Ádebıet • 13 Qańtar, 2022

Aqynnyń pıdjagy

69 ret kórsetildi

Elordadaǵy Ulttyq mýzeıde kórnekti aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Jumeken Nájimedenovtiń birqatar dúnıesi saqtalǵan. Sonyń ishinde aqynnyń ózi kıgen bylǵary pıdjagy men galstýgi bar.

 

Bul jádigerdi 2015 jyly «Mý­zeıge syı tartý» ak­sııasy aıasyn­da aqynnyń qyzy Áıken tap­syr­­ǵan. Pıdjak eki túı­­­meli, qara tús­ti byl­­­ǵa­rydan tigil­gen. Ony aqyn Más­keý­degi áde­bıet ınstı­týtynda oqyp júr­gende satyp alypty. Qundy eki jádi­ger de jaqsy saq­tal­ǵan. Arqaly aqyn «Joq, umytýǵa bolmaıdy!», «Jaryq pen jylý», «Kúı kitaby», «Mezgil áýenderi», «Ulym, saǵan aıtam», «Qyzǵaldaq jaıly ballada», «Men týǵan kún», «Jeti boıaý», «Meniń topyraǵym», «Urpaǵym, saǵan aıtam» jáne taǵy basqa jyr jınaq­tarymen ulttyq poezııamyzǵa óz­geshe órnek, jańa lep ákeldi. Proza janrynda da tabandy eńbek etip, «Aq shaǵyl», «Kish­kentaı», «Dańq pen daq­pyrt» atty romandaryn jazdy. Sondaı-aq Jumeken aǵamyzdyń esimin memlekettik Án­uran avtorynyń biri retinde qurmetpen aıtamyz. Sańlaq sýretkerdiń «Meniń Qazaqstanym» atty óleńder men das­tandar jınaǵyna 2010 jyly Memlekettik syılyq berildi.

Aqynnyń dosy, belgili jazýshy, Memlekettik syı­lyqtyń laýreaty Orazbek Sársenbaı «Jume­kenniń júregi» degen esteliginde: «Qazaq poezııasynyń oqshaý turǵan úsh báıteregi – Qasym, Muqaǵalı, Jumeken bir-birimen taǵdyrlas ómir keshipti. Jas jaǵynan úsheýi de qyryqtyń qyrqasyna shyqqanymen, elýdiń eteginen ustap úlgermegender. Al shyǵarmashylyq ómirbaıan turǵysynan kelsek, bizdińshe bul úsheýi de negizinen aıtaryn aıtyp, jazaryn jazyp ketkender», dep salmaq­ty sóz aıtqan eken.

 

Sońǵy jańalyqtar

Tozaq qaqpasy

Rýhanııat • Keshe

Eskilik pen estilik

Ádebıet • Keshe

Polısııa: Kadr hám qadir

Qazaqstan • Keshe

Máńgilik saıahatshylar

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar