Ekonomıka • 08 Qańtar, 2022

Terrorshylar áreketinen ekonomıkaǵa qansha zalal keldi?

70 ret kórsetildi

Elimizde, ásirese Almaty qalasynda bolyp jatqan jappaı tártipsizdik saldarynan memleketke jáne bızneske asa aýqymdy ekonomıkalyq shyǵyn keldi. Buzaqylardyń basbuzarlyq áreketinen áleýmettik mańyzy bar nysandar, saýda oryndary jáne bıznes sýbektileri qatty zardap shekti. Aldyn ala esepteý boıynsha búkil el aýmaǵyndaǵy shaǵyn jáne orta bıznes nysandaryna kelgen zalal mólsheri 87 mlrd teńgege (200 mln dollar) baǵalanady.

Almatyda uıymdasqan qaraqshy-terrorshylar toby qarý-jaraq dúkenderine shabýyl jasaǵan jáne polısııanyń qarýlaryn tartyp alǵan. Olar polısııa bólimshelerine, ákimshilik mekemelerge, telearna keńselerine, saýda núkteleri men qoǵamdyq tamaqtaný oryndaryna shabýyl jasady. Munyń barlyǵy mıllıardtap sanalatyn shyǵynǵa ákelip soqty. Qalada ásirese, Magnum, Small, «Tehnodom», Sulpak, Alser, «Evrıka», «Sportmaster», «Intertop», Mon Amie jáne Kimex saýda jelileri qatty shyǵynǵa ushyrady. «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń aqparaty boıynsha, Almatyda 519 bıznes nysany men 14 iri oıyn-saýyq ortalyǵy zardap shekken. Jalpy, elimizdiń 10 aımaǵynda 1091 nysanda ornalasqan 920 bıznes sýbektisi zardap shekken. 8 qańtar tańǵy 9:00-degi jaǵdaı boıynsha kelgen shyǵyn kólemi 88,1 mlrd teńge bolsa, sonyń 86,8 mıllıardy Almatyǵa tıesili.

Sonyń ishinde qarý-jaraq satýmen aınalysatyn 6 dúken («Korgan-sentr» JShS, «Arma-56» JShS, «Anna-16» JShS, «Anna» JShS, «Orýjeınık» JShS, Pro-Hunt JShS) túgel tonalǵan.

«Túngi ýaqytta buzaqylardyń esik-terezine buzyp, dúkendi tonap jatqanyn áriptesterimnen estidim. Biz oqıǵa ornyna jedel jetip, bolǵan jaıdy vıdeoǵa túsirdik. Taýarlardyń barlyǵy derlik urlandy. Al kompanııamyz shash etekten shyǵynǵa batty. Ázirge shyǵyn kólemin naqty aıtý qıyn. О́zimiz de esimizdi endi jıyp jatyrmyz» deıdi Lıýdmıla esimdi dúken qyzmetkeri.

Kóptegen kásipkerler qıraǵan nysandaryna áli tolyq jetip úlgermegendikten jáne tolyqqandy esepteý júrgizilmeýi sebepti soma kólemi aldaǵy ýaqytta óse túseri sózsiz. Negizinen saýda, qoǵamdyq tamaqtaný, qyzmet kórsetý jáne qarjy sektoryndaǵy kásipkerlik nysandaryna úlken zalal tıgen. Ǵımarattardyń qasbeti, kireberisi, qoljetimdi úı-jaılar búlingen. Qymbat jabdyqtar, tehnıka, ınterer zattary, taýarlyq-materıaldyq qor jáne basqa da zattar urlanǵan. Azamattardan múlikke keltirilgen zalal jáne aýlalar men turǵyn úı keshenderinde jaryqtyń joqtyǵy týraly shaǵym kelip túsýde. Kásiporyn basshylary bolsa jumysshylardyń jalaqysyn esepteı almaı otyr, óıtkeni ınternet joqtyqtan tranzaksııalar tolyq toqtaǵan.

Ekonomıka taqyrybynda jazatyn jýrnalıst, sarapshy Aıbar Oljaıdyń aıtýynsha, Almaty men ózge qalalardaǵy oqıǵalar Ulttyq qorǵa salmaq túsirip, ekonomıkanyń damýyn tejeıdi.

«Almaty 1-2 aı óziniń donor mártebesinen aıyrylýy múmkin. Biraq ony qaladaǵy orta bıznestiń qıraǵan, tonalǵan múlikteriniń shyǵynyn, onymen birge ortaq kommýnaldy sharýashylyqtyń shyǵynyn eseptegennen keıin ǵana aıtýǵa bolady. Qazir shaǵyn bıznes onsyz da salyqtan bosatylǵan. Almaty – úlken qala, tıisinshe shyǵyny da az bolmaıdy. Donor óńir qatary azaısa (Mańǵystaýdyń endigi donorlyǵyna qatysty úlken suraq bar) búkil Qazaqstandy qaıta qalpyna keltirý men halyqqa arnalǵan túrli jańa jeńildikterdiń shyǵyny Ulttyq qorǵa artylatyny sózsiz. Onyń aktıvteri qundy qaǵazda bolǵandyqtan kesh alý úshin jańa úkimettiń halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynan qaryz alýynan basqa jol joq. Qazaqstannyń bırjalyq ındeksteri qulap jatyr. Nesıe reıtınginiń de tómendeýi biz úshin qaryz stavkalarynyń qymbattaýyna alyp keledi», deıdi sarapshy.

Bul oraıda «Atameken» UKP bıznes-qaýymdastyqpen birlese otyryp keltirilgen shyǵyn mólsheri týraly kásipkerlerden aldyn ala aqparattardy habarlaıdy. Qazirge deıin call-ortalyqqa 2000-ǵa jýyq qońyraý kelip túsken: maroderlyq máseleler boıynsha – 937; fors-major máseleleri boıynsha konsýltasııa úshin – 23; jeke tulǵalardyń qońyraýy – 650. Ázirge nysandarǵa kelgen shyǵyndy tolyqtaı zerdeleý múmkin bolmaı tur. Elde ınternettiń bolmaýy da jumysqa kedergi keltirýde.

Almatyda jáne Almaty oblysynyń ortalyǵy Taldyqorǵan qalasynda iri sýpermarketter áli jabyq kúıinde tur. Tek úı janyndaǵy kishigirim dúkender ǵana jumysyn jalǵastyrýda. Azamattar negizinen nan, un, makaron ónimderin kóptep alyp jatyr eken. Sonymen qatar qalalardaǵy janar-jaǵarmaı beketteri de ishinara jumys isteýde. Beketterde maksımým 3 myń teńgege benzın quıýǵa múmkindik bar.

Elde Tótenshe jaǵdaıdyń engizilýine jáne ınternettiń joqtyǵyna baılanysty Memlekettik kirister komıteti 2022 jyldyń 5-19 qańtar aralyǵyn tehnıkalyq aqaý dep moıyndaý týraly hattamaǵa qol qoıdy. Qajet bolǵan jaǵdaıda salyq tóleýshi shot-faktýrany qaǵaz kúıinde shyǵara alady. Ol úshin aıyppul sanksııasy qoldanylmaıdy. TJ merzimi kezinde kásipkerler fıskaldy chek ornyna taýar chegin basyp shyǵaryp, tutynýshyǵa usynýǵa quqyly. Bul rette Aqorda ekstremıster áreketinen zardap shekken shaǵyn jáne orta bıznes (ShOB) sýbektilerine qoldaý kórsetetinin málimdedi. Búkil el boıynsha ShOB-qa kelgen zalal kólemi 90 mln dollarǵa baǵalanyp otyr.

Sonymen qatar birqatar ekinshi deńgeıli bankter, sonyń ishinde Halyk Bank, Kaspi, Forte Bank, Altyn Bank, «Bank SentrKredıt», Jusan Bank jáne «Nurbank» 5-19 qańtar aralyǵynda nesıelerboıynsha tólem jasalmaǵan jaǵdaıda aıyppul men penıa eseptelmeıtinin habarlady. 7 qańtar tańerteńnen bastap Kaspi mobıldi qosymshasy qaıtadan jumys isteı bastady. О́zge bankterdiń mobıldi qosymshasy áli qalypty jumys rejımine oralǵan joq.

Bas prokýratýranyń habarlaýynsha, tártip buzýshylarǵa 8 jyldan bastap ómir boıyna deıingi bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylady. Sonymen qatar olar azamattyqtan da aıyrylady. «Qazirgi kezde qylmystyq isterdi fıksasııalaý jáne jınaqtaý júrgizilip jatyr. Osyǵan baılanysty halyqtan mobıldi telefondaryndaǵy oryn alǵan tártip buzýshylyqtardyń vıdeo jazbasyn saqtaýdy suraımyz» delingen habarlamada. Qazirdiń ózinde terrorızm aktisi faktileri boıynsha birneshe qylmystyq is qozǵaý bastalyp ketti.

О́tken aptanyń sońynda teńge kýrsyn anyqtaıtyn Qazaqstan qor bırjasy (KASE) jumys istegen joq. Sońǵy saýdadaǵy jaǵdaı boıynsha bir dollar 431,5 teńgege satyldy. Kaspi mobıldi qosymshasynda dollarlyq depozıtti toltyrǵan jaǵdaıda teńge kýrsy 436, dollarlyq depozıtten sheship alǵan jaǵdaıda 433 teńge dep kórsetilgen. Kross-kýrs rejıminde jumys isteıtin halyqaralyq servıster bir dollardy 435,28 teńge dep baǵalaıdy. KASE-tegi saýda-sattyq búgin ashylady. Al Qazaqstandaǵy tártipsizdikter kezinde Brent markaly munaı baǵasy barreline 82,5 dollarǵa deıin qymbattady.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar