Aımaqtar • 25 Qańtar, 2022

Qutqarýshyǵa da qutqarýshy kerek

638 ret kórsetildi

Dál osy Tótenshe jaǵdaılar depar­ta­mentinde temirdeı tár­tip orna­ǵan dep oılaıtynbyz. Qyz­met­te­ri adam ómirimen, til­siz jaýmen tikeleı baıla­nysty bolǵan soń, órt són­dirý­shiler, qutqarýshylar kerek-jaraqtarymen tolyq qam­tyl­ǵan­daı kórinetin. «Baqsam, baqa eken» demekshi, bul departamentte zańdy belden basyp otyrǵan basshylar bar sııaqty. Ol týraly órt sóndirý bólimderiniń mamandary ashyp aıtyp berdi. Pikir bildirgen qyz­metkerlerdiń biri qysym kórip, ju­mystan shyǵyp ketse, endi biri shyndyq izdep, shyryldap júr, sotqa aryzdanǵan. Túsingenimiz, bul eki azamattyń ǵana emes, mu­qym órt sóndirý bólimderiniń prob­le­masy ma dep qaldyq.

Áleýmettik jelige álem telmirgen za­manda dóp jazylǵan bir pikirdiń ózi bil­deı basshynyń taǵyn shaıqap jiberýi ábden múmkin. Kerisinshe, pikir ıesin ıt qosyp jumystan qýyp shyǵýy da qazirgi zamannyń kórinisi.

Katonqaraǵaı №27 órt sóndirý bóli­min­de qyzmet etip júrgen azamattyq qor­ǵaý aǵa serjanty, órt sóndirý avtokó­lik­teriniń júrgizýshisi Azat Mojanov byl­tyr Shyǵys Qazaqstan oblystyq Tó­tenshe jaǵdaılar departamentiniń ıns­tagram jelisindegi paraqshasyna ózi­niń jeke pikirin jazǵan soń jumystan shy­­ǵyp ketýge májbúr bolǵan. Aryzdy óz erkimen jazdy degen aty ǵana... Ju­mys­tan shyǵatyndaı ne jazdy deımiz ǵoı. Álbette, jeke basyndaǵy máseleni aıtpaǵan. Ashynǵannan jazylǵan pikir edi: «Raıondaǵy órt sóndirý bóliminde turǵan tehnıkamen halyqtyń kózine kó­ri­nýge uıat. Ústerine kıip júrgen formany óz aqshalaryna alyp, tehnıkalardy óz qaltalarynan aqsha jınap jóndep júr. Al sizderge ataq bolsa, bolǵany ma? Elim, jerim dep, kúıip júrgen bir ofıser joq» dep bir toqtaıdy da «raıondarǵa nege jańa tehnıka bermeıdi, soǵystan qalǵan shirik tehnıkalarmen áli júr. Álde pokazýha sizder úshin mańyzdy ma?» dep, jasy­ryn­baı, jasqanbaı bar máseleni jaıyp salǵan. Jumystan shyǵyp qalýyna sebep bol­ǵan sońǵy tamshy osy edi. Áıtpese, ol buǵan deıin de birqatar problemany qozǵaǵan.

 Qazyna qarjysy qaıda?

– Bul áleýmettik jelidegi pikirlerge bola bastalǵan qýdalaý emes. Ushy áride jatyr. 2019 jyldary órt sóndirý bólimimiz múldem qaraýsyz qaldy. Jylý joq, tehnıka ábden tozǵan... Múshkil kúıge túskenbiz. Tipti órt sóndirýge barý múmkin bolmaı qalǵan. Joǵarǵy jaqtaǵylar jergilikti bastyqty qysyp, ózderiń retke keltirińder degen. О́rt sóndirý qyzmetkerleri jyldar boıy aqsha jınap, kólik tetikterin ózderi aýystyryp keldi. Aqsha jınaý ábden mezi etken soń beıne úndeý jasap, Ámire Farhat Sákenuly degen bastyqqa jiberdim. Qystyń kúni jylýsyz otyrǵanbyz. Bir aptadan soń komıssııa kelip, ýáde etti. Eki aptadan soń 6 tonnalyq «Ýral» órt sóndirý kóligin berdi. Jylý júıesi retke keltirildi. Sodan bastap, bastyqtar sońyma maısham alyp tústi, – deıdi órt sóndirý bóliminde qyzmet etken Azat Mojanov.

Alaıda eki-úsh jyl buryn bergen «Ýral» kóliginiń artqy «mosty» isten shyq­qan. Tegi, eski kólikterdiń biri bolsa ke­rek...

– Synǵan «mostty» sheship, departa­ment­ke jiberdik. Biraq basshylyq bizge «satyp jiberdińder» dep jala ja­ýyp, 300 myń teńgege «most» satyp alýǵa máj­búrledi. Amalsyzdan aldyq. Al­ma­saq, bólim basshysynyń ju­­mystan shy­­ǵatynyn eskertken, – dep Ka­ton­­qa­ra­ǵaı aýylyndaǵy №27 órt són­dirý bó­li­min­degi máselelerdi búkpesiz áńgime­le­di A.Mojanov.

Sózderi dáleldi bolýy úshin foto­ka­me­raǵa túsirip alǵan beınejazbala­ryn, fotosýretterin de kórsetti. Avtobólshek sata­tyn dúkenderde arnaıy órt sóndirý­shi­lerdiń qaryzyn jazyp qoıǵan dápterge deıin bar eken. Sonda deımin, memlekettik mekemelerge qazynadan qarjy bólinbeı me? Bólingen jaǵdaıda, tehnıkalardy jóndeý úshin órt sóndirý qyzmetkerleri nege aqshany qaltadan shyǵarady? Tize bersek, suraq kóp.

– Osy joly Katonqaraǵaı aýylynda zeınetker Eldos Baıǵonysovtyń úıi órtendi. Shaǵyn úıden shyqqan órtti teh­nı­kalyq aqaýǵa baılanysty sóndire al­madyq. Sebebi órt sóndirý kóligi ózdi­ginen sý sora almaıdy. Motopompamen sorý degeniń – ýaqyt. «Qysqa jip kúrmeýge kelmeıdi» degen osy da. Ertesi ınstagram­dy ashsam, TJD paraqshasynda sý jańa tehnıkalarymen maqtanyp, jazba qaldyrypty. Aýdandaǵy eski-qus­qy kólikter týraly sóz joq. Sodan, aza­mat­tyq pikirimdi jazyp jiberdim. Erte­si komıssııa kelip, qyzmettik etıkany buzdyń dep aıyptady. «О́z erkimmen jumystan shyǵamyn dep aryz jazyp qoı. Biz seni qorǵap qalýǵa tyrysamyz. О́ıtkeni bastyq shyǵaramyn dese, osy aryzben bapsyz shyǵasyń» dep aldap, aryz jazǵyzdy. Qyzmettik tergeý de durys júrmeıdi. Aqsha týraly másele aıtpańdar degen. Kelgen komıssııa meni tekserý úshin ǵana kelip júrdi. Biraq tapsyr degen normatıvterin tapsyryp, ózime júktelgen mindetterdi múltiksiz at­qar­dym. Janǵa batqany sol ǵana, teh­nı­ka­larymyz órtke jete almaıtyny. Balabaqsha, mektepten órt shyqsa, ne bolady, bilmeımin. Basshylyq bolsa, shyndyqty aıtqan qyzmetkerlerdi qýdalaýdy ǵana biledi, – dedi jumystan shyǵyp qalǵan Azat Mojanov.

Aıtqandaı, Katonqaraǵaı aýylyndaǵy №27 órt sóndirý bóliminde turǵan úsh órt sóndirý mashınasy ózdiginen sý so­ra almaıdy. Sorǵylary jumys is­tese, eki-úsh mınýtta tórt-bes tonna sý toltyryp alar edi. О́kinishtisi, órt sóndirýshiler motopompa quryp júrip ýaqyt joǵaltady. Al tilsiz jaý jalmaǵan kezde, ár sekýnd qymbat. 1977, 1980, 1990 jyldary shyqqan tehnıkalardyń qaýsap turǵany sondaı, sısternalaryna deıin shirigen. Dánekerleýge jaramaıdy. Atalǵan bólimniń qyzmetkerleri ózderi aqsha jınap, 150-200 myń teńgege eki sısterna satyp alǵandaryn da aıtyp qaldy. Demek, memleketten qarjynyń bó­linbegeni me? Bólinse, maqsatsyz jum­saldy ma? Bul saýaldardy resmı túrde Shyǵys Qazaqstan oblystyq tóten­she jaǵdaılar departamentiniń bastyǵy E.S.Nurpeıisovke joldadyq.

Olardyń bergen jaýabyna súıensek, qosalqy bólshekterdi alý memlekettik satyp alý josparyna sáıkes Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi bóletin qarajat esebinen júzege asyrylady eken. TJD departamenti bastyǵynyń orynbasary D.Tıtovtyń bergen málimetinshe, órt sóndirý bólimderiniń jeke quramy ese­bi­nen qosalqy bólshekterdi satyp alý týraly aqparat túspepti. Qosalqy ból­shek­terdi satyp alý «Memlekettik satyp alý» portaly arqyly júzege asyrylady jáne qajettilik boıynsha bólimshe bas­shy­synyń baıanatymen ruqsat qaǵazy negizinde beriledi.

TJD departamenti bergen jaýaptarǵa qara­saq, jumystardyń barlyǵy zań jú­zinde. Túsingenimiz, qajet bolsa, avto­ból­shekterge memleket tarapynan qarjy bólinetin sııaqty. Al túsinbegenimiz, №27 órt sóndirý bólimi qyzmetkerlerin aqsha jınaýǵa nege májbúrlegen? Eger bir bólimniń órt sóndirýshileri aqsha jı­naıtyn bolsa, basqa bólimder de osy ádispen tehnıkalaryn jóndep júrgen joq pa? Iá, tumandy, kúmándi saýaldar kóp. Qajet bolsa, quzyrly organdar tekserip, aq-qarasyn anyqtaıtyn shyǵar. Alaıda TJD departamentin sotqa bergen Azat Mojanovtyń sózine súıensek, sýdıa da zańdy belden basyp, sheshim shyǵaryp júr. «Et sasysa, tuz sebesiń – tuz sasysa ne sebesińniń» kebi bolyp júrmese bolǵany...

 Qyzmetten ne sebepti tómendetken?

Qyzmetkerlerdi qýdalaý sekildi áreketter Katonqaraǵaıda ǵana emes, Rıd­der qalasyndaǵy órt sóndirý bólim­de­riniń birinde de bar sekildi. Este­rińizde bolsa, ótken jyldyń 10 mamyrynda Rıdder or­ma­nynan órt shyǵyp, otyzdan astam turǵyn úıdi jalyn shar­pyǵan. Bolary bolyp, boıaýy sińgen soń ádettegideı kinálilerdi anyqtady, shara qoldanyldy. Bul joly ormannan shyqqan órtke tikeleı qatysy joq №14 órt sóndirý bóliminiń bastyǵy Baqytbek Shylaı qyzmetinen tómendetilgen. 2019 jyly «Minsiz qyzmeti úshin» meda­limen marapattalǵan onyń qyz­metine tergeý júrgizilip, tártiptik komıssııa fýnksıonaldyq mindetterin tıisinshe oryn­damaǵany úshin laýazymynan tómen­detipti.

Basshylyqtyń bul áreketine úzildi-ke­sildi qarsy bolǵan Baqytbek Shylaı ádil­dik izdep, Prezıdentke hat joldaǵan, sotqa aryzdanǵan.

– Rıdderdegi úlken órt synyqqa syltaý boldy. Oǵan deıin de jala jabylǵan. On ret tekserý júrgizip, jumysymnan kinárat tappaǵan. Al Rıdderdegi órt qala­da­ǵy bólimshege qaraıdy. Tek sol kúni tótenshe jaǵdaı basqarmasy bo­­­­­ıynsha jaýapty bolyp, kezekshilikke tústim. Onyń aldynda da táýlik boıy kezekshilikte bolǵanmyn. Sodan «sen aqparat bergen joqsyń» dep jala japty. Meniń aqparat bergenim dáleldendi. Sot sheshimi bes kún ishinde shyǵady degen. Al TJD basshylyǵy eki kún bolmaı jatyp «Baqytbek Shylaıdy jeńdik» dep toılaǵan. Qazirgi ýaqytta karaýyl basshysy etip, eki satyǵa túsirip tastady. Kezekshilikke túsken kúnderi úsh retke deıin tekserý jiberedi. Endi medısınalyq komıssııa­dan ótýim kerektigin aıtyp, qýdalap jatyr. Anada oblystyq «TJD О́S jáne AQJQ MM» bastyǵynyń orynbasary Bolat Samarhanuly Nurdybaev shaqyryp alyp, «myna qyzmetten ketseńshi» degen. Meniń qandaı kinám bar?! Eń bastysy, óz mindetimdi atqardym. Rıdderdegi órtte jaýapty basqa maman bolsa da, tilsiz jaýdyń turǵyndarǵa qaýip tón­dir­­genin men habarladym. Aınalyp kelip, taıaq­tyń ushy maǵan tıdi, – dep ádilet­siz­diktiń oryn alǵanyn aıtty Baqytbek Shylaı.

– Taǵy birde kadr bóliminiń basshysy Damır Bıteshov habarlasyp, «qa­ra­ýyl basshysy bol» dedi. Qysqasy, joǵarǵy bastyqtar oryndy bosatsyn depti. Al ózderi týys-týǵandaryn jınap, tamyr jaıyp alǵan. Qyl aıaǵy, «órt bolǵanda, aqparat bergen joq» dep meni qyzmetten tómen­det­ti. Negizgi qatelik, qaraýyl bas­shysy Iý.Karabenıkovten ketken edi. Ol «ashyq jerde qurǵaq shóp janyp jatyr» dep jańsaq aqparat bergen. Ko­mıs­­sııa onyń qateliginen habardar. Biraq Iý.Karabenıkov qatań eskertý alyp, men qyzmetten tómendedim. Ol az deseńiz, meni jaqtaǵandardyń da qyzmeti tómendedi. Sebebi oblystyq TJD bas­ty­ǵy E.Nurpeıisovke men unamaımyn. Taǵy birde jala jap­qan­daryn aıtsa ketsem, byltyr 31 mamyrda Rıdderdegi dúkenderdiń biri­nen órt shyqty. Qalalyq órt sóndirý bóli­miniń aýmaǵynan shyqqan órt 3 dáre­jeli qaýiptiligi bar nysanǵa jatpaıdy. Ony aıtyp otyrǵanym, «3-dárejeli órt bolyp jatyr, sen nege barmaısyń?» dep B.Nurdybaev habarlasty. Bardym. Bizdiń bólimniń dıspetcherlerine eshkim habarlamaǵan. 1-MО́SB bastyǵy (búginde orynbasarlyq qyzmetke túsip qalǵan) Erikjan Dálibaev aýqymy úlken bolyp kete me dep úshinshi dárejeli dep aıtyp jibergen eken. Al ondaı jaǵdaıda basshylar, ofıserler bári kelýi kerek. Qalaı degenmen, 3-dárejege jatpaıdy. О́rt óshirildi. Meni tergedi, qýdalady taǵy. Aqyry qyzmetten tómendetip tyndy. Munda «bireýdi qalaı qurtsam, qalaı aqsha tapsam?» degen oımen otyrǵan basshylar memlekettik qyzmettiń sıqyn ketirip otyr, – deıdi osy ýaqytqa deıin minsiz qyzmet atqaryp kelgen órt són­dirý bóliminiń maıory Baqytbek Shylaı.

Sóz sońynda bul maqala shyqqan soń máseleni Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev óz nazaryna almasa, shyndyqtyń tunshyǵyp, qýdalaýdyń kúsheıetinin taǵy bir márte eske saldy. Onyń ústine Memleket basshysy jemqorlyqpen kúresti kúsheıte túsý kerektigin aıtqan. Árıne, problema kóterip otyrǵan Azat Mojanov pen Baqytbek Shylaıda «ju­mys­syz qalsam, otbasymdy qalaı asyraımyn» degen qorqynysh ta bar. Bes bala tárbıelep otyrǵan Baqytbektiń basqa jumysqa aýysyp ketýi de ońaı emes. Qalaı bolǵanda da, «Jańa Qazaq­stan­da» bir jaqsylyqtyń bolaryna senim bildirip otyr olar. Biz bolsaq, bolyp jatqan jaǵdaıdy baıandadyq.

 Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady

Aýa raıy • Búgin, 11:35

Búgingi valıýta baǵamy

Qarjy • Búgin, 09:32

Elimizdiń birqatar oblysynda úsik júredi

Aýa raıy • Búgin, 09:18

Arǵymaqtar alamany

Aımaqtar • Búgin, 08:42

Azııanyń úzdigi dep tanyldy

Sport • Búgin, 08:40

Eki oıyn keıinge shegerildi

Sport • Búgin, 08:37

Jan Joandy jeńdi

Sport • Búgin, 08:34

Jeńilisten kóz ashpaı tur

Hokkeı • Búgin, 08:32

Túrik qyzdary top jardy

Sport • Búgin, 08:30

О́nerpaz órender tánti etti

Aımaqtar • Búgin, 08:25

Basty maqsat – qoǵam dertinen arylý

Ekonomıka • Búgin, 08:23

Uqsas jańalyqtar