqsatyna qol jetkizý úshin, árıne, barlyq salada naqty is-qımyl jospary men úılestirý qajet bolady, – dep atap ótti Bıdjý Naır.
Sonymen qatar ol bolat sheksiz qaıta óńdeletin eń ámbebap materıaldardyń biri ekenin atap ótti. Búgingi tańda tikeleı shyǵaryndylardaǵy bolat ónerkásibiniń úlesi qazbaly otyndy paıdalaný esebinen 7%-dan 9%-ǵa deıin quraıdy. ArcelorMittal aldynda nóldik kómirtegi izimen bolat shyǵara alatyn tehnologııalyq sheshimderdi qoldaný mindeti tur.
Mundaı birinshi sheshim synyqtar negizinde bolat óndirý. Bul rette ekologııalyq taza elektr energııasy kózderin paıdalansa, kádege jaratý deńgeıi shamamen 90%-dy quraıdy. Kompanııa metall synyqtaryn qoldanýǵa tyrysady, alaıda dúnıe júzinde álemdik suranysty qanaǵattandyra alatyn synyqtar jetkiliksiz. Ekinshi sheshim – temir rýdasynan bolat óndirý kezinde jasyl tehnologııalardy paıdalaný. Mysaly, sýtegi, bıokómir jáne basqasyn ataýǵa bolady.
Úshinshi sheshim – bolattan kómirtekti alý tehnologııasyn qoldaný. Kómirqyshqyl gazyn (CO2) ustaý jáne saqtaý (CCS) – bul CO2-ny ónerkásiptik jáne energııamen baılanysty kózderden bólý, saqtaý ornyna tasymaldaý jáne atmosferadan uzaq merzimdi oqshaýlaý prosesi.
– Carbon capturing and stocking (kómirtekti ustaý jáne saqtaý) tehnologııasy áli de jańa bolyp tabylady, ony paıdalaný jáne engizý kompanııadan jáne úkimetterden aıtarlyqtaı resýrstardy tartýdy talap etedi. Alaıda bul shyǵyndardyń barlyǵy onyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik qundylyǵy arqyly óteledi. Kásiporyndar jumys oryndaryn, qyzmetkerlerin qysqartpaı, ornalasqan jerin ózgertpeı, sondaı-aq ekologııalyq qolaıly jaǵdaıda jumysyn jalǵastyra alady. Budan basqa bul jańa jumys oryndaryn qurýǵa, ónerkásiptik kásiporyndardyń tehnologııalylyǵyn arttyrýǵa jáne halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Qazir biz JEK belsendi ósýi baıqalyp otyrǵan Qazaqstan úshin bul tehnologııa turaqty kómirtekti beıtarap joldy qamtamasyz etedi jáne metallýrgııa jáne taý-ken ónerkásibin, ásirese kómir jáne munaı-gaz salalaryna qoldaý bolady, – dedi Bıdjý Naır.
Osy oraıda, Nur-Sultanda dástúrli Astana Mining & Metallurgy kongresi óz jumysyn bastaǵanyn aıta ketken jón. Atalǵan kongress – taý-ken metallýrgııa ındýstrııasyndaǵy eń aýqymdy salalyq is-sharalardyń biri.
