Qoǵam • 20 Qazan, 2021

ArcelorMittal 2050 jylǵa qaraı kómirtekti beıtarap bolady

70 ret kórsetildi

Nur-Sultanda Astana Mining and Metallurgy Congress otyrysy ótti. Kongreste«ArselorMıttal Temirtaý» AQ bas dırektory Bıdjý Naır shyǵaryndylardy azaıtý jáne kómirtegi beı­tarap­tyǵyna qol jetkizý boıynsha jumys týraly aıtyp berdi.

Onyń aıtýynsha, ArcelorMittal kompanııalar toby aldyna shyǵaryndylardy 2030 jylǵa qaraı 25%-ǵa azaıtýǵa jáne 2050 jylǵa qaraı kómir­tegi beı­taraptyǵyna qol jetkizý sııaq­ty jahandyq maqsat qo­ıyp otyr. Germanııa, Ispanııa, Bel­gııa jáne Kanadadaǵy ArcelorMitttal bólimsheleri osy bas­ta­malardy qoldaý úshin jer­gilikti bılik organdarymen ke­lisim jasasty. Kompanııa Qazaq­stan Respýblıkasynyń Úkimeti­men osyndaı kelisim jasasýǵa úmittenedi.

– Biz kómirtegi shyǵaryn­dy­lary búkil planeta úshin pro­b­le­ma ekenin bilemiz. Kómir­tek­ti beıtaraptyq  –  bul bizdiń or­taq jaýapkershiligimiz jáne óte mańyzdy maqsatymyz. Osy­ǵan baı­lanysty Qazaqstan 2060 jyl­­ǵa qaraı kómirtektik beı­ta­rap­tylyqty qamtamasyz etý boıynsha nyq mindettemelerdi ózine ala otyryp, basqa eldermen salystyrǵanda senimdi kóshbasshylyq tanytyp otyr. 2030 jylǵa qaraı kómirtegi shyǵaryndylaryn 19%-ǵa jáne 2060 jylǵa qaraı kómirtegi beıtaraptyǵyn tómendetý maqsatyna qol jetkizý úshin, árıne, barlyq salada naqty is-qımyl jospary men úılestirý qajet bolady, –  dep atap ótti Bıdjý Naır.

Sonymen qatar ol bolat shek­siz qaıta óńdeletin eń ám­be­bap materıaldardyń biri eke­nin atap ótti. Búgingi tańda tike­leı shyǵaryndylardaǵy bo­lat ónerkásibiniń úlesi qaz­baly otyndy paıdalaný esebi­nen 7%-dan 9%-ǵa deıin quraı­dy. ArcelorMittal aldynda nól­dik kómirtegi izimen bolat shyǵa­ra alatyn tehnologııalyq sheshim­derdi qoldaný mindeti tur.

Mundaı birinshi sheshim sy­nyq­tar negizinde bolat ón­di­rý. Bul rette ekologııalyq taza elektr energııasy kózderin paıdalansa, kádege jaratý deń­geıi sha­mamen 90%-dy quraıdy. Kom­panııa metall synyqtaryn qol­danýǵa tyrysady, alaıda dúnıe júzinde álemdik suranysty qana­ǵat­tandyra alatyn synyqtar jet­kiliksiz. Ekinshi sheshim – temir rýdasynan bolat óndirý kezin­de jasyl tehnologııalardy paı­dalaný. Mysaly, sýtegi, bıo­kómir jáne basqasyn ataýǵa bolady.

Úshinshi sheshim – bolattan kómirtekti alý tehnologııasyn qoldaný. Kómirqyshqyl gazyn (CO2) ustaý jáne saqtaý (CCS) – bul CO2-ny ónerkásiptik jáne energııamen baılanysty kózderden bólý, saqtaý ornyna tasymaldaý jáne atmosferadan uzaq merzimdi oqshaýlaý prosesi.

– Carbon capturing and stocking (kómirtekti ustaý jáne saqtaý) tehnologııasy áli de jańa bolyp tabylady, ony paı­da­laný jáne engizý kompanııa­dan jáne úkimetterden aıtarlyqtaı resýrstardy tartýdy talap etedi. Alaıda bul shyǵyndardyń bar­lyǵy onyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik qundylyǵy ar­­qyly óteledi. Kásiporyndar ju­­mys oryndaryn,  qyzmetker­lerin qysqartpaı, ornalasqan jerin ózgertpeı, sondaı-aq ekolo­gııa­­lyq qolaıly jaǵdaıda jumysyn jalǵastyra alady. Budan basqa bul jańa jumys oryndaryn qurýǵa, ónerká­sip­tik kásiporyndardyń tehnolo­gııa­lylyǵyn arttyrýǵa jáne halyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Qazir biz JEK belsendi ósýi baıqalyp otyrǵan Qazaqstan úshin bul tehnologııa turaqty kómirtekti beıtarap joldy qamtamasyz etedi jáne metallýrgııa jáne taý-ken óner­kásibin, ásirese kómir jáne mu­naı-gaz salalaryna qoldaý bolady, – dedi Bıdjý Naır.

Osy oraıda, Nur-Sultanda dástúrli Astana Mining & Metallurgy kongresi óz jumysyn bas­taǵanyn aıta ketken jón. Atal­ǵan kongress – taý-ken metal­lýr­gııa ındýstrııasyndaǵy eń aýqym­dy salalyq is-sharalardyń biri.

Sońǵy jańalyqtar

Hattonnyń uly Attılany atynan túsirdi

Kásipqoı boks • Búgin, 10:35

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Búgin, 09:08

«Dınamodan» jeńildi

Hokkeı • Búgin, 07:34

Kreatıvti kitap dúkeni

Aımaqtar • Búgin, 07:33

Janbota jarap tur

Sport • Búgin, 07:27

Aqyn tutynǵan kese

Tarıh • Búgin, 07:24

Jekpe-jek keıinge shegerildi

Boks • Búgin, 07:22

Bes belestiń bıigin baǵyndyrǵan...

Qoǵam • Búgin, 00:44

Uly Jambyl murasy ulyqtaldy

Rýhanııat • Búgin, 00:33

Uqsas jańalyqtar