Qazaqstan • 12 Qańtar, 2022

Syn saǵat: sabaq pen úmit

260 ret kórsetildi

Jańa jyldyń alǵashqy kúnderinde elimizde bolǵan oqıǵalardyń sebebi te­reń­de jatsa kerek. Ony táptishtep tek­serip, saraptap, oǵan quqyqtyq baǵa beri­letin kúnder alda.

Elimizde sońǵy 30 jylda tabystarmen qatar kemshilikter de boldy. Sol qatelik­terge kóz juma qarap, sapadan góri sandyq kórsetkishterge kóp mán berilip ketkenge uq­saı­dy. Osy qubylys ómirdiń barlyq salasyn qamtyǵany da belgili. Onyń, ásirese, azamattardyń sanasynyń ýlanýyna yqpaly zor boldy. Odan basqa Batystyq lıberaldyq demokratııasynyń jymysqy áserin de umyt­paǵan jón.

Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵynyń saltanatty qorytyndysy ótken jyldyń sońynda jasalsa, onyń shynaıy jáne mazmundyq-sapalyq baǵasyn, ókinishke qaraı, terrorısterdiń shabýylyna jol berilý faktisi berip otyr. Osy ahýal Qazaqstannyń bolashaǵyna beıjaı qaramaıtyn árbir azamatqa basyna jaı tús­kendeı áser etkeni ras. Búginderi halyq kimge jáne nege senerin bilmeı dal bolyp, boılaryn úreı bıleýde. Olar keshegi «gúldengen, turaqty Qazaqstanǵa ma, álde búgingi kúnniń aqıqatyna aınalǵan «halyqaralyq deńgeıde moıyndalǵan jetistikterdiń» kózden ǵaıyp bolyp bara jatqan shyndyǵyna senýi kerek pe?

Olaı bolsa, osyǵan deıin júrgizilip kel­­gen memlekettik saıasatty qaıta qarap, «qoz­­ǵaýǵa bolmaıtyn» taqyryptar men suraq­tar­dyń barlyǵynyń basyn birjolata ashyp, «kóleńkeli» saıasattyń artynda tur­ǵan «qaı­ratkerler» men «sýǵa batpaıtyn, otqa janbaıtyn» deldaldardyń shynaıy bet­per­desin ashatyn mezgil keldi. Qoǵamdy adam­ǵa qarsy qara kúshterden osylaısha tazartpaı turyp jaǵdaıdyń ońalýy ekitalaı. О́ıtkeni keshegi kúnge deıin ózimiz kýási bolǵan ekiushtylyq pen nemquraıdylyqqa, nátıjesiz jáne sapasyz áreketterge, shalaǵaılyq pen at tóbelindeı azǵandaı toptyń yǵyna jyǵylyp, olardyń halyq ústinen kún kórýine kóz juma qaraýdyń qısyny bola qoımas. Konstıtýsııaǵa sáıkes barlyq azamattardyń zań aldynda quqyqtarynyń teńdigi qaǵıdatyn qatań eske salatyn kez de keldi. Sonda ǵana olardyń demokratııalyq quqyqtary men bostandyqtary saqtalatyny sózsiz.

Álemdik demokratııalyq úrdis kórsetken­deı, Batystyń tyǵyryqqa tirelgen jáne bedelinen jurdaı bolǵan «qos standartty» zańǵa emes, ózderine yńǵaılap oıdan shyǵarylǵan, qoǵam turmaq tabıǵat zańyna kereǵar keletin, qaıdaǵy bir «erejeler» men «qundylyqtar» symaqta­rynan ne qaıyr. Anyǵynda, bul kúshterdiń ańsaıtyny Qa­zaqstandy otqa orap, onyń geostrategııalyq mańyzdy keń-baıtaq, asty men ústi  qazba baılyqqa toly jerine ıe bolý arqyly elimizdi qýyrshaq memleketke aınaldyrý. Qol­dary qanǵa boıalyp, búkil álemge aty shyq­qan terrorıstik ıdeologııany ustanǵan lankes­terdiń Almaty jáne Qazaqstannyń basqa da qalalardaǵy qatygezdigi men qoldanyp jat­qan tásilderi osynyń naqty aıǵaǵy bola alady. О́ıtkeni bul ereýil emes, naǵyz soǵystyń ózi.

Mine, osyndaı jaǵdaıda Memleket basshysy Q.Toqaevtyń UQShU-nyń kómegine júginýi obektıvti qajettilik jáne zańdy sheshim ekendigin eskergen abzal. Sebebi qalyptasqan ahýaldy beıbit sherý dep baǵalaý múldem múmkin emes. Kerisinshe, bul is júzinde, táýelsiz Qazaqstannyń barlyq terrıtorııasyn derlik bir mezgilde qamtyp, bir ortalyqtan basqarylyp, úılestirilgen, muqııat jáne arnaıy daıyndalyp, aldyn ala josparlanǵan, sheteldik sodyrlardyń qatysýymen uıymdastyrylǵan terrorlyq jáne qaskóılik akt. Mine, osyndaı ashyqtan-ashyq elimizdiń memlekettiligine qaýip-qater tónip, táýelsizdigimizdiń taǵdyry syn tezine túsken shaqta UQShU-ǵa arqa súıegenimiz durys boldy. Mundaǵy basty maqsat – eldi­gimizdi saqtap qalý, Táýelsizdik pen mem­leket­tiligimizdiń tuǵyryn shaıqaltýǵa jol bermeý. Ol qoǵamda tynyshtyq pen turaqtylyq ornatyp, halyqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartyp, onyń quqyqtaryn saqtaýǵa múmkindik týdyrady. Álde bizge terrorıstik shabýyldyń zardaptaryn eńserýge kómektesemin deýdiń ornyna, búliktiń shyǵý sebepterin «sheshýge» dep otyrǵan AQSh-qa arqa súıeý kerek pe edi? Joq, Qazaqstan oǵan bara almaıdy. О́ıtkeni munyń artynda adam quqyqtary buzyldy dep bizdi kinálaý men sanksııa salý jáne t.b. jymysqy áreketterdiń turǵandyǵy belgili. Olaı bolsa, Prezıdenttiń tóńiregine toptasyp, halqymyzdyń birligin nyǵaıtý qajet.

Elimizdiń jasandylyq pen jalǵan josparlardan bas tartyp, jańa da jaýapkershiligi joǵary, halyq únine qulaq asatyn saıasat júr­gizýge kiriskeni jón. Jetistikterimizdi qaı­ta qarap, osal tustarymyzdy anyqtaýǵa múmkindik mol. Bul burynǵy zamannyń bitip, etek-jeńimizdi jınaýdyń, Qazaqstannyń jańa­rýynyń bastaýy bolmaq.

Sońǵy jańalyqtar

Tozaq qaqpasy

Rýhanııat • Keshe

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar