Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy • 16 Jeltoqsan, 2021

Budan artyq baqyt joq

70 ret kórsetildi

1991 jyly 16 jeltoqsanda elimiz egemendigin alyp, sandaǵan jyldar bodandyqtyń qamytyn kıgen halqymyz úshin «aq túıeniń qarny jarylǵan» qýanyshty kún boldy. Jalpy, táýelsizdikke qol jetkizý jeńil bolǵan joq, tarıhshylardyń aıtýynsha, sońǵy úsh ǵasyrda azattyq dep atqa qonǵan batyr babalarymyzdyń bastaýymen otarshyldyqqa qarsy úsh júzden asa irili-usaqty kóterilis bolǵan eken. Sonyń ishinde qazaqtyń sońǵy hany – Kenesary Qasymulynyń patsha ókimetine qarsy ult-azattyq kóterilisi uzaqqa sozylyp, esil er on jyl boıy at ústinen túspeı aqtyq demi úzilgenshe kúresti. Osydan-aq azattyqtyń qundylyǵy men qadirin tolyq túsinýge bolady.

Sýretti túsirgen Erlan OMAR, «EQ»

Táýelsizdiktiń tiregi – ekonomıka. Ege­mendik alǵan jyldary el ekonomıkasy kúrdeli kezeńdi bastan keshti. Qazaq­stan­nyń damýyna kúsh berip otyrǵan alyp óndirister turalap, jumyssyzdyq beleń aldy. Aýylsharýashylyq salasy da qul­dyraýǵa ushyrady. Sony bilgen Elbasy: «Aldymen –ekonomıka, sodan keıin – saıa­sat» degen tujyrymdamany usta­nyp, órkenıetti elder izimen naryq­tyq qarym-qatynas jolyna túsip, ekonomıkany kóterýdi basty maqsat tutty. Osy baǵytta shet memleketterden ınvestısııa tartylyp, aýqymdy jobalar qolǵa alyndy.

Qıyndyqqa toly bolsa da, tarıhı kezeń dep aıtýǵa bolatyn osy bir jyldar keshegi kúndeı kóz aldymda tur. Men onda Aqmola memlekettik aımaqtyq Múlik komıteti tóraǵasynyń orynbasary, keıin basshysy boldym. Bul qyzmetke kelgenime kóp bola qoıǵan joq, oǵan meni oblystyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy, ardaqty azamat Qaıredın Káribaev degen aǵamyz shaqyrdy. Mamandyǵym ınjener-qurylysshy bolsa da buǵan deıin aýdan­dyq, oblystyq partııa salasyndaǵy uıym­­dastyrý bóliminde jumys istedim. Son­­dyqtan jańa qyzmetimdi eptep to­syr­­­­qa­dym. О́ıtkeni Keńes zamanynda ómir­ge keldim, sonyń tárbıesin aldym, jeke­shelendirýden habarym az.

Shyndyǵyn aıtqanda, Keńes ókimeti bılikke kelgennen keıin «jekemenshik» degen uǵymdy joıyp, barlyǵyn memleket múlkine aınaldyrdy. Bul halyqtyń da sanasyna sińip ketti, endi ony ózgertý de ońaı emes. Sonymen ile-shala jekeshelendirý reformasy qolǵa alyndy. Árıne, ony júrgizý ońaı bolmady, aldymyzdan biraz kedergiler kezdesti. Máselen, Aqmola qalasynda tyń ıgerý jyldary salynǵan biraz irgeli zaýyttar jabylyp, onda jumys is­tegen 30-35 myń adam jumyssyz qal­dy. Dúkenderdiń sóresi bosap, jalaqy ýaqytymen berilmedi. Qysqasy, halyq ne isterin bilmeı, abdyrady.

1991 jyly «Jekeshelendirý týraly» zań qabyldanyp, sonyń sheńberinde jekeshelendirý jumystary qolǵa alyndy. Qolymyzda ony qalaı júrgizýdiń ádistemesi joq, sondyqtan bárin jańadan bastaýǵa týra keldi. Sondaǵy kúıimizdi, beınelep aıtqanda, bizdi lapyldaǵan otqa qoıyp ketkenge teńeýge bolady.

1992 jyldyń basynda qazirgi «Jastar» saraıynda oblys turǵyndaryna habarlandyrý jasap, alǵash zańdy túrde ashyq aýksıon ótkizip, onda shahardaǵy dúken, restoran sekildi shaǵyn ǵımarattardy satylymǵa shyǵardyq. Osydan keıin jappaı jekeshelendirý bastaldy. Ási­rese meni aýylsharýashylyq salasyndaǵy jeke­shelendirý máselesi kóp tolǵan­dyrdy. 1993 jyl Elbasy Aq­molaǵa kelip, oblys­ty aralap, sharýa­shylyq basshylarmen kezdesti. Sonda Nursultan Nazarbaev qala irgesindegi «Rodına» sovhozyna at basyn tirep, sol sharýashylyqtyń ju­mysymen tanysty. Onda atalǵan sov­hozdyń dırektory, jas jigit Ivan Saýer. Men ony burynnan bilemin. Elbasy da sol kezde qatty tolǵanyp júrse kerek, sharýashylyqtyń jas basshysynan «osy salaǵa jekeshelendirýdi qalaı júrgizsek bolady» degen oıyn sura­ǵanda, Ivan Saýer: «Nursultan Ábishuly, qazirgi jaǵdaıda basshylyqta otyrǵan azamattarǵa sovhozdyń 30 paıyz úlesin satsa, qalaı bolady. Bilimdi, bilikti dırektorlar óz sharýashylyqtaryn saqtap qalar edi» degen pikirin aıtady.

Tuńǵysh Prezıdentimiz sol jyly alty aı kóleminde osy jobany eksperıment retinde kirgizýge qaýly shyǵardy. Biz ony el arasyna baryp, nasıhattap, sharýashylyq basqaryp otyrǵandarǵa túsindirdik. О́zim tanıtyn azamattarǵa da shyǵyp, sóılestim. Oǵan kópshiliginiń batyly barmady. Tek sýyrylyp Ivan Saýer ǵana shyǵyp, «Osyny Elbasyna aıtqan men edim. Sondyqtan sózimde turyp, ony iske asyramyn» dedi. Sóıtip «Rodına» aýylynda ashyq aýksıon ótip, oǵan aýyl turǵyndary qatysyp, ol otyz paıyz úlesine ıe boldy. Qazir Qazaqstannyń Eńbek Eri Ivan Saýer basqaratyn «Rodına» jaýapkershiligi seriktestigi – eli­miz­degi eń ozyq sharýashylyqtyń biri.

Táýelsizdik degende eki ǵasyr toǵysyn­daǵy tarıhı kósh – astananyń aýysýyn aıtar edim. Alǵashynda Aqmola astana bolady degenge eshkim sene qoıǵan joq, ózim de ekiudaı oıda boldym. О́ıtkeni ekonomıkamyz áli álsiz, halyqtyń jaǵdaıy tómen, áleýmettik máseleler tolyq sheshilgen joq. Soǵan qaramastan, Qazaqstannyń Tuń­ǵysh Prezıdenti – Elbasy tarıhı sheshim qabyldap, elimizdiń bas ordasyn Alataý­dyń etegindegi ásem Almatydan Arqa tó­sindegi Aqmolaǵa kóshirdi. Shyn máninde, muny Elbasynyń erligi dep aıtýǵa bolady.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵar­ǵy Keńesi 1994 jyly 6 shildede astana­ny Almatydan Aqmolaǵa aýystyrý týra­­ly sheshim qabyldady. Sol kez­degi Mem­lekettik múlik komıtetiniń tóraǵa­sy Jáni­­bek Káribjanov habarlasyp: «San­syz­baı, jekeshelendirý kezinde úlken me­ke­melerdiń ǵımarattaryn memleket qo­ryn­da saqtap qal, keıin kerek bolady», dep aıtqany aqyl bolyp, keıin Alma­ty­dan qonys aýdarǵan mem­lekettik organdardy sol ǵımarattarǵa ornalastyrdyq.

Astanany kóshirý jumysy 1996 jyl bastalyp, Memlekettik komıssııa quramyna  Memlekettik múlik komı­teti tóraǵasynyń orynbasary, Aqmola memlekettik aımaqtyq Múlik komıteti tóraǵasy retinde kirdim. Komıssııa tóraǵasy N.Makıevskıı ekeýmiz keıde qalany jaıaý aralap, kópqabatty turǵyn úıler boı kóteretin jer sholamyz. Shyn­dyǵynda, ol jyldar óte qıyn edi. Bir­qatar kópqabatty turǵyn úıler sýyq, elektr júıesi eskirgen, tez isten shyǵyp qala beredi. Sondaı-aq qala kósheleriniń joldary durys jóndeý kórmegendikten, ábden tozǵan. Bulardy jóndeý úshin bir jyl emes, kóp ýaqyt kerek ekeni belgili. Jańbyr sýyna arnalǵan káriz júıesi istemeıdi. Buǵan da qyrýar qarajat qajet. Tipti qar tazalaıtyn tehnıka jetispedi. Soǵan qaramastan qıyndyqty jeńýge kúsh saldyq.

1997 jyldyń 20 qazanynda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Aqmola qalasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy dep jarııalaý týraly» Jarlyǵy shyqty. Sodan eki apta ótkende, ıaǵnı 8 qarashada eldiń bas ordasy atanǵan Aqmolaǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń mem­lekettik rámizder etalondary men Pre­­zıdent baıraǵy saltanatty jaǵ­daıda jetkizildi. Ataýly shara burynǵy oblys­tyq ákimshilik, qazirgi elorda ákim­digi aldyndaǵy alańda ótti. Dál sol jyly 10 jeltoqsanda Elbasy Jarlyǵy­men qalaǵa Ádilbek Jaqsybekov ákim bolyp taǵaıyndalyp, men sol kisiniń oryn­basary bolyp keldim. Sol jyldary Nur­sultan Nazarbaev jylyna eki ret qala aktıvimen kezdesip, barlyq máse­leni ortaǵa salady. Biz de ol kisige at­qar­­ǵan ju­mysymyz jaıynda esep bere­miz. Barlyq jaǵdaıdy Elbasy bilip, túsi­nip otyrady. 2003 jyldan shahar­daǵy sý qubyrlary men kárizderdi jón­deýden ótkizip, 1-shi jáne 2-shi Jylý ortaly­ǵy­na jańǵyrtý jumystary bastaldy. Jol­darǵa asfalt tóselip, kósheler jaryq­tandyryldy.

Qazir elorda – adam tanymastaı ózger­gen. Álemdegi sulý da kórkem astana­lar­dyń biri. Jan-jaǵyn jasyl orman kóm­kergen, bıik úıleri kókpen tiresken ásem qalaǵa aınalǵan. Ekonomıkasy men óndirisi damyǵan, úlken megopolıs. Shet aımaqtardyń da máseleleri birtindep sheshildi. Aqmola astanaǵa aınalǵannan keıin elordaǵa Almatydan zııaly qaýym ókilderi qonys aýdaryp, qalanyń rýhanı ómiri de jandana tústi.

 Eki ǵasyr toǵysynda boı kótergen jas astananyń qalyptasýy men damýyna Elbasynyń sińirgen eńbegi zor boldy. Sol kisiniń basshylyǵymen elorda­nyń kórkeıýine az bolsa da óz úlesimdi qosqanymdy, ómirimniń baǵaly sátteriniń biri dep sanaımyn.

Búginde bas qalanyń turǵyndary 1 mıllıon 200 myńnan asty, bul san áli kóbeıe túsedi. Sondyqtan bir ózekti máseleni aıta ketkim kelip otyr. Elordany tirshilik kózimen qamtyp otyrǵan «Astana» sý qoımasy 1968 jyly boı kótergen, ol 300 myń turǵynǵa shaqtalyp jasalǵan. Qazir qala halqy 1 mıllıonnan asty. Máselen, qar qalyń túspeı sý kelmese, úlken problema týady. Mysaly, 2001 jyly qoımaǵa sý kelmeı qalyp, ne isterimizdi bilmedik. Sonda Elbasy qarjy bólip, jarty jyl ishinde Qaraǵandy – Ertis kanalynan 20 shaqyrymǵa sý qubyryn tarttyq. Endi osy kanaldan 80-90 shaqyrymdy quraıtyn «Astana» sý qoımasyna qubyr tartý kerek. Sonda bul másele sheshimin tabady. Bul jaıynda áli joba daıyndalǵan joq.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti –Elbasynyń: «Bul dúnıede bizdiń bir ǵana Otanymyz bar, ol – táýelsiz Qazaqstan. Elińniń uly bolsań, elińe janyń ashysa, azamattyq namysyń bolsa, qazaqtyń ult­tyq jalǵyz memleketiniń nyǵaıyp-kór­keıýi jolynda jan terińdi syǵyp júrip eń­bek et. Jerdiń de, eldiń de ıesi óziń eke­niń­di umytpa!» degen qanatty sózi adamǵa maz­mundy oı salady.

Qorytyp aıtqanda, táýelsizdikten artyq baqyt joq, osy jolda qanshama ata-babalarymyz basyn báıgege tigip, qurban boldy. Endeshe, sol kıeli uǵymdy elimizdiń árbir azamaty qadir tutyp, qasterleı bilýi qajet. Táýelsizdigimiz máńgilik jasasyn!

 

Sansyzbaı ESILOV,

memleket jáne qoǵam qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Kaspıı teńizine úsh adam batyp ketken

Aımaqtar • Búgin, 21:18

Tekeli laı kóshkininen tazartylyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 19:53

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Uqsas jańalyqtar