Qaldyqty óńdeý – qorshaǵan ortaǵa qamqorlyq

«Qaldyqty ıgerý – Batys Qazaqstan oblysyn turaqty damytýdaǵy mańyzdy faktor» atty uranmen ótken jıynǵa elimizdiń Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi Ekologııalyq ret­teý jáne baqylaý komıtetiniń tór­aǵa­sy Zulfuhar Joldasov, salalyq mınıstrlikter men vedomstvolar jetek­shileri, Parlament Májilisi depýtattary, jasyl transformasııa salasyndaǵy sarapshylar, qaldyqty qaıta óńdeýmen aınalysatyn óńirlik kompanııa basshylary qatysty.

– Buryn «ata-babamyzdan amanat bolyp qalǵan ulan baıtaq jerimizdi saqtap qalýymyz kerek» degen kezde elimizdiń syrtqy shekarasyn oılap turatyn edik. Búginde bul uǵymnyń mán-maǵynasy óz­ger­di. Endi elimiz ben jerimizdiń shekarasyn ǵana emes, ekologııasyn, tabıǵı qalpyn saqtaý qajet ekenin túısindik. Topyraǵymyz qunarly, sýymyz móldir, aýamyz taza bolmasa, bizdiń basqa barlyq áreketimiz, eńbegimiz bekerge shyǵýy múm­kin. Sondyqtan búgingi forýmnyń maqsaty – ekologııa máselesine taǵy da bir nazar aýdarý, naqty istermen ony qoldaý. «Qazaqstannyń eń taza óńiri» degen ataǵymyzdy saqtaý, óńirge ke­lip jatqan ınvestısııa baǵytyn jasyl ekonomıkaǵa burý – bizdiń basty maqsattarymyzdyń biri, – dedi forým jumysyna sáttilik tilegen oblys ákimi Ǵalı Esqalıev.

Qazirdiń ózinde oblysta qaldyqty óńdeý, ekologııalyq taza ónim shyǵarý maqsatynda oń ózgeris kórinedi. Muny forým aıasynda ótken qaldyqty qaıta óńdeýmen aınalysatyn jergilikti kompa­nııalardyń arnaıy kórmesinde baıqadyq.

QPO b.v. alıansynyń Bas dırektory Djankarlo Rýıýdiń aıtýynsha, kompanııa ekologııalyq jaýapkershilikke erekshe mán beredi.

– Biz óz qyzmetimizdi turaqty damýdy qamtamasyz etetin tıimdi, senimdi jáne qaýipsiz óndiris, áleýmettik jáne ekologııalyq problema­larǵa jaýapkershilikpen qaraý negizinde júzege asyramyz. UGF ekologııalyq forýmy – qaldyqty retteý salasyndaǵy ekologııalyq zańnamanyń jańa prın­­­­sıp­terin, óńirdegi «jasyl» ınvestı­sııa­lardy damytý máselelerin talqy­laı­tyn memleket, bıznes jáne azamattyq qoǵam arasyndaǵy ashyq dıalog alańy, dedi ol.

– Qarashyǵanaq Petrolıým Opereı­tıng kompanııasy áý bastan Qazaqstan Respýblıkasynyń «jasyl ekonomıkaǵa» ótýine aýqymdy úles qosyp keledi. Biz bul isti jalǵastyryp, óz qyzmetimizde qorshaǵan ortany qorǵaý, klımattyń ózgerýi máselelerine basa nazar aýdaramyz. Qaldyqtardy retteý – QPO jasyl transformasııasy baǵdarlamasynyń ajyramas bóligi. Kompanııa qaldyqtardy retteý salasynda eń ozyq tehnologııa men ádisterdi qoldanady. Maqsatymyz – óz nysandarymyzda qaldyqty qaıta óńdeý, polıgondarǵa qaldyq tastaýdyń kólemin kemitip, qorshaǵan ortaǵa teris áserdi azaıtý», – dedi óz sózinde QPO Bas dırektory D.Rýıý.

Elimizdegi ekologııalyq ahýal, tur­mys­tyq jáne óndiristik qaldyqtardy retteý máselesine toqtalǵan Z.Joldasov Qazaqstan boıynsha jyl saıyn 4,5 mln tonna turmystyq qatty qaldyq shy­ǵa­tynyn, onyń 80 paıyzy esh óń­del­mes­ten birden polıgondarǵa tastalatynyn aıtty.

Al Batys Qazaqstan oblysynda bıyl­ǵy 9 aı ishinde byltyrǵymen sa­lys­tyrǵanda 8,296 myń tonna qatty qaldyq artyq shyǵarylǵan. Ásirese Oral qalasynda jeke turǵyndar men kásiporyndardan shyǵatyn qaldyq artyp keledi. Oral qalasynda 1975 jyly, Aqsaı qalasynda 1986 jyly paıdalanýǵa berilgen eń úlken qos polıgonnyń da paıdalaný merzimi áldeqashan ótken. Qaldyqty jerleý tehnologııasy jıi bu­zy­­lady, mundaı jerler jıi órtenip, jeńil qoqysty jel ushyryp, byqsyp jatady.

Oblys aýmaǵyndaǵy eki qalanyń jaǵdaıy osy bolsa, 206 aýyldyq qoqys alańdarynyń jobalyq qujattary jasal­maǵan. Qaldyqtardy kómetin shuńqyr joq. Qaldyqty suryptap, óńdeıtin sha­ǵyn ınfraqurylymdar jetkilikti damymaǵan.

– Bul máseleni keshendi túrde sheshý úshin Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri men Batys Qazaqstan oblysy ákimi arnaıy Jol kartasyn bekitip, 17 baǵytta is-sharany qolǵa aldy. Munyń ishinde qaldyqtardy retteý máselesi de bar, – dedi Z.Joldasov.

Osyǵan sáıkes, taıaý bolashaqta Oral men Aqsaı qalalarynda jańa polıgon qurylysy salynbaq. Sondaı-aq josparlanbaǵan, buryn búlingen qoqys alańdaryn tazartý, Oral qalasynda káriz sýyn tazartý qondyrǵysy kollektoryn aýystyrý kózdelgen.

Elde ekologııalyq ahýaldy saýyqtyrý úshin qabyldanǵan tujyrymdamada «jasyl ekonomıkaǵa» kóshýdiń kezeń-kezeń­ge eseptelgen naqty mejeleri de bar. Mysaly:

– 2030 jylǵa qaraı óńirdegi barlyq qaldyqtyń 40%-y, al 2050 jylǵa qaraı – 50%-y qaıta óńdeýden ótýi tıis;

– 2030 jyly turǵyndardyń qoqys qaldyǵyn shyǵarý tolyǵymen ortalyq­tandyrylýy kerek;

– 2030 jyly turmystyq qatty qaldyq polıgondarynyń 95%-y ekologııalyq talaptar men sanıtarlyq erejege saı bolýy qajet.

Árıne, bul mejege jetý ońaı emes. Tipti el azamattarynyń jańa kózqarasy, máseleni tyń túısinýi kerek-aq. El Prezı­denti 2021 jyly 2 qańtarda qol qoıǵan jańa Ekologııalyq Kodeks bıyl ekinshi jartyjyldyqtan bastap kúshine endi. Ne ózgerdi?

Eń áýeli, qaldyqty ıgerý boıynsha mem­lekettik retteý qolǵa alyndy. Buryn­ǵy Ekologııalyq kodekste qal­dyq­tar­men jumys isteıtin mekemeniń jumysy tolyq rettelmegen edi. Endi qaldyqty jınap-joıatyn jáne qaıta óńdeıtin kásiporyndar arnaıy lısenzııa boıynsha qyzmet etedi. Arnaıy reestrge tirkelmeı, bul ispen aınalysýǵa tyıym salyndy. Josparlanbaǵan jańa qoqys alańdary paıda bolmaýy úshin qaldyq tasıtyn kólikterge GPS datchıkteri ornatyldy.

Ekinshiden, turmystyq qaldyqty birden suryptap jınaý – «qurǵaq» (qa­­ǵaz, karton, metall, plastık jáne áı­nek) qaldyqty bólek, «ylǵal» (tamaq qal­dyǵy, organıka t.b.) qaldyqty bólek jınaý talap etiledi. Bul máselede jer­gilik­ti atqarýshy organdardyń ókiletine ta­rıfterdi bekitý, tender baıqaýyn uıymdastyryp ótkizip, kelisimsharttar jasaý; kommýnaldyq qaldyqtardy ret­teýdiń baǵdarlamasyn jasaý; óńdeletin qaldyqty, shıkizattardy qabyldaıtyn konteıner alańdaryn ashý, jer telimin bólý syndy máseleler berilip otyr.

Oralda ótken jıynǵa qatysqan delegattar Uralsk Green Forum (UGF) halyqaralyq ekologııalyq forýmynyń aıryqsha tıimdiligin atap ótti. Olardyń aıtýynsha, qatysýshylardyń joǵary sarapshylyq deńgeıi kún tártibinde turǵan máselelerdi jan-jaqty talqy­laýǵa septigin tıgizdi. Atap aıtqanda, Eicon kompanııasynyń turaqty damý boıynsha sarapshysy Sergeı Soı eko­lo­gııalyq mindetterdi sheshý óńirdiń turaqty áleýmettik jáne ekonomıkalyq da­mýynyń negizi ekenin alǵa tartty.

«Turaqty damýǵa iri bıznestiń qaty­sýynsyz qol jetkizý múmkin emes. QPO ózin bul turǵyda senimdi seriktes re­tin­de dáleldegen kompanııa jáne osy forýmnyń ótkizilýi de sonyń bir dáleli», dedi S.Soı.

Forýmda kóterilgen barlyq mańyzdy másele bolashaq jumysta eskeriledi. Iаǵnı naqty sheshimder men sharalar qabyldaý úshin keńes berý júrgizilmek. Budan bólek, Batys Qazaqstan oblysynyń tu­raq­ty damý strategııasyn daıyndaý ke­zin­de ózekti máseleler boıynsha qabyl­danǵan forýmnyń barlyq sheshimi nazarǵa alynady.

 Batys Qazaqstan oblysy