Pikir • 22 Qazan, 2021

Izgilik jarshysy

72 ret kórsetildi

О́tken aptada Májiliste Qylmystyq kodekske ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zań jobasy birinshi oqylymda maquldandy. Qujatqa sáıkes, ólim jazasyna qatysty birqatar bap alynyp tastalmaq. Bul – gýmanızmge jol ashatyn mańyzdy qadam ekeni sózsiz.

BUU ólim jazasyn joıýdy adamnyń ómir súrý quqyǵyn qamtamasyz etý jolyndaǵy progress retinde qaraıdy, sondyqtan álemdi atalǵan jaza túrin joıýǵa úndeıdi. Osy oraıda, Qazaqstandaǵy ólim jazasyn joıý týraly bastamany álemdegi irgeli uıymda birneshe jyl qyzmet atqarǵan, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń kótergenin aıta ketken jón. Esterińizde bolsa, 2019 jyly Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń ekinshi otyrysynda «Syrtqy ister mınıstrligine «Azamattar men saıasat quqyqtary týraly halyqara­lyq pakti» boıynsha Ekinshi fakýltatıvti hattamaǵa qosylý úrdisin bastaýǵa buıryq beremin», dep málimdegen edi. Osydan keıin Qazaqstan tarapy qujatqa qosylýǵa kiristi. Aqyry byltyr qyrkúıekte BUU-nyń shtab-páterinde Qazaqstannyń BUU janyndaǵy Turaqty ókili Qaırat Omarov ólim jazasyn joıýǵa baǵyttalǵan Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktige Ekinshi fakýltatıvti hattamaǵa qol qoıǵan-tuǵyn.

«О́mir súrýge jáne adamnyń qadir-qasıetine degen irgeli quqyqty júzege asyrý maqsatynda О́lim jazasynan bas tartýǵa baǵyttalǵan azamattyq jáne saıası quqyq­tar týraly halyqaralyq paktiniń Ekinshi fakýltatıvti hattamasyna qosylý jóninde sheshim qabyldadyq», dedi Memleket basshysy BUU Bas Assambleıasy 75-sessııasynyń jalpysaıası debattarynda sóılegen sózinde. Halyqaralyq qoǵamdastyq aqjoltaı habardy joǵary baǵalaǵany belgili. Máselen, Amnesty International halyqaralyq quqyq qorǵaý uıymy Qazaqstannyń ólim jazasynan bas tartýǵa mindetteıtin Ekinshi fakýltatıvti hattamaǵa qosylý týraly sheshimin «ólim jazasyn joıý jolyndaǵy mańyzdy qadam» dep baǵalady. Byltyr Májilis Ekinshi fakýltatıvti hattamany ratıfıkasııalaý jónindegi zań jobasyn maquldap, keıinnen Senat ony qoldaǵan. Qańtarda Prezıdent Zańǵa qol qoıdy. Sóıtip, Qazaqstan resmı túrde ólim jazasynan bas tartty. Degenmen elimiz qujatty ratıfıkasııalaý kezinde bir eskertpe engizgen. Soǵan sáıkes, soǵys ýaqytynda ólim jazasyn qoldaný quqyǵyn ózine qaldyryp otyr.

Jalpy, Qazaqstan ólim jazasyn satyly túrde joıý baǵytyn qolǵa aldy. 2005 jyly Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly paktige ratıfıkasııa jasaldy. Qazaqstan 2006 jyly Eýropalyq odaqtyń «О́lim jazasyn joıý týraly» úndeýine qosyldy. 2007 jyly BUU О́lim jazasyna moratorıı engizý týraly qararyn qoldady. 2003 jyly Elbasy merzimsiz moratorıı engizý týraly Jarlyqqa qol qoıdy.

Moratorıı engizilgenge deıin, ıaǵnı 2003 jylǵa deıin elimizde 536 ret ólim jazasy oryndalǵan. Sodan beri bul jaza qoldanylǵan joq. Áıtse de 2016 jyly Almatyda polısııa bólimi men Ulttyq qaýipsizdik komıteti departamentine qarýly shabýyl jasap, on adamdy óltirgen dep aıyptalǵan Rýslan Kúlekbaevqa sot ólim jazasy týraly úkim shyǵardy.

Búginge deıin Qylmystyq kodekstiń 17 babynda ólim jazasy terrorıstik qylmystar úshin, sondaı-aq soǵys ýaqytynda jasalǵan asa aýyr qylmystar úshin resmı túrde «aıryqsha jaza sharasy» retinde tanylǵan. Endi, Ekinshi fakýltatıvti hattamaǵa qosylǵannan keıin bul tizim azaıady.

Soǵys ýaqytynda jasalǵan áskerı sıpattaǵy asa aýyr qylmystar retinde ólim jazasyn qoldaný shekteri bekitilmek. Qylmystyq kodekstiń 4 babynda osy jaza saqtalady. Olar: basqynshylyq soǵysty júrgizý, jappaı qyryp-joıý qarýyn qoldaný, áskerı tutqyndar men beıbit turǵyndardy óltirý arqyly soǵys zańdary men dástúrin buzý, soǵys ýaqytynda jasalǵan genosıd.

Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, ólim jazasynan bas tartý búkil álemde ózekti bolyp tur. Amnesty International halyqaralyq quqyq qorǵaý uıymynyń málimetine súıensek, 2020 jyly eń kóp ólim jazasy Qytaı, Iran, Mysyr, Irak pen Saýd Arabııasynda qoldanylǵan.

Solardyń ishinde Qytaı birinshi orynda tur. Biraq ondaǵy naqty sıfrdy bilý múmkin emes, sebebi bul derekter memlekettik qupııa bolyp sanalady. Sondaı-aq ólim jazasynyń basym bóligi Iran, Mysyr, Irak jáne Saýd Arabııasynda júzege asady. Qazirgi tańda álemde 106 memleket barlyq qylmys túri boıynsha ólim jazasyn joıǵan. Al 142 el ólim jazasynan zań júzinde de, is júzinde de bas tartqan.

Sońǵy jańalyqtar

Amanatqa adaldyq

Ádebıet • Keshe

Jantórın jańalyǵy

Kıno • Keshe

Azattyq úshin arpalysqan

Tarıh • Keshe

Dıllıan Ýaıt qaharyna mindi

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar