Teatr • 23 Qańtar, 2022

Qazirgi dramatýrgııa: Úmit pen senim

2947 ret kórsetildi

Kórkem shyǵarma men dramatýrgııa ózara egiz. Birin-biri tolyqtyryp otyrady. Áýelde súbeli sóz arqyly oqyrmanǵa jetken keı týyndylar sahnalanyp, óz kórermenin taýyp jatady. Bul da qoǵamnyń, mádenıettiń damýyna úles qosatyn faktordyń biri bolmaq. Qazirgi qazaq dramatýrgııasy týraly kóp nárseni aıtýǵa bolady.

Árıne, qordalanǵan máseleler de barshylyq. Biz osyny negiz etip, osy salada eńbektenip júrgen qalamgerlermen dóńgelek ústel uıymdastyrdyq. Atalǵan máslıhatqa jazýshy-dramatýrg Sultanáli Balǵabaev, belgili teatr synshysy Álııa Bópejanova, jazýshy-dramatýrg, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Serik Asylbekuly, dramatýrg Saıa Qasymbek jáne teatrtanýshy Jazıra Ahmetova qatysyp, óz oılaryn aıtty.

Sóz ben keıipkerdiń is-áreketi basty róldi atqarýǵa tıis

 – Búgingi teatrdyń baǵyty sózden góri áreketke kóshken zamanda dramatýrgııa aqsaı ma?

Sultanáli BALǴABAEV:

– Joq, bulaı dep aıta almaımyn. Dramatýrgııanyń aqsaý sebebi bul ekeýinde de emes, múldem basqada. Shyn­dap kelgende, qazirgi qazaq dramatýr­gııasy tórt aıaǵynan túgel bolmasa da soǵan jaqyn­daý aqsap tur deýge bolady. Bul jaǵdaı sońǵy kezde qalyń buqara halyqtyń teatrlarǵa degen ynta-yqylasynyń barynsha tómendeýinen aı­qyn ańǵarylady. Buǵan naqty dá­lel keltireıin. Men teatrda sonaý sek­se­nininshi jyldardan bastap biraz jyl qyz­met atqardym. Mine, sol kez­de­gi jurt­­shylyqtyń teatrǵa degen qyzy­ǵýshy­lyǵy men qazirgi jaǵdaıynyń arasy aspan men jerdeı. Iаǵnı ol kezde qashan kórseń de jurt teatrǵa aǵylyp kelip jatatyn, ár qoıylym saıyn kórer­mender zaly halyqqa lyq toly bolatyn. Qazir múldem basqasha. Naqtyraq aıtqanda, sońǵy jyldary bizdiń teatr­lar úshin kórermen jınaý eń úlken, kúrdeli má­se­lege aınalǵan. Sonyń saldarynan mektep oqýshylary men áskerdegi sar­­baz­dardy tabannan tozyp júrip, uıym­dastyryp jınap ákeletin jaǵdaı jıi baıqalady. Qazirgi pandemııa kezinde bul jaǵdaı tipten kúrdelengen bolsa ke­rek. Al sonda kórermenderdiń osynsha azaıyp ketýiniń basty sebebi nede? Ol qıyndyq, eń aldymen, teatrlarymyzda dramatýrgııa janrynyń óz erekshelikteri men shart talaptaryna jaýap bere almaıtyn, kórermen kóńilinen múldem shyqpaıtyn sapasyz pesalardyń ońdy-soldy kóbeıip, birinen keıin biri sahnalana berýinen týyndap otyr. Osyǵan oraı, myna máseleni de aıta ketsek deımiz. Myńdaǵan jyldyq tarıhy sonaý grek, rım zamanynan bastalatyn dramatýrgııalyq shyǵarma árqashan da kórermenge, qalyń buqara halyqqa arnap jazylyp kelgen. Iаǵnı kez kelgen pesa teatrǵa kelgen kórermendi spektakl kezinde magnıtteı tartyp, qyzyqtyryp otyratyndaı bolý kerek. Eger ol talap oryndalmasa, kórermen spektakldi kerek etpeıdi, tipti keıde shymyldyq jabylmaı turyp úıine qaıtady jáne jaı ǵana qaıtpaıdy, endigári kórmegenim teatr bolsyn dep túńilip ketedi. Bizdegi dramtaýrgııany aqsatatyn eń basty jaǵdaı, mine, osydan týyndaıdy.

Álııa Bópejanova:

–  San ǵasyr­lyq tarıhy bar teatr óneri nebir da­mý kezeńderinen ót­ti. Al úzdiksiz damý, órkendeý, jań­ǵy­rý, jańarý – ómir­diń, demek, óner­diń de uly zańdylyǵy. HH ǵasyr­dyń soń­ǵy shıreginde bastalǵan kórkem­dik-estetıkalyq izdenister jal­ǵa­syn taýyp, HHI ǵasyr teatry da nebir jańa formalar izdeý jolynan ótip ke­ledi. Búgingi teatrdyń sózden góri áre­ket­ke kóshý baǵytyn ustanýy týraly áńgimeni osy oraıda qarastyrý kerek bolar. Sahnada jańa kórkemdik til izdeý úderisteri, ıaǵnı teatrdyń tek sózge baı­lan­baı, óziniń basqa da kórkemdik múm­kindikterin (plastıkalyq teatr, saýnd drama, storıtellıng, derekti teatr­men sıpattas qazirgi non-fıkshn, kommer­sııalyq sıpaty bar ımmersıvti teatr, t.b.) tereńirek ashý búgingi tańda Qazaq­stan teatrlarynda da júrip jatyr. Degenmen de nebir jańa formalyq izde­nister drama janrynyń óz kórkemdik zańdylyqtarymen damýyna kedergi bola almaıdy. Bul rette, jeke pikirimde, naǵyz psıhologııalyq dramalardyń, demek, shynaıy psıhologııalyq teatrdyń jóni bólek. Kórkemdigi joǵary, qoǵamǵa, kórermenge aıtary bar dramalyq qoıylymdar, menińshe, búgingi tilmen qısyndaǵanda, qashanda trendte bolady. Buǵan kórkem mysal Astanadaǵy M.Gorkıı atyndaǵy akademııalyq teatr­dyń «Putqa tabynýshylar» spek­tak­li. Talantty dramatýrg Anna Iаb­lonskaıanyń (ókinishke qaraı, 2011 jyly Máskeýdegi terakt kezinde qaza tapqan) bul dramasyn kórnekti rejısser Ionas Vaıtkýs sahnalaǵan. Túkpirde jalǵyz shamnyń álsiz jaryǵy bar qap-qara dekorasııaly sahnada (qoıýshy-sýretshi Q.Maqsutov) qap-qara kıingen bes-alty adam. Bir-birine japsyryla qatarlaı qoıylǵan oryndyqtarda tyrp etpeı otyr. Ár keıipkerdi zal túkpirinen túsken jaryq iri planǵa shyǵarǵanda kózin jumǵan kúıi monologin bastaıdy. Jeke-jeke bul monologter birte-birte qaıshylyqty, tartysty dıalogterge aınalady. Keıipkeriniń búkil kóńil kúıin, tutastaı ómirin oryndyqtyń ústinde tyrp etpeı otyryp keship shyǵatyn akterlerdiń sheberligi keremet! Sahnada sóz saltanat qurady! Psıhologııalyq, tipti dúnıetanymdyq nebir tartys­tar daýystyń reńkimen, emosııamen beri­ledi. Bul kórkem spektakl búgingi tań­da sóz teatrynyń kúni ótip barady, kórermenderdiń qulash-qulash mono­logterdi tyńdap otyrýǵa qulqy joq degen pikirlerdiń kúl-talqanyn shyǵarady. Qulash-qulash monologteri jetkilikti, eki saǵatqa jýyq júretin qoıylymdy kórermen sahnadan kóz almastan demin ishke tarta otyryp kórip shyǵady.

Bastan-aıaq sózge qurylǵan, akterlerden, jalpy, shyǵarmashylyq ujymnan óte úlken sheberlikti talap etetin klassıka qashan da ómirsheń. Tarıhtan birer mysal aıtar bolsaq, fransýz rejısseri Klod Karrer men ataqty Pıter Brýktyń kóne úndi eposy «Mahabharatany» úsh kesh, al kórnekti qazaq rejısseri, ustaz Maman Baıserkenovtiń «Tynyq Dondy» eki kesh qoıǵany belgili. Búginnen aıtsaq, ótken kúzde Máskeýdegi Vahtangov teatrynyń 100 jyldyǵyna teatrdyń kórkemdik jetekshisi Rımas Týmınas sahnalaǵan «Soǵys jáne beıbitshilik» spektakli. Saıası-qoǵamdyq jáne teatr salasynyń basylymdary men saıttarynda keremet resenzııa, pikirler jarııalandy. Sonyń birazynda jazyldy: eki úzilispen 5 saǵat boıy júrgen spektaklden birde bir kórermen ketpegen! Klassıkalyq ádebıet, demek, kórkem sóz – qashanda teatr men kıno úshin shalqar teńiz baılyq. Jáne teatrlardyń kórkem, qýatty, zamanaýı, ýaqyt talabyna jaýap beretin dramatýrgııaǵa múddeliligi anyq.

Serik Asylbekuly:

– Qazirgi bizdiń ulttyq teatrlarda qoıylyp júr­gen spektaklder dra­matýrgııalyq spektaklderden góri mýzykalyq, klassıkalyq shoýlarǵa uqsap ketti. Ondaı qoıylymdardy kórip otyrǵan kezde biz kádimgi dramalyq spektakldi kórip otyrǵandaı emes, balet­tik, mýzykalyq qoıylymdy kórgen­deı áser alamyz. Sondyqtan dra­ma­da, dramalyq shyǵarmalarda, eń aldy­men, sóz ben keıipkerdiń qarapaıym is-áreketi basty róldi atqarýǵa tıis. Al endi mýzyka men mımıka bolatyn bolsa, plas­tıka bolatyn bolsa, ol tek qosymsha árleý úshin, belgili bir az mólsherde sonyń dızaıny retinde qyzmet etýi kerek. Mysaly, Shekspırdiń, Anton Chehovtyń nemese Gerhard Gaýptmannyń pesalaryn sahnadaǵy mýzykalyq, klassıkalyq shoýlarǵa aınaldyryp, olardyń mazmunyn arzandatýdyń qajeti joq. О́ıtkeni balet spektakliniń, mý­zykalyq spektaklderdiń óziniń atqa­ratyn róli bar, al dramalyq týyndylardy balettik spektaklge nemese mýzykalyq qoıylymǵa, mýzykalyq shoýlarǵa aınaldyrý bul drama jan­rynyń tabıǵatyn buzady. Onyń negizgi fýnksııasy bul emes.

Saıa QASYMBEK:

– «Aldymen sóz jaralǵan» degen álemdik qaǵıdaǵa súıensek, teatr sahnasynda sóz qajet bolmaı qalady degen másele joq. Bolmaıdy da. Qoǵamda ózgeris bolǵan saıyn kezeńine sáıkes óner alańynda da qaqtyǵystar men kezeń talabyna saı ózgeris hám betburys bolatyny qalypty jaıt. Solaı bolýǵa tıis te. Máselen, teledıdar paıda bolǵanda «radıo qajet bolmaı qalady», ınternet shyqqan kezde «telearnalar jabylady» degen ispetti qobaljý bolǵan. Qyzyǵy, jónsiz qobaljý bolǵanynda. Qalasaq ta, qalamasaq ta, ýaqyt talaby – dramatýrgııanyń ónboıyn kóktep otyrady. Iá, sońǵy kezde qımyl-qaraketke qurylǵan qoıylym etek alǵany ras. Kóbine buny «kórermenniń sózdi tyń­dap otyrýǵa shydamy joqtyǵymen» túsi­n­dirip jatady. Áıtse de, ózgenikine yntyǵýdan teatr da qalys qalmaı, Eýropa standartyna elikteý de bar. Odan úrkýdiń qajeti joq. Rejısser shyǵarmashylyq kóginde qalyqtaýy, aıdynynda júzýi qajet. Dramatýrg, pesasyn tańdaǵan rejısserdiń sheshimine jaǵalaspaı, oı erkindigine shekteý qoımaýy kerek. Pesadan tapqan oıyn júzege asyrýǵa jantalasqan rejısserde oı erkindigi bolmaıynsha, kórkem dúnıe týmaıdy. Kórermen talǵamy san alýan bolǵandyqtan, qoıýshy-rejısser sahna tórinde zamanaýı qaraketterdi kóbeıte otyryp qoıýǵa quqyly. Tek standarttaý­dan qashqan jón. Erkindik degenimiz osy eken dep te qazaqtyń ulttyq sanasyna syımaıtyn jónsiz formany tyqpalaýǵa qarsymyn. Damyǵan Eýropa teatrlarynda qoldanylatyn formalar, qazaq teatry­na saı kele beredi dep oılamaımyn. Bul jerde – ulttyq bolmys mańyzdy ról atqarady.

Teatrdy Eýropa standartymen ól­sheý – eń úlken qatelik. Eýropalyq kórer­men sanasyna nár alýǵa barady. О́kinishke qaraı, qazaq teatrlaryna baratyndardyń basym kóbi «kezdeısoq» kórermen ekeni jasyryn emes. Bul teatrdyń nashar jumys isteıtindiginen emes, tabıǵatymyzda teatrǵa degen súıispenshilik qan tamyrymyzben birge kelmegendikten bolsa kerek. Sondyqtan dramatýrg te ýaqyt talabyn saraptap otyrýǵa májbúr. Dramatýrgııanyń ba­ra­tyn jeri – sahna. Sahnadaǵy qaqty­ǵysty tamashalaıtyn – kórermen. Al kórermen – jahandanýmen tikeleı qa­rym-qatynasta ómir súrip jatqan qoǵam. Asyǵys. Tipten teatrda otyryp ta jumy­syn oılap otyratyndar kóbeıdi. Áıtse de, Stanıslavskııdiń «500 kórermenniń arasynan 5 kórermenniń sanasyna ózge­ris engize bilsek, sol kúnimizdiń tek­ke ket­pegeni» degenindeı, árqıly deń­­geı­­de­gi aǵymmen birge kórermen jete­­ginde ketýdiń ózindik zalaly baryn umyt­paýymyz kerek. Álbette, dramatýrgııa da ýaqyt dınamıkasymen sanasqany jón. Ol degenimiz sóz qaraketinen qashý emes. Qımyl-qaraketke arnalǵan balet teatry bar. Balet teatryna barǵan kórer­men sózdi emes, plastıkany kú­tedi.

Jazıra Ahmetova:

– Búgingi tańda zamanaýı teatr úrdisi de, formaldy tásili men tynysy da ózgergen. Jańasha stılıstıkalyq kóri­nisi, áleý­mettik kelbeti men belsendi bir kúshi bar. Árıne, teatr dramatýrgtiń emes kórermenniń reaksııasyna qaraı ózgere alady. Dramatýrgııanyń bir erek­sheligi, bul – táýeldi janr, teatrdyń tiregi. Shyǵarmalar qanshalyqty sapaly bolsa teatrlardyń kórkemdik kelbe­ti de soǵan saı qalyptasady. Aqyn qoǵamdy qalaı jyrlasa dramatýrg te qoǵamnyń kókeıkesti máselelerin qozǵaıtyn ótkir pesalar jazý kerek. Kez kelgen pesa sahnaǵa jol tarta bermeıdi, birinshi kórkemdik keńestiń talqysynan ótedi, sahnaǵa qoıýǵa kele me, kelmeı me osy jaǵy qarastyrylady, ekinshi, sahnaǵa spektakldiń premerasy shyǵarda ony halyqqa kórsetýge bola ma, bolmaı ma degen oımen mamandarǵa arnaıy kórsetý arqyly baǵasyn alady. Búgingi kórermenniń talǵamy da basqa. Teatr – ómir aınasy deımiz. Kórermen teatrǵa sahnadan ómirdi kórýge barady. Al osy teatr baǵytynyń bir tutqasy –  ol rejıssermen dramatýrgtiń ártúrli ıdeıalyq modelderdi qoldanýynda. Qo­salqy kózqaras bolǵan kezeńde ǵana teatr ózgeris ákele alady. Búginde teatr rejıssýrasynda jańa býyn qalyp­tas­ty. Buǵan eýropalyq zamanaýı teatr úr­disi yqpal etti. Teatr Batys menta­lı­tetin tolyǵymen meńgerdi. Jańa kózqa­raspen qaraıtyn jalyndy jastar keldi. Zamanaýı dramatýrgııa bolma­ıynsha, zamanaýı teatrdyń qalyptasýy da qıyn. Tek jańalyq, jańasha qoıý osy eken dep shekten shyǵyp ketpegenderi de jón. Keıbir jaqsy shyǵarmalar rejısserlerdiń kemshiliginen jutań tartyp qalady. Al kerisinshe, keıbir orta­qol spektaklder jaqsy rejısserdiń qolyna túsip, baǵy janyp ketedi. Sheks­pır, Ostrovskıı, Chehovtardyń pesalary zamanynda teatrǵa jan berip bir dúmpý ákelgen. Dramatýrgııa aqsaı ma deımiz. Dramatýrgııany kenjelep qalǵan óner dep qaraǵan soń, ol aqsa­maǵanda ne qylsyn. Dramatýrgtiń ını­sıa­tıvasyn kim tyńdap jatyr. Olardyń násibin keıbir rejısserler enshilep ketti, ózderi jazyp ózderi qoıatyndary bar. Dramatýrgııa úrdisi kontekstindegi qubylystar da búgingi ýaqytpen sóılegeni durys. Biraq qazirgi tańda sózden góri áreketti jaqsy kóre­tin rejısserler kóbeıdi. Buryn klassıkalyq shoqtyǵy bıik týyndylardy sahnadan tolyǵymen kóretin bolsaq, búginde sol týyndynyń rımıksin, ıaǵnı qysqartylǵan sózsiz nusqasyn kórip júrmiz. Zamanaýı tilmen sóıleý tendensııasyn kórsetkenimizben de túpnusqadan kete almaımyz.

 

Teatr tarıhpen aınalysatyn ǵylymı-zertteý ınstıtýty emes

 – Pesa jazatyn dramatýrgterdiń basym kópshiligi nege ózge qalamdas­tarynyń pesalaryn oqymaıdy?

Serik Asylbekuly:

– Árıne, qalamdastar bir-birin ózara oqyp júrý kerek. Biraq, eń aldymen, klassıkany oqyǵan jón. Álemdik klassıkanyń eń úzdikterin oqyǵan durys. Áıteýir bizdiń zamandastyń týyn­dysy ǵoı dep kez kelgen ortaqol dúnıel­erdi nemese kórkemdigi tómen pesalardy oqyǵannan onyń dramatýrgke beretin paıdasy da, emosıonaldyq baılyǵy da joq ekeni ras. Oqyǵan kezde ol shyǵarmany qazaq jazdy ma nemese cheh, fransýz, orys qalamgeri jazdy ma bizge báribir, tek shyǵarma qazirgi zamandaǵy eń myqty dúnıe bolsa bolǵany. Al qazaq jazdy eken dep eshqandaı qundylyǵy, kórkemdigi joq shyǵarmalardy oqı bergennen dramatýrg sheberligi jaǵynan da, kásibı jaǵynan da ósip jarytpaıdy. Bir sózben aıtqanda, neni oqı bilý óte mańyzdy.

Álııa Bópejanova:

– Muny dra­matýrg­tardyń ózinen suraý kerek bolar. Arasynda oqıtyndar da, oqymaıtyndar da, oqý shart emes dep oılaıtyndar da bar shyǵar. Al bir baıqalatyny – dramalyq shyǵarmalar jarııalaýǵa basylymdarda onsha qulyq joq.

Sultanáli BALǴABAEV:

– Eger shynymdy aıtsam, maǵan pe­sa jazatyn dramatýrgterdiń basym kópshiligi qatar júrgen qalamdas­tary­nyń ǵana emes, jalpy eshkimniń de eshqandaı shyǵarmasyn oqymaıtyn sııaqty bolyp kórinedi. Men Mádenıet jáne sport mınıstrligi janyndaǵy teatr óneri jónindegi Kórkem­dik keńestiń múshesimin. Kóp jyl «Táýel­sizdik tolǵaýy» konkýr­synyń qazylar alqasynda boldym. Osyǵan oraı, ár kezeńde jańadan jazylǵan kóptegen pesa oqyp, óz pikirimdi bildirdim. Sonda baıqaǵanym, pesa jazǵandardyń bári bolmasa da, basym kópshiligi pesa degenniń ne ekenin, onyń ózge janrdaǵy shyǵarmalardan qandaı aıyrmashylyǵy bolatynyn jete bilmeıtini anyq ańǵarylady. Bas­qa­ny bylaı qoıǵanda, pesany qaǵaz­ǵa túsirgende onyń gramatıkalyq erek­shelikteri men erejeleri bolatynyn eskerý kerek qoı. Mysaly, pesada keıip­kerdiń sózderi men avtordyń túsin­dirmeleri qajet jaǵdaıda jaqshaǵa da aly­nyp, eki túrli áriptermen jazylýǵa tıis. Pesalaryń kópshiliginde osy shart-talap múldem aıaqasty bolady. So­nyń saldarynan pesadaǵy keıip­ker­diń dıalogi men avtor sóziniń qaısysy­nyń qaı jerden bastalyp, qaı tustan aıaq­ta­latynyn túsinbeı, adamnyń basy qatady.

Tipti keıde avtordyń óz pesasynyń sahnada qoıylǵanda neshe saǵat, neshe mınýt júretinine deıin naqty kórsetip qoıatyn kisi kúlerik jaǵdaı da kezdesedi. Iаǵnı bul avtordyń bireýdiń pesasyn oqymaq túgili, jalpy, teatrǵa barma­ǵan, al ǵaıyptan taıyp anda-sanda bara qalsa ondaǵy jaǵdaıǵa shyǵarmashylyq tulǵa retinde tereń oı júgirtpegenin kórsetedi. Áıtpese, spektakl degenniń aldyn ala túsirilip, ár mınýtyna deıin daıyn bolyp turatyn kıno emes, tiri organızm ekenin, soǵan oraı spektakldiń uzaqtyǵy ár kúni ártúrli bolatynyn ań­ǵarar edi ǵoı. Áıtse de, eń bas­ty má­se­le bul aıtylǵandar da emes. Eń bas­tysy, keıbir dramatýrgterdiń pesa oqy­­maıtyny olardyń jazǵan drama­lyq shyǵarmalarynyń bolmys-bitimi­nen ańǵarylady. Buǵan naqty mysal keltireıik. Sońǵy ýaqytta tarıhı derekterdi pesaǵa kóshirip alyp, teatr sahnasynda keıipkerlerge sol máli­met­terdi qaz-qalpynda kezek-kezek aıtqy­za berý bizde úırenshikti jaǵdaıǵa aınal­ǵan. Mundaı kemshilikter, ásirese, sońǵy kezde jańadan jazylǵan tarıhı dramalardan aıqyn baıqalady. Iаǵnı sahnaǵa áýeli bir qarııa shyǵyp, ótken tarıhty aıta bastaıdy. Sosyn ol tarıhtaǵy aıtyl­ǵan keıipkerler kezek-kezek ortaǵa shyǵyp, bul oqıǵanyń qalaı bolǵanyn uzyn-sonar dıalogtermen habarlap, sosyn birden ketip qalady. Endi sahnaǵa basqa keıipkerler shyǵyp, basqa tarıh týraly jańa «baıandama» jasaýǵa ki­risedi. Sóıtip, uzyn-sonar áńgime-leksııa osylaı jalǵasa beredi.

Mundaı pesalardy kórkem shyǵar­ma, shynaıy dramatýrgııa dep túsinýdiń qazaq ádebıeti men qazaq teatr ónerinde qalaı, qaıdan paıda bolǵany múldem túsiniksiz. О́ıtkeni teatr tarıhpen aına­ly­sat­yn ǵylymı-zertteý ınstıtýty emes, adamnyń jan dúnıesin, taǵdy­ryn, kúıinish-súıinishin kórsetetin qa­sıet­ti óner ordasy emes pe? Arǵysy grek, rım zamanynan bastap, bergisi Sheks­pır, Chehovqa deıingi búkil dramatýrg­ter pesa jazýdy osylaı túsingen. Tipti ózimizdiń Muhtar Áýezov, Ǵabıt Músirepovter de óz keıipkerlerin orta­ǵa shyǵaryp, tarıhı shejirelerdi sol qal­pynda aıtqyzyp qoımaǵan. Mundaı jaǵdaılar qazirgi qazaq teatrlarynan basqa ózge elderde óte sırek kezdesedi. Tipti osy ózimizdiń Qazaqstandaǵy orys teatrlary da mundaı shyǵarmalardy esh­qashan sahnalamaıdy.

Jazıra Ahmetova:

– Pesa da ádebıettiń bir janry degenimizben de, muny qandaı oqyrmandar oqıdy? Tek teatr úshin ǵana qajet pe dep ózime suraq qoıamyn. Bizde nege «Pesa» degen jýrnal joq? Bir ǵasyrdan astam tarıhy bar dramatýrgııanyń áli bir turaqty qonysy joq. Sebebi jylyna júzge jýyq pesa jazylady. Úsh jyl qatarynan dramatýrg O.Janaıdarov «Sovremennaıa dramatýrgııa «Drama.KZ» festıvalin ótkizip keledi. Úzdikteri ártisterdiń kómegimen sahnada oqylymǵa shyǵady. Onlaın kezinde eki jyl qatarynan Almaty qýyrshaq teatrynda 60-tan asa dra­ma­týrgpen jumys istep, pesalaryn oqydy. Biraq teatrdan basqa da oqyrmandardy osy janrǵa nege baýlymaımyz. Basylymǵa shyqpaǵan pesany kim qaıdan oqymaq? Al avtorlar pesany jelige jarııalaı qoımaıdy. Tipti dramatýrgter qalamdastarynyń pesasyn oqý bylaı tursyn, qoldaý kórsetip teatrǵa keletinderi de sırek. Jalpy, dramatýrgtiń mindeti pesasyn jazý, satý ǵana emes, teatr men dramatýrgtiń arasynda ádebı agent bolýy, pesa marketıngin qalyptastyrýy kerek.

Saıa QASYMBEK:

О́z basyma ja­ýap bersem, qyzmet babyma oraı drama­týrgterdiń pesalaryn kóp oqımyn. Kórer­menge aıtary baryn iriktep, kórkem­­dik keńeske usynamyn. Ásirese jas dramatýrgterdi kóp qoldaıtynymdy ja­syrmaımyn. О́ıtkeni aldyndaǵy «múıizi qaraǵaıdaı» dramatýrgterden jol kútip, jasqanyp turǵan jas dramatýrgterge qoldaý kóbirek kórsetilse, olardyń boıynda dramatýrgııaǵa degen ynta, qy­zy­ǵýshylyq paıda bolady. Qaı salada bolsyn, Qudaı syıǵa bergen talantyn «ózine» qyzmet etkizetinder tabylady. Dramatýrgııa da «ondaı talanttardan» kende emes. О́kinishke qaraı, «Menen basqa dramatýrg joq. Men – sońǵy dramatýrgpin» dep júrgen aǵa býyn ókilderiniń baryn da bilemiz. Pesasy kóbirek qoıylǵan dramatýrgte «ózinen basqa dramatýrg joq» degen pikir tez qalyptasyp ketetinin baıqadym. Oǵan «Ataqtynyń aty-jóni tursa, repertýarymyz súbeli kórinedi» dep, teatr tarapynan da jalpaqshesheılik bolyp jatatynyn qosyńyz. Aldyńdaǵy myq­­ty­men kásibı básekege túse júrip, sońynan ergen jas býyndy taptap ket­kenge jol bermeýimiz kerek. Qala­my jasqanyp turǵan jas dramatýrgke qoldaý kórsetip, dramatýrgııanyń bo­la­shaǵy úzilip qalmaýyna tájirbıeli dramatýrgterdiń yqpal ete bilýi óte mańyzdy. Búginde telearnalarda qap­ta­ǵan jobalarǵa ssenarıı jazý tıim­di bolyp ketti. Anaý aıtty júrekke sal­­maq salyp áýre bolmaı-aq, jeńil-jel­­pi ssenarıılermen qomaqty aqsha tabýǵa bolady. Kóp jaǵdaıda teatrlar pesańdy tegin berseń qoıyp, qalamaqy surasań teris aınalyp ketedi. Bunyń aqyry dramatýrgııanyń quldyraýyna, daǵdarysqa ushyraýyna aparyp soǵady. Sodan qorqamyn. Sol sebepti jas dramatýrgterdi qoldap, jastardyń kózqarasymen sanasa otyryp, qate jerine qolushyn bergen abzal.

 

«Biz erteń adam bolyp qalý úshin búgin teatrǵa baramyz»

– Qoǵam úshin teatr mańyzdy dep oılaısyz ba?

Jazıra Ahmetova:

– Teatr óneri de – qoǵamdyq oı-sa­nanyń negizgi bir formasy. Halyqty este­tıkalyq adamgershilik pen izgilikke tárbıeleýdiń bir quraly ispettes. Sta­tıs­­tıkalyq málimet boıynsha qazir Qa­zaqstanda 65 teatr jumys isteıdi. Iаǵnı ár qalada teatr bar. Onyń 52-si memlekettik (bul qatarda 4 ulttyq (etnos­tyq) teatr: uıǵyr, koreı, nemis já­ne ózbek teatry bar). Al munyń syrtynda laborotorııa­lar men jeke teatr­lar (halyqtyq teatr­lar) júzden asady. Teatr bolǵan kúnniń ózinde kórermen kele me? Kórermenge teatr kerek pe dep te aıtqyń keledi. Birinshiden, balany teatrǵa ákelmes buryn ata-ananyń ózin teatrǵa úıretý kerek sekildi. Damyǵan za­man tıketon sekildi onlaın bılet satylymdary bar bolǵan kúnniń ózinde kórermenniń teatrǵa tartylýy áli de aq­sap keledi. «Balanyń alǵashqy mektebi – qýyrshaq teatry», degen N.Gogol. Mek­tep oqýlyqtaryna arnaıy qosymsha teatr degen dáris engizse, bálkim kózqaras ózgerer me edi. Ata-analar 500 teńgege ba­la­ny teatrǵa aparǵannan góri, 5 myń teń­gege megaparkke aparǵandy durys kóredi. Bálkim bizge de megateatr qajet shyǵar.

Sultanáli BALǴABAEV:

– Kez kelgen eldiń mádenı dárejesi eń aldymen teatr óneriniń jetistigimen baǵalanady. Bul rette Qazaqstannyń múmkindigi óte zor. Qazir elimizdegi kásibı teatrlardyń uzyn sany 60-tan asady. Bul teatr­lar – Qazaqstannyń mádenı-rýhanı saladaǵy baǵa jetpes baılyǵy. Olar memleketimizdiń táýelsizdigine, elimizdiń ósip-órkendeýine qyzmet etýge tıis. Teatr­­larymyzdyń repertýarlyq saıa­satynan elimizdiń tynys-tirshiligi, má­denı-rýhanı deńgeıi júıeli túrde kórinis berýi kerek.Teatrlarymyz­­dyń mun­daı dárejege kóterilýine qarjy­lyq-materıaldyq jaǵynan tıisti jaǵ­daı jasalǵan. Iаǵnı Qazaqstandaǵy teatr óne­rin búgingi zaman talabyna saı bıik deńgeıge kóterip, damytýǵa to­lyq múm­kindik bar. Biraq, ókinishke qa­raı, ol múmkindik oıdaǵydaı júzege as­paı keledi. Iаǵnı bul salada jedel túrde qolǵa alatyn ózekti máseleler az emes. Olardyń eń bastylarynyń biri – teatrlardyń repertýaryn kórkemdik sapasy joǵary jańa pesalarmen qam­tamasyz etý. Osyǵan oraı, taǵy bir máselege aıryqsha toqtala ketkimiz keledi. Ejelden qalyptasqan dástúr bo­ıynsha ulttyq dramatýrgııa órkendemeı teatr óneri eshqashan alǵa baspaıdy. Sondyqtan da álemdegi barlyq eldiń teatrlary eń aldymen ózderiniń tól týyndylaryn sahnalaıdy, repertýardyń basym bóligin óz avtorlarynyń pesalary quraıdy. Al bizdiń teatrlardaǵy qoıylymdardyń keminde jartysy – sheteldik shyǵarmalar. Bizdegi teatr­lardyń repertýaryn qadaǵalap, jańa qoıylymdardyń kórkemdik sapasyn baǵalap otyrýǵa Mádenıet já­ne sport mınıstrliginiń shamasy jet­peıdi. О́ıtkeni Qazaqstandaǵy teatr­lardyń basym kópshiligi oblystyq, qala­lyq ákimdikterge baǵynady. Al bul ákimdikter men olardaǵy Mádenıet basqar­malary óz teatrlarynyń repertýaryn qadaǵalap, jańadan sahnalanǵan qoıylymdardyń kórkemdik sapasyna baǵa berýge jetkilikti kóńil bólmeıdi.

Serik Asylbek:

– Qoǵam úshin árıne teatr mańyzdy. Teatrǵa ne úshin barý kerek, «Biz erteń adam bolyp qalý úshin búgin teatr­ǵa baramyz», dep bir uly sýretker aıtypty, ıaǵnı teatr bizdiń ishki jan dúnıemizdi baıytady, odan ári tereń­dete túsedi, jańa oı salady. Qoǵamdaǵy ornymyzdy izdetedi. Tomas Mann: «Teatr tobyrdy ultqa aınaldyrady», dep edi, osy sózdiń kádimgideı jany bar dep oılaımyn. Adamnyń kodtyq sanasynda búkil adamzat tarıhy jazýly tur. Teatr sekildi eshbir óner adamnyń búkil ishki qyrtysyn egjeı-tegjeıli ashyp, tanytyp bere almaıdy. Sol úshin de teatrǵa barýymyz kerek. Teatrdyń prozalyq shyǵarmalardan bir ereksheligi prozada avtor ómirdi baıandaıdy, sen ony kóz aldyńa ózińshe elestetesiń, tipti óziń rejısser, óziń kórermen bolyp, sol sýretterdi óziń tiriltip, óziń­she oı qorytasyń. Al teatrdyń kere­met­tigi – ómir seniń qaq aldyńda, sahna­da júrip jatady. Sen sol ómirdi ba­qylap, qarap, ishteı sol ómirdiń qa­ra­ma-qaıshylyqtaryn, baqyty men qýany­sh­yn, muńy men zaryn túsinip oty­rasyń. Iаǵnı prozadaǵy sııaqty ony ózińshe elestetpeısiń, dramatrýg ómirdi rejıssermen birge sahnada kóz aldyńa ákep beredi. Al kınodan ereksheligi, kınoda siz akterlerdiń oıyn sýret arqyly ǵana kóresiz, al munda tiri akterdi kóre alasyz, onyń búkil ishki álemin, jan dúnıesiniń qubylystaryn jıyrma, otyz, tipti júz metr jerden qarap otyryp, ózińiz kýá bolasyz. Bul teatr spektakli kópshiliktiń emosııalyq áserin kúsheıtedi. Teatrdyń adamzat balasyna qyzmet etip kele jatqanyna eki jarym myń jyl boldy, sodan beri televıdenıe, radıo, ınternet te shyqty, biraq teatrdy eshqaısysy óltire alǵan joq.

Saıa QASYMBEK:

– Álbette, mańyz­dy. Ýaqyt aǵynyn­da jeldeı esip, seldeı jóńkı bersek,  ótke­nimizden aıyrylamyz. Ekran­nan kórgendegi áser men teatr sahna­syndaǵy ártisterdiń jandy oıynyn tikeleı qarym-qatynasta otyryp kórgenniń áseri eki bólek álem. Bir ǵa­na M.Áýezovtiń «Qara­gózindegi» mahab­battyń úlbiregen sulýlyǵy, marjandaı tizilgen saf sózi men ulttyq kostıýmderdegi ártisterdiń sahnada oına­ǵanyn betpe-bet kórip otyrǵan kórer­menniń sanasynda tóńkeris bolýy, ult­tyq dástúrine degen mahabbaty oıanýy ekranmen salystyrǵanda áldeqaıda pármendi júredi. Kórermenniń kóz aldynda sóılep turǵan ártistiń oıy­nynan alǵan áserin, qoldaǵy telefonnan kórgen dúnıelermen salystyrýǵa da kelmes. Konfýsııden patsha: «Ultty joıý úshin ne isteý kerek?» dep surapty. Sonda Konfýsıı: «Dástúrin joıý kerek», dep jaýap beripti. Kórdińiz be, dástúrdi kórsete bilgenniń, saqtaýdyń mańyzdylyǵy qaıda jatyr?! Búgingi qoǵamda dástúrdiń máıegin saqtap otyr­ǵan jer – teatr. Qazaqtyń altyn baqany sanalatyn salt-dástúri, esh tilge uqsamaıtyn sóz sulýlyǵynan ulttyq dramatýrgııanyń julyny qu­ra­lyp, has sulýdyń ádemi órilgen burymyndaı saltanat quratyn jeri teatr sahnasy ekenin eskersek, teatrdyń ult úshin qanshalyq mańyzdylyǵy daralanyp shyǵa kelmek. Teatrdy qoldaýdyń, mápeleýdiń ulttyq qundylyǵy, ulttyq strategııasy óte zor. Sebebi teatrdyń toqtaýyna jol bersek, ulttyq bolmysymyzdy jahandaný jalmap, qazaqtyq kelbetimizdi joǵaltamyz.

Álııa Bópejanova:

– Árıne, qoǵam úshin teatr mańyzdy. T.Mannyń ataqty sózi bar ǵoı: «Teatr tobyrdy halyqqa aınaldyrady». Men bu­ǵan «...teatr halyqty ultqa aınaldyrady» degendi qosar edim. Teatr qashanda qoǵamdaǵy, adam sanasyndaǵy ózgeristerdi kórsetedi, al bolashaq perspektıvany da boljaı alsa – minde­tin eki-úsh ese oryndaǵany. Búgingi drama­týrgııaǵa osyny tiler edim.

 

Dramatýrgııanyń ekinshi ómiri sahnada tiriledi

– Pesa jazǵysy keletin, biraq neden bastaryn bilmeı júrgen talapkerge qandaı keńes beresiz?

Sultanáli BALǴABAEV:

– Men on bes jylǵa jýyq ýaqyt bol­dy T.Júr­genov atyndaǵy Qazaq ult­tyq óner akademııa­synda kınoteledrama­týrgııa mamandyǵy boıynsha kýrs jetek­shisi bolyp ustazdyq qyzmetpen aınalysamyn. Mine, osy jumysyma baılanysty bolashaqta dramatýrg bol­ǵy­sy keletin jas talapkerlerge shamam jetkenshe jol kórsetip, pesa jazý­dyń qyr-syryn úıretip kelemin. Jáne bul eńbegimniń jemisin de kórip júrmin. Mysaly, ózim tórt jyl oqytqan Aıdana Alamannyń «Júregimniń ıesi» atty pesasy M.Áýe­zov atyndaǵy teatrda sahnalanyp, synshylar men kórermen qaýymnan jaqsy baǵasyn aldy. Alısher Rahat deıtin shákirtim jaqsy jazýshy, dramatýrg retinde jurtshylyqqa kádimgideı tanymal bolyp úlgerdi. Jalpy, bul rette meni erekshe qýantatyny, qazirgi jastar baıaǵy bizdiń jas kezimizben salystyrǵanda óte erkin, barynsha ashyq-jarqyn, qabilet pen múmkindikteri de áldeqaıda mol. Mine, osy qabilet pen mol múmkindikterin olar durys, tıimdi paıdalana bilýleri kerek. Árıne, bul bolashaqta dramatýrg bolamyn degen jas talapkerlerge de tikeleı qatysty. Bul úshin ne isteý kerek? Meniń dramatýrgııa týraly baǵanadan beri aıtqan áńgimelerim eń aldymen, mine, osyndaı jastarǵa, ıaǵnı pesa jazǵysy keletin, biraq neden bastaryn bilmeı júrgen talapkerlerge arnalǵan. Sondyqtan da mundaı jastar osy áńgimede aıtylǵan máselelerdi birinshi kezekte eskerse deımin. Iаǵnı bolashaqta pesa jazamyn degen árbir jas talapker erte bas­tan dramatýrgııanyń qyr-syryn jan-jaqty zerttep, ábden oqyp, túsinip, ıgerip alýy kerek. Sonaý ejelgi rım, grek zamanyndaǵy pesalardan bas­tap, búginge deıingi dramatýrgııanyń úzdik shyǵarmalarymen jan-jaqty tanysyp shyqsa, tipten jaqsy. Mine, osyn­daı jaǵdaıda ǵana jaqsy dramatýrg qalyptasyp, kópshilik kóńilinen shyǵa­tyn kórkem pesa dúnıege keledi.

Álııa Bópejanova:

– Drama janry arqyly eń aldymen ózine, sodan keıin qoǵamǵa aıtary bolsa, áıteýir bir bastaıdy ǵoı. Osyndaı talantty jasqa maqsatty izdenis, tereń bilim, sana sergektigin tiler edim (tyz etpemen bir pesa, múmkin eki pesa jazýǵa bolar, sodan keıin ne jazaryn bilmeı, ártúrli kompılıasııaǵa ketý qaýpi bar). Shydamy jetip Erık Bentlıdiń «Jızn dramy» atty eńbegin oqyp shyqsa... Jalpy, belgili ádebıettanýshy, synshy, drama zertteýshisiniń osy eńbe­gin «Drama tynysy» dep pe, qazaq tiline aýdarsa da durys bolar edi. Janr qyr-syryn úıretetin basqa da eńbekter bar.

Serik Asylbek:

– Dramatýrg bol­ǵysy keletin árbir talapker eń al­dy­men Evrıpıd, Eshıl, Shekspır, A.P.Chehov. Ýılıam Tennessı, Iýdjın O Nıl, Gerhard Gaýptman, Samýel Bek­ket sııaqty álemdik dramatýrgııanyń korıfeılerin egjeı-tegjeıli zerttep oqýy kerek. Osy sııaqty álemdik deń­geıdegi sheberlerden úırengen jón. Tek ulttyq, aımaqtyq sheberlermen shek­­telip qalýǵa bolmaıdy. О́ıtkeni adam­­zatqa tánniń bári aǵylshynǵa da, qa­zaqqa da, orysqa da – bárine ortaq. Son­dyq­tan álemdik dramatýrgııa korıfeıleriniń shyǵarmalaryn eń aldymen tushynyp oqý kerek. Sodan keıin olardy taldaǵan teatr synshylarynyń shyǵarmalaryn oqyǵan durys. Osy oraıda aıta ketetin bir jaıt, bizdiń qazaq dramatýrgııasy nasıhatshyldyqtan, dıdaktıkadan, aqyl aıtqyshtyqtan arylýy kerek. О́ıtkeni óner degenimiz – aqyl aıtý emes. Bılerdi sarnatyp qoıyp, ábden jaýyr bolǵan aqyl aıtý emes, ómir­di tereńinen ashyp kórsetý, sonymen birge adamzat tirliginiń qupııalaryn ashý. Onyń ústine bizdiń spektaklder tym jadaǵaı bolmaýy kerek, aıtatynyn ashyp tastap, ekini ekige kóbeıtseń tórt bolady degen sııaqty qarapaıym dúnıelerdi táptishteýdiń esh qajeti joq. A.S.Pýshkınniń: «Iskýsstvo doljno byt nemnojko taınstvennym», degeni bar. Iаǵnı óner az bolsa da qupııa bolýy kerek. Ár sahnalyq shyǵarmanyń aıtpaq oıy, ıdeıasy onyń tómengi qabattarynda kórinbeı jatýy kerek, ony teatr synshylary men kórermender ózderi izdep taýyp alsyn.

Saıa QASYMBEK:

– Jeke táji­rıbemnen aıtsam, áý basta shyǵarmashylyq jolymdy dramatýrgtiń bilimimen bastaǵan joqpyn. О́ner salasynda júrgendikten, dramatýrgııaǵa degen qyzyǵýshylyǵym oıanyp, ózin­dik jumyspen aınalystym. Drama­týrgııanyń qurylymyn, qaqtyǵysyn, shıelenistiń sharyqtaý shegin kóp zerttedim. Máselen, dramatýrg bolyp qalyptasýyma Shekspır, M.Áýezov, M.Baıdjıevtiń týyndylary tikeleı yqpal etti. Múmkindiginshe О́ner akade­mııasyndaǵy dramatýrg daıarlaıtyn tájirıbeli mamandardyń aqyl-keńesin alsa, quba-qup. Dramatýrgııany bastamas buryn, eń aldymen, janrǵa degen mahabbattyń basty ról atqaratynyn aıtqym keledi. О́ıtkeni dramatýrgııanyń ekinshi ómiri sahnada tiriledi. Osyǵan daıyn bo­lýy kerek. Dramatýrgııanyń tez popýlı­zasııaǵa túsetin kınossenarıımen salystyrǵanda utylatyn da tusy baryn, biraq ultqa qosary mol ekenin bilse eken deımin.

Jazıra Ahmetova:

– Árıne kez kelgen jazýshy bir­den dramatýrgııaǵa kelmeıdi. Qazaq dramatýrgııasynyń ózindik qalyptasý joly bar, onyń arǵy-bergi tarıhynan da, negizin qalap ketken aǵa býyn shyǵarmalaryn oqysa, teatrmen birge tynystasa deısiń ǵoı. Jazý degenimiz onlaın qııaldaý emes qoı, taǵdyry bar jandarmen aralasý, pikir almasý sekildi kóp kórip, kóp júrý kerek. Jazatyn shyǵarmańa dánek izdeısiń. Tek qalamyń qarymdy, oıyń ushqyr bolsa, shyǵarmań da jerde qalmaıdy. Búginde T.Júrgenov atyndaǵy QUО́A-da arnaıy dramatýrgııa bólimi bar. Ol jerde D.Isabekov, S.Balǵabaev, S.Elýbaı, Q.Murat sekildi dramatýrgter dáris beredi. O.Janaıdardyń «Drama.kz», Q.Murattyń pesa jazýǵa, jazýshylyq qabiletin shyńdaý úshin, ádebıet pen dramatýrgııa salasyn tereń meńgerý úshin jas dramatýrgterge arnalǵan «Rıtm» respýblıkalyq stýdenttik shyǵarmashylyq laborotorııasy jumys isteıdi. Jas talapkerler qalamdastarymen birlese jumys istese, dramatýrgııaǵa jol tarta alady. Kez kelgen teatrdyń ádebıet bólimimen keńesse de baǵyt-baǵdar alady.

 

Dóńgelek ústeldi júrgizgen Dúısenáli Álimaqyn,

«Egemen Qazaqstan»

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar