Álem • 28 Qarasha, 2021

Ǵumyry qysqa eń qymbat teleskop

143 ret kórsetildi

Kelesi aıda NASA álemdegi eń qymbat James Webb ǵarysh teleskopyn aspan álemine attandyrady. Buǵan deıin atalǵan qurylǵyny jeti qat kókke jiberý birneshe ret keıin­ge shegerilgen edi. Aqyry James Webb alystaǵy galaktıkalar men jul­dyzdardy baqylaýǵa daıyn boldy.

Áıtse de, ótken aptada taǵy bir tótenshe jaǵdaı saldarynan teleskoptyń sapary birneshe kúnge keıinge qaldyryldy. Jospar boıynsha apparat 18 jeltoqsanda ushyrylýy tıis-tuǵyn. Biraq zymyran men qurylǵyny baılanystyrý sátinde oqys oqıǵa bolǵan. Sonyń kesirinen James Webb 22 jeltoqsannan keıin aspanǵa samǵamaq.

Qazirgi tańda ǵarysh teleskopy Fran­sýz Gvıanasyndaǵy Eýropa ǵarysh aıla­ǵynda ornalasqan. Ony Eýropalyq ǵarysh agenttigi (ESA) jasaqtaǵan Ariane 5 zymyrany aspan álemine jetkizbek. Jobany NASA, ESA jáne Kanada ǵarysh agenttigi birlesip, halyqaralyq seriktestik aıasynda júzege asyrady.

James Webb teleskopynyń ushyrylýy ǵaryshty zertteý salasyna tyń serpin ákelmek. Onyń ústine, ǵalymdar apparat trıllıondaǵan kılometr qashyqta turǵan galatıkalar men juldyzdardy zertteýge múmkindik beretinin aıtyp otyr. Qysqasy, teleskop aspan álemi týraly túsinigimizge revolıýsııa jasaýy múmkin.

Qurylǵynyń taǵy bir ereksheligi – onyń qunynda. Búginge deıin James Webb-ti qurastyrýǵa 10 mıllıard dollardan astam qarajat ketken. Bul az deseńiz, ony jasaýǵa NASA ǵalymdary 30 jylyn sarp etti. Bir­neshe ret AQSh Kongresi qarjy bólýdi toq­tatatynyn aıtyp, qaýipti jobany júzege asyrý­ǵa qaýip tóndirgen edi. Degenmen talaı ýaqyt saıası orta men ǵalymdardyń pikir­ta­lasyna aınalǵan bastama aqyry iske asyrylmaq.

NASA-nyń jospary boıynsha, James Webb 1990 jyldan beri qaltqysyz qyzmet etip kelgen Habbl ǵarysh teleskopynyń ornyn baspaq. Jańa apparattyń artyq­shy­lyǵy kóp. James Webb áldeqaıda úl­ken ári kúrdeli qurylǵy. Máselen, «Habbl» jáne aspan álemin zertteıtin jer­degi basqa da teleskoptardyń basym bóligi ǵa­rysh­tan keletin elektromagnıttik spektr­diń kórinetin bóligin ǵana zertteıdi. Al James Webb tek ınfraqyzyl sáýlelerdi «kóredi».

Ǵalymdardyń aıtýynsha, munyń birneshe sebebi bar. Máselen, ınfraqyzyl sáýlelerdi jınaqtaý galaktıkalardaǵy shań-tozań arasynan juldyzdar men planetalardy kórýge múmkindik beredi. Sondyqtan galaktıkanyń basqa buryshynda bolyp jatqan prosesterdi baqylaý úshin James Webb taptyrmas qurylǵy.

Sonymen qatar teleskop ǵalamnyń basqa bóliginde tirshilik bar-joǵyn anyq­taýǵa jaǵdaı jasaıdy. О́ıtkeni galak­tı­kanyń ekinshi buryshyndaǵy planetada kez­desýi yqtımal bıologııalyq prosess áse­ri­nen paıda bolatyn metan sekildi gazdar da ınfraqyzyl sáýle arqyly ǵana kórinedi.

Teleskop jumysynyń basty mindeti de osy. Sol sebepti ǵalymdar negizinen «Qus joly» galaktıkasyndaǵy juldyzdardy zert­temek. Biraq astronomdar 13,8 mıllıard jyl buryn «Úlken jarylystan» keıin­gi álem týraly da málimet jınaýdy kóz­dep otyr. Sondyqtan James Webb shalǵaı­daǵy galaktıkalardy da «nysanasyna» alady.

Osy oraıda, oqyrman nazaryna ǵaryshtyń qanshalyqty keń ekeni týraly az-kem aqparat berip ketkendi jón kórip otyrmyz. Bylaıǵy jurt úshin ǵalamnyń úlkendigin ańǵarý qıyn. Túsinikti bolý úshin ǵaryshty kúndelikti ólshemge salyp kóreıik. Eger jerdi golf dobyna teń dep alsaq, bizge eń jaqyn aspan denesi – Aıǵa deıingi qashyqtyq 1,3 metrdi quraıtyn edi.

Mundaı jaǵdaıda Kúnniń dıametri 4,6 metrge deıin kishireıedi. Jermen aradaǵy qashyqtyq 500 metrge teń. Iаǵnı «máńgilik úıimizdi» osynshalyqty kishireıtkenniń ózinde Kúnge jetý úshin 5 mınýttaı ýaqyt jumsaımyz. Al Kún júıesindegi eń shetki planeta Neptýnǵa deıingi qashyqtyq 15 shaqyrymnan asady. Jahandy osynshalyqty syǵymdaǵannyń ózinde «Qus jolynyń» dıametri 3,8 mıllıard shaqyrymǵa jetip jyǵylady.

Al «Qus joly» ǵalamdaǵy mıllıard­taǵan galaktıkalardyń bireýi ǵana. En­deshe, shalǵaıdaǵylary bylaı tursyn, kórshiles «Andromeda» galaktıkasynyń ózi qanshalyqty qashyqta jatqanyn baǵamdaı berińiz. Álbette, ol jaqqa adamzattyń aıaq basýy ekitalaı. Biraq ǵalamnyń jaratylysy, «Úlken jarylys», «qara qurdym» týraly qundy derekter qajet. Osyndaıda James Webb sekildi ınfraqyzyl sáýlelerdi «kóretin» teleskoptar ǵalymdar úshin taptyrmas kómekshi.

Ras, qazirgi tańda jerde ınfraqyzyl sáýleni jınaqtaı alatyn observatorııalar jeterlik. Biraq jerdiń jyly, ylǵaldy atmosferasy ǵaryshtan keletin ınfraqyzyl sáýlelerdi bógeıdi. Sondyqtan sapaly zertteý jasaý úshin aýa qabatynan joǵary shyǵý qajet. О́kinishke qaraı, mundaı teleskopty orbıtaǵa shyǵarý arzanǵa túspeıdi. Ári búkil prosesti egjeı-tegjeıli ólshep, sodan keıin ǵana jumysqa kirisý qajet. Alda-jalda jeti qat kókte James Webb-ten aqaý shyqsa, ony jóndeý ońaı emes.

Habbldyń aıyrmashylyǵy sol, ol jerden asa bıikte qalqyp júrgen joq.  Shamamen 570 kılometr qashyqtyqta jerdi aınala ushady. Sondyqtan shattl arqyly astronavtar ony kezinde jóndeı alatyn. Biraq qazir shattldar paıdalanylmaıdy. Ári James Webb óte alysqa sapar shekpek.

Jospar boıynsha zamanaýı teleskop shamamen 374 myń kılometrge deıin barýǵa tıis. Iаǵnı bul aıǵa deıingi qashyqtyqqa teń. Keıinnen 1,5 mıllıon kılometrge sheıin jetip, Jerdiń orbıtasynyń syrty­na shyǵady. Iаǵnı oǵan Kúnniń de, Jerdiń de gravıtasııalyq kúshi áser etpeı­di. Ǵylym tilinde muny «Lagranj núk­tesi» dep ataıdy. Osy núktede James Webb Jerdi de aınalmaıdy, Kúnge qaraı da baǵyt almaıdy. Bul teleskopty táýlik boıy qoldanýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq apparat ornynan aınyp ketpeı, baǵytyn durystap turý úshin gazben jumys isteıtin qozǵaltqysh ornatylǵan.

«Lagranj núktesiniń» artyqshylyǵy munymen bitpek emes. Munda James Webb-ti salqyn kúıde ustaýǵa múmkindik bar. Ǵalamnyń ekinshi shetinen kelgen ınfraqyzyl sáýlelerdi úzdiksiz qabyldaý teleskopty qyzdyryp jiberýi yqtımal. Sondyqtan ony árdaıym salqyndatyp otyrý qajet. Soǵan baılanysty apparat absolıýtti tómen temperatýradan 40 gradýsqa jyly temperatýrada jumys isteýge beıimdelip jasalǵan.

Osyndaı artyqshylyqtaryna qara­mastan ǵylymı ortada kúdik jeterlik. Eń bastysy – teleskopty aspan álemine jet­kizý. Ariane 5 tıptes zymyrandar 1996 jyl­dan beri 111 márte ǵaryshqa sapar shekse, sonyń 106-sy sátti aıaqtalǵan eken. Keıingi kezde raketalar ózderine júktelgen mindetterdi «adal» atqaryp júr. Sonyń ózinde ǵalymdar osynshalyqty qymbat joba jeti qat kókke qadam baspaı jatyp joq bola ma dep qaýiptenedi.

Másele James Webb-ti atmosferaǵa shyǵarýmen aıaqtalmaıdy. «Lagranj núktesine» deıingi bir aı merzim ishinde teleskop birtindep baryp tolyq ashylýǵa tıis. Eń áýeli apparatty salqyndatyp turatyn kólemi úlken, juqa folga qanat sekildi jaıylady. Sodan keıin onyń negizgi aınasy, ıaǵnı ınfraqyzyl sáýlelerdi jınaqtaıtyn bóligi iske qosylady. Munyń dıametri 6,5 metrdi quraıdy. Bul Habbl teleskobynyń aınasynan 7 ese úlken.

Bir qyzyǵy, osynshalyqty alyp teleskopty ǵaryshta iske qosý ońaı emes. Sondyqtan ınjenerler altyburyshty 18 altynmen qaptalǵan berıllıı aınasyn jasaǵan. «Lagranj núktesine» jetkenge deıin olar sheshek atqan gúl sekildi bir­tin­dep jaıylady. Munyń bári avtomatty túr­de jasalatyndyqtan, eshqandaı aqaý shyq­paýǵa tıis. Osyǵan baılanysty teleskop birneshe márte vakýýmde synaqtan ótti.

Aıtpaqshy, teleskopqa qatysty taǵy bir qyzyq jaǵdaı bar. Qurylǵynyń ataýy NASA-ny 1961-1968 jyldary basqarǵan Djeıms Ýebbtiń qurmetine qoıylǵan. Ony jobalap jatqanda álemdegi saıasat qazirgideı aqylynan adasa qoımaǵan edi. Búginde saıası kózqaras ózgergendikten, teleskop ataýyn ózgertýdi talap etip jatqandar jeterlik. Sebebi basshylyq jasap turǵanda Djeıms Ýebb geı jáne lesbııankalardyń NASA-da jumys isteýine tyıym salǵan. Biraq NASA qoıylǵan bul talaptan bas tartty.

Jospar boıynsha James Webb ǵalamdy meılinshe jaqsyraq túsinýge, galaktıkalar men «qara qurdymdardyń» anyq sýretin túsirýge, juldyzdardyń qalaı paıda bolyp, qalaı óletinin bilýge múmkindik beredi. О́kinishke qaraı, teleskop óte qundy máli­metter alýǵa múmkindik bergenimen, onyń ǵumyry qysqa. Ǵalymdardyń esepteýinshe, apparattyń janarmaıy nebári 10 jylǵa ǵana jetedi. Sodan keıin ony «Lagranj núktesinde» ustap turý múmkin bolmaıdy. Sóıtip, quny 10 mıllıard dollarlyq teleskop ǵaryshtaǵy kóptegen qoqystyń birine aınalady.

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde taǵy 4 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 10:41

Ustazdyń aty ólmeıdi

Bilim • Búgin, 10:30

Karapastyń qarqyny kúshti

Sport • Búgin, 10:29

«Kaspıı» kósh bastady

Sport • Búgin, 10:27

Medısınalyq poıyzdar jolǵa shyqty

Medısına • Búgin, 10:17

Tórtinshi orynda qalyp qoıdy

Sport • Búgin, 08:59

«Jas daryn» baıqaýy ótti

Aımaqtar • Búgin, 08:58

Elıtadaǵy ornyn saqtap qaldy

Hokkeı • Búgin, 08:55

«Jasyl» ósim ornyqty damýǵa jeteleıdi

Ekologııa • Búgin, 08:52

Jarqyn beınesi jadymyzdan óshpeıdi

Qazaqstan • Búgin, 08:50

Adaldyq pen shyndyqty shyraq etti

Qazaqstan • Búgin, 08:48

Kóshelerde sý kólkimeýi úshin...

Ǵylym • Búgin, 08:44

Daıyndyq jumystary júrip jatyr

Referendým-2022 • Búgin, 08:35

Jastar jaýapty tańdaý jasaýǵa daıyn

Referendým-2022 • Búgin, 08:30

Bul – ózekti máseleni birlesip sheshý joly

Referendým-2022 • Búgin, 08:28

Halyq pen bıliktiń úılesimi

Referendým-2022 • Búgin, 08:25

Bolashaq zańgerlermen kezdesti

Referendým-2022 • Búgin, 08:18

Erteńge degen senimdi oıatady

Referendým-2022 • Búgin, 08:15

52 elde 65 ýchaskelik komıssııa quryldy

Referendým-2022 • Búgin, 08:10

Uıymdastyrý men ótkizý jumystary pysyqtaldy

Referendým-2022 • Búgin, 08:06

Salyq túsimderi byltyrǵydan joǵary

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Uqsas jańalyqtar