Rýhanııat • 25 Qańtar, 2022

Ar aldynda arylý

6380 ret kórsetildi

Qaraly qańtarda qaıran jurtymyz astan-kesteń bola jazdady. Dúrbeleńde dúnıe tóń­kerilip, qanshama azamatymyz qur­ban bol­dy, bozdaqtarymyz qyrshyn ketti. 

Tirshi­lik­­tiń turlaýsyz, baqtyń baıansyz, dostyń opasyz, dúnıeniń de jalǵan eke­nin kórdik. Osy oqıǵa kókeıimizde kóp jaıtty túıýge, ońasha qalyp júregimizge boılap, ar al­dyn­da arylýǵa, sabaq alyp, sabaǵa túsýge sep emes pe?

Kisilik kiltine talpynǵan danyshpan Lev Tolstoı kezinde shirkeý tarapynan tyıym salynǵan «Ispoved/Táýbe» dep atalatyn áıgili eńbeginde «Biz adamzattyń ıigiligi úshin meılinshe jıi-jıi aıtýǵa, tez-tez jazýǵa, tolassyz basyp tarata berýge tıispiz degen nyq senimde boldyq. Barshamyz jalyqpastan jazyp jarııalap, basqalardy únemi úıretýmen boldyq. Biraq ózimizdiń eshteńeni bilmeıtinimizdi ańǵara almadyq, qarapaıym ǵana jaqsylyq pen jamandyqtyń aıyrmasyn uqpasaq ta, basqalardy damylsyz úıretýmen boldyq... Myń san jumysshy bizdiń jazǵan san mıllıon sózderimizdi kún-tún demeı sońǵy kúshin sarp etip baspahanalarda jedel terdi, basty, jarııalady, poshtalar tasymaldap taratty, biz kidirissiz joıqyn úıretýdi jalǵastyra berdik, únemi úıretýmen boldyq, biraq barshany tolyq úıretýge sonda da úlgermeı  qaldyq, so­dan keıin aqyrynda bizdi bular az tyńdaıdy dep ashýǵa býlyǵyp, qapalandyq», dep jazǵan eken. Kemeńgerdiń bul paıymy búgingi halimizdi aına-qatesiz baıandap turǵandaı. Qazir bizge tipti qaǵaz da, árip terýshi, tıpografııa, poshtashy da qajet emes, alaqandaǵy smartfonyńa oıyńa ne kel­se sony jazasyń da, jalpaq jahanǵa bir mezet­te tarata salasyń. Álbette ári qaraı tolas­syz úırete beresiń, úzdiksiz jazasyń, arasynda úı­rený­shilerdi kinálap qoıyp, jalyqpaı jalǵastyrasyń.

Ras, barshamyz jazarmanǵa aınaldyq. Qolymyz pernetaqtaǵa tıe qalsa, úndeý tastaımyz, joldaý jazamyz, oǵan qoldaýdy qosaq­taı­myz, urandy uranǵa ulastyramyz. Áıteýir áleýjelini kóbik sózge, kópirme lebizge lezde toltyra salamyz. Buryn sóz shirkin em bolsa, endi jelge aınaldy. Qalamǵa sert bergen qaýym­nyń qalyń dúrmektiń ishinde qadiri ketip, quty qashqan­­daı. Sózdiń kıesi, paıym-qısyn­nyń júıesi seti­negendeı. Osyn­daı halge tap kelsek te, biri­mizdi birimiz tyńdamaıtyn, tipti oqymaıtyn, oqy­saq ta selt etpeıtin boıkúıezdikke dýshar bolsaq ta, áıteýir jazýdan jalyqpaıtyn, aıtýdan aınymaıtyn tejeýsizdikke boı aldyrdyq.

Qańtar qasiretinen keıin de bir sát sabamyzǵa túsip, sabyr men táýbege kele aldyq pa? Joq, barshamyz aıǵaıǵa súreń qosyp, jyn soqqandaı, qyrqyn minse, qyr asa almaıtyn qysyr sózdi sapyryp otyrǵan joqpyz ba? «О́ner aldy – qyzyl til» dep, bar qazynadan asyl sózdi ardaqty sanaıtyn, «jaqsy sóz – jarym yrys» dep lebizin qutqa balaıtyn bataly jurttyń  urpaǵy ataly sózge qulaq aspaıtyn beıdaýa kúıge nege tústi? Bir sát te irkilmeı  barshamyz qarasózdi qara qu­ıyn­daı uıytqytyp otyrmyz. Mundaıda sózge salyq salynbaıtyny qandaı jaqsy.

Jazarmannyń jaýapkershilik júgin sezin­beı, ólermendikpen, órshelene jaza túse­miz. Barlyq sala boıynsha suńǵyla sarap­shy, maıtalman mamanbyz. Bireýi­miz biletinimizdi dáleldeý úshin, endi birimiz masattanyp maqtaný, keıbirimiz bi­reýdi maqtaý ıakı dattaý úshin, kelesimiz jaǵyný, jara­m­saqtaný úshin jazyp jatyrmyz. Arada otqa maı quıyp otyr­ǵandar da jetkilikti. Mereıtoı­lyq maqa­lalarda tipti esep joq. Sonda jan dúnıemiz­diń qalaýyna kóńil bó­­lip, túpki qalpymyzǵa oralyp, izgilikti izdeýge qashan bet bura­myz? Al aqıqatty aıqaılap, alasuryp izdemes bolar. Bir sát júrek túk­­pi­rine úńilip, ar ilimine júginip kórsek...

Bizge otyz jyl buryn arylý, sanany saýyqtyrý qajet edi negizi. Aryla almadyq. Sondyqtan sózimiz ben isimiz úılespeı, aqıqat­tan alshaqtap, shynaıy adamdyq bol­my­symyzǵa kóleńke tústi. Abaıdyń asyl qa­sıetin jıi dáriptesek te, ishki saraıymyz muntazdaı bo­lyp jaınap turmaǵan soń, ónege­sin ózegimizge daryta almadyq. Ne kerek, táýbemiz júrektiń ishin­de emes, erinniń ushynda boldy. Dana babamyz «Boıdaǵy mindi sanasam, taý tasynan az emes. Júregimdi baı­qasam, ınedeıin taza emes» dep parasat mu­narasy­nan izgilikpen ún qatady. Shyn mánis­inde, sózdiń kıesi ǵana emes, kisilik kel­betimiz, adamgershilik altyn arqaýymyzǵa aqaý túsip, rýhanı nárimiz solǵyn tartsa,  qundy­lyqtarymyz quldyrasa, buǵan kinálini syrttan izdemeý kerek. Ásirese sózimiz tozyp, tosań tartsa, soǵan sózdiń tutqasyn ustaǵan jazarmandar, sonyń ishinde aldymen biz ózimiz kináli emespiz be? Bálkim shyndyq pen aldaspan aqıqatty der kezinde aıta almaı kibirtiktep qalǵandyqtan sózimizde salmaq, bátýamyzda baılam qalmaı abdyrap otyrǵan bolarmyz?

Tolstoı aqıqattyń mánin iz­dep, arylyp, tirshiliktiń turlaý­syz ekenin uǵynyp, táýbege kelgen kitabyn «oıanyp kettim» dep aıaqtaǵan eken. Bizge de ótkennen sabaq alyp, ar aldynda arylatyn,  ujdanymyzdy tazartyp, táýbege keletin mezgil jetken sııaqty. О́liara shaqta ótkenge salaýat aıtyp, ókpe-renishimiz bolsa keshisip, úlkenimiz ben kishimiz, júmile jur­tymyz bir sát ońasha oılanyp, jappaı ary­lýdy bastan keshse, ulaǵatty ultymyzdyń sil­kinip qaıta túleri haq. Bul rette arylý, táýbe etý – keshirim surap, aqıqatpen bettesý ǵana emes, sol qatelikti ekinshi ret qaıtalamaýǵa serttesý ekenin de qaperde ustaǵan jón...

Sońǵy jańalyqtar

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 11:35

Búgingi valıýta baǵamy

Qarjy • Búgin, 09:32

Elimizdiń birqatar oblysynda úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:18

Arǵymaqtar alamany

Aımaqtar • Búgin, 08:42

Azııanyń úzdigi dep tanyldy

Sport • Búgin, 08:40

Eki oıyn keıinge shegerildi

Sport • Búgin, 08:37

Jan Joandy jeńdi

Sport • Búgin, 08:34

Jeńilisten kóz ashpaı tur

Hokkeı • Búgin, 08:32

Túrik qyzdary top jardy

Sport • Búgin, 08:30

О́nerpaz órender tánti etti

Aımaqtar • Búgin, 08:25

Basty maqsat – qoǵam dertinen arylý

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Sahna sańlaqtary qýanǵan kún

Pikir • Búgin, 08:18

О́ner adamdaryn alqalaý kerek

Pikir • Búgin, 08:15

Kásipkerliktiń áleýeti joǵary

Pikir • Búgin, 08:12

Sheshilýi kerek tórt túıtkil bar

Pikir • Búgin, 08:10

О́ńiraralyq kóshpeli kezdesý ótti

Referendým-2022 • Búgin, 08:05

Assambleıa belsene qatysady

Referendým-2022 • Búgin, 08:02

Uqsas jańalyqtar