Qoǵam • 31 Qańtar, 2022

Balalar ınstıtýty – keleshek kepili

131 ret kórsetildi

Hakim Abaıdyń ózi «Adamnyń bir qyzyǵy bala degen» dep anyqtap aıtyp ketken jas órkenniń taǵdyry, bolashaǵy, tálim-tárbıesi men kúndelikti turmysy meıli qaı memleket, qaı ult bolsyn bas qatyrýǵa tıisti máseleniń biri.

Bylaısha aıtqanda, balanyń jaqsysy – áke men shesheniń ary, ata-ananyń abyroıy ǵana emes, bir ulttyń, sol memlekettiń uıaty, bedeli. Al ospadar tárbıe kórgen urpaq ata-ananyń da, memleket pen ulttyń da qaıǵysy men sory, qoǵamnyń baqytsyzdyǵy, jarasy bolmaq.

Quddy alys joldyń jaqynnan bastalatyny sııaqty, biz endigi ýaqytta bala tárbıesine otbasynan Otanǵa deıingi aralyqta ózara kóńil bólýdi ǵadetke aınal­dyrǵanymyz abzal. «Bala týǵanda aq qaǵazdaı bolyp taza týady, onyń ústine shımaıdy qalaı sal­sań, qaǵaz betine solaı túsedi, bala tárbıesi de solaı sııaqty, óziń qalaı tárbıeleseń, ol solaı tárbıelenedi» deıtin danyshpan Jan-Jak Rýssonyń naqyl sózi osyndaıda oıǵa oralady. Al uly jazýshy Tolstoı: «Bala tárbıeleý – shyndap kelgende, óz-ózińdi tárbıeleý» deıdi. Baıqasańyz, osyǵan deıin bala tárbıesine nazaryn aýdarmaǵan uly tulǵalar kemde-kem.

Qazirgi qoǵamdaǵy eń mańyz­dy másele – bolashaq urpaqtyń tárbıesi. «Balańdy tárbıeleme, ózińdi tárbıele» degen sóz osyn­daıdan shyqsa kerek. Jas memle­kettiń erteńgi ıelerin búginnen bastap, anyǵy týǵannan bastap tárbıeleý aldymen ata-ananyń, sosyn qoǵam men memlekettiń pary­zy ekenin keıde esimizden shyǵa­ryp alamyz. Bala tárbıesine baılanysty bizdiń elde qordalanǵan máseleler óte kóp. Osynyń ishinde til máselesi basty orynda tur. Balabaqshadan bastap úsh tildi qatar meńgerýge talpynǵan talaı qazaq balasy nátıjesinde eshbir tildi durys ári júıeli meńgerip shyǵa almaı, san soǵyp ta júr.

Turmystyń kúıbeńinen aspaıtyn keı ata-analar balany tárbıeleý jaýapkershiligin mektepke júktep tastaǵaly qashan?

Biz endigi jerde ózge elder sııaqty balalar ómirine kómek­te­setin balalar ınstıtýtyn ashýy­myz kerek. Bul ınstıtýt qazaq bala­larynyń qoǵamdyq tárbıesin, bilim alýyn, til meńgerýin, den­saý­lyq, ǵylym jaıynda jańa­lyq ashýyna múmkindik jasaý sııaqty qyzmetterdi qamtıtyn mekeme bolǵany abzal. Qazirgi balalarǵa ana tilinde oqıtyn ártúrli janrdaǵy kitap, ana ti­linde tyńdaıtyn balalar áni, ult­tyq erekshelikke saı oıynshyqtar men oıyndar, tipti qazaqsha mýlt­fılmder jetispeıdi. Joqty qaıdan tapsyn, sosyn balal­ar orys tilinen aqparat alýǵa, solardyń arnasynan bala­larǵa arnalǵan fılmder kórýge yntyǵady. Shyndyǵynda, balaǵa buryn ıgerilmegen dúnıeni meıirimmen, tózimdilikpen jáne mahab­batpen ıgerýge kómektesýi­miz úshin aldymen olardy ana tilinde tárbıe alýǵa, sol arqyly dúnıetanymdyq kózqaras qalyp­tastyrýǵa jol nusqaýymyz kerek. Osyǵan deıin bul máseleniń ońdy sheshimin tappaı kele jatqanyna tańymyz bar. «Memlekettiń birin­shi mindeti – onda týǵan balalar aqyl toqtatyp, eseıgenshe jaqsy baspanamen, kıimmen, tamaqpen qamtamasyz etý jáne bilim berý» degen Djon Reskınniń sózi ár balanyń taǵdyryna qatysty sóz bolyp otyr.

Biz aıtyp otyrǵan balalar ıns­tıtýty damyǵan elderde erterekte qurylyp, áli de jumys istep keledi. Mysaly, 1902 jyly qurylǵan Pıttsbýrg balalar ınstıtýty qoǵamdastyqtaǵy qajettilikterdi anyqtap, keıbir máselelerdi ónimdi túrde sheshý úshin áreket etti. Uıymnyń tarıhy Emıl Terrenýardan basta­lady, ol 1902 jyly poıyz apatynda eki aıaǵynan aıyrylǵan edi, sol kezde ol nebári úsh jasta bolatyn. Pıttsbýrg balalar aýrýhanasynan shyqqannan keıin onyń jesir qalǵan anasy  qamqorlyq jasaı almady. Keıin onyń bastamashylyǵymen atalǵan ınstıtýt qurylyp, balalarǵa qyzmet kórsete bastaıdy. Ár elde bala máselesi jaýapkershiligi mol másele bolǵany shyndyq. О́rkenıetti elder osy túıtkildiń sheshimin tabý úshin jan-jaqty umtylystar jasaǵany kári tarıh betinde jazýly tur.

Búgin balalar úshin jumys iste­sek, erteń sonyń jemisin kóremiz. «Balanyń jaqsy qasıetterin damy­týǵa den qoıyńyz, nátıje­sinde jamanshylyqqa oryn qal­maıdy». Bul sózdiń ıesi – Marııa Montessorı.

Mundaı uıym osydan bir ǵasyr buryn AQSh-ta da irgetasyn qalaǵan eken, naqtyraq aıtsaq, 1902 jyly kómekke zárý náres­tege qamqorlyq jasaǵan bir áıel­diń bastamasymen qurylǵan. Erek­she qajettilikteri bar balalar men jastarǵa arnalǵan ınnovasııalyq jáne ıntegrasııalanǵan dene jáne minez-qulyq densaýlyǵyn saqtaý, bilim berý jáne áleýmettik qyzmetter kórsetýdi negiz etetin balalar ınstıtýtyn qurý ıdeıa­sy áne sodan keıin toqtap qalǵan joq. Sol tusta táı-táı basqan balalar ınstıtýtynyń yntaly komandasy ózderi qyzmet kórsetetin balalar men otbasylarǵa qolǵabys etip, ósý jasyndaǵy balalardyń áleýetin tolyq ashýǵa kómektesedi. Olar Pensılvanııanyń ońtústik-batysyndaǵy jáne basqa shtat­tardaǵy jeti orynǵa baryp, jyl saıyn 9000-nan astam qyzmet túrin usynady.

Al Pensılvanııadaǵy EBS balalar ınstıtýty Chester orta­lyǵyndaǵy otbasylar úshin mamandandyrylǵan qyzmetterdi, densaýlyq saqtaý mamandaryna arnalǵan oqytý jáne tálimgerlik baǵdarlamalaryn jáne osy salany ilgeriletýge kómektesetin zertteý múmkindikteri boıynsha qyzmet usynyp keledi.

«Bala tərbıesi – memlekettiń mańyzdy mindeti» degen Pla­ton­nyń sózi máńgilik ózekti bolýy ǵajap emes. Ár el ártúrli saıasatty ustanǵanymen, olar­dyń ishinde bala tárbıesin mańyzdy dep qaraıtyn elder de barshylyq. Sózimizge tuzdyq retinde Gonkongty alaıyq. Biz sóz etip otyrǵan mundaı mekeme Gonkongta Hong Kong Limited balalar ınstıtýty dep atalady eken, 2003 jyly erekshe bilim berýdi qajet etetin eki balanyń ata-anasy arqyly qurylǵan bul mekeme búginde Gonkongtyń arnaıy ákimshilik aımaǵynda (HKSAR) arnaıy bilim berý qyz­metterin usyný boıynsha úzdiksiz jumys istep keledi. Al Inc. (CII) balalar ınstıtýty dep atalatyn Los-Andjelestegi atalǵan me­keme erekshe mańyzy bar ba­lalarǵa otbasy men qoǵamdaǵy zorlyq-zombylyq jaraqatynan aıyǵýǵa, senimdilik pen kedeılik kedergilerin eńserý daǵdylaryn qalyptastyrýǵa jáne salamatty, maǵynaly ómir súrý úshin qolǵabys etetin mekeme retinde qarastyrylǵan. Senimdi qyzmet úlgisi búkil balaǵa, sondaı-aq búkil otbasyna arnalǵan, sonymen birge klınıkalyq qyz­met­terdi, jastardy damytý baǵ­darlamalaryn, erte balalyq shaq baǵdarlamalaryn, otbasyn qoldaý qyzmetterin de óz ishine alady. CII jyl saıyn 28 000-nan astam balalar men otbasy múshelerine qaltqysyz qyzmet kórsetedi. Álemdik úrdistegi mundaı balalarǵa kómektesýge arnalǵan mekeme, uıymdardy kóptep mysal etýge bolady.

«Balaǵa kishkene meıirim kórsetseńiz, ol sizge eselep qaıtarady» (Djon Reskın). Bizdiń qoǵamnyń endi basty jaýapkershiligi balalardy durys tárbıeleýden bastalsa, eshkim adaspas edi. AQSh ǵalymdarynyń zertteýine qaraǵanda qoǵamda qylmys jasap, temir torǵa toǵytylatyndardyń basym bóligi jas kezinde durys tárbıe kórmegender eken. Qoǵamnyń jyl saıyn damýyna baılanysty bala tárbıesiniń de ár otbasyna aýyrtpalyǵy artyp barady.

Sol úshin endi biz ata-ana, qoǵam, memleket birlesken balalar ınstıtýtyn quryp, erteńgi el ıeleriniń balalyq shaǵyn qamsyz ótkizýge, tıisti kómek kórsetip, júıeli bilim alýyna jol ashsaq, quba-qup bolar edi. Bul ınstıtýt balalarǵa arnalǵan ana tilimizdegi kitaptardy shyǵarýǵa, fılmder túsirýge, án, taqpaqtar jazyp, ony balalar ómirine beıimdeýge, YouTube arnasynan balalarǵa arnalǵan qyzyqty oıyndar men sanany jetildirýge tıisti bilimderdi, aǵylshyn tilin ana tili arqyly meńgerýge baǵyttaıtyn baǵdarlamalardy jasap, usynýǵa mindetti bolýy kerek.

Sonymen birge jetim balalar men áleýmettik kómekke muqtaj balalardyń tárbıesine, balalyq ómirine baǵdar nusqap, olardyń deni saý, bilimdi urpaq bolyp ósýine múmkindik beretin jetekshi bolýǵa tıis. О́ıtkeni balalardyń búgingi qam-qaıǵysyz kúlkisi – eldiń erteńgi úmit shoǵy. Balalardyń búgingi aqaýsyz densaýlyǵy ulttyń keleshektegi ımmýnıteti bolmaq.

Sońǵy jańalyqtar

Atyraý oblysynda 77 brakoner anyqtaldy

Aımaqtar • 23 Qyrkúıek, 2022

Novak Djokovıch Qazaqstanǵa keledi

Tennıs • 23 Qyrkúıek, 2022

Atyraýda qonaqúıden órt shyqty

Oqıǵa • 23 Qyrkúıek, 2022

Bolgarııada tótenshe jaǵdaı jarııalandy

Oqıǵa • 23 Qyrkúıek, 2022

Uqsas jańalyqtar