Qazaqstan • 01 Aqpan, 2022

Qarjy pıramıdalary qaıta bas kóterdi

173 ret kórsetildi

Urlyq-zorlyqsyz-aq halyqtyń adal nápaqasyn enshilep alatyn bir top bolsa, bul – qarjy pıramıdasynyń ókilderi. Osyǵan deıin qanshama pıramıdanyń joly kesildi, biraq taý­sylar túri kórinbeıdi. Az ýaqyt boı tasalap, qaıta bas kóteredi. Olardyń á degende alaıaq ekenin ańǵarý da qıyn. Baǵaly qaǵaz satamyz, ınvestorlyqqa úıretemiz, zergerlik buıym, krıptovalıýta saýdalaımyz, týrıstik joldama uıymdastyramyz, túrli taýar men qyzmet usynamyz dep bas aınaldyrady. Ári osynyń bári zańdy ekenine de sendiredi.

Kez kelgen qarjy pıramıdasynyń bas­ty ereksheligi – óte joǵary kiris­tilik pen salynǵan aqshany jyldam qaı­taramyz dep ýáde berýi. Qarjysy mol azamatty óz tarapyna shyǵarý úshin túrli bonýs pen jeńildik oılap tabady, tipti tikeleı tólem de usynady. «Eger siz taǵy eki salymshy ákelseńiz, kiristilik aıyna 20 emes, 30 paıyz bolady», dep ýáde beredi. Bul rette olar salymshy kiristiliktiń shynymen joǵary ekendigine jáne eń bastysy tólenetinine senýi úshin bastapqy jarna retinde az mólsherde qarajat salýdy usynady.

ytý agenttigi mamandarynyń aıtýynsha, pıramıdanyń ómirlik sıkly birneshe aı ǵana ekenin eskergen jón. Osy ýaqyt ishin­de áleýmettik jeli men mes­send­jerlerdegi belsendi jáne «min­­dettep tanylatyn» jarna­ma­nyń kómegimen uıymdastyrý­shy­­lar senimdi salymshylar­dan múm­kindiginshe kóp qara­jat jı­naýǵa tyrysady. Qıyn sát bas­talǵan kezde, ıaǵnı jańa sa­lym­­shylardyń aǵyny aldyń­ǵy­­­lardy ustaý shyǵystaryn óte­megen kezde, qarjy pıramıdasyn uıymdastyrýshylar tabanyn jaltyratady. Sondyqtan neǵurlym uzaq ýaqyt sarp etip, kóp aqsha salsańyz, qarajatty joǵaltý qaýpi de soǵurlym joǵary bolady.

Olar kóbine ózin kon­sal­tıng­tik ıakı ınvestısııa­lyq kom­panııa dep tanystyrady. Qanshalyqty mol qarjy quı­sańyz, sonshalyqty orasan tabysqa kenelesiz dep arbaıdy.

«Zamanaýı qarjy nary­ǵyn­da birde-bir qural joǵary kiris­tilik, onyń ústine kepil­den­di­ril­gen kiristilik kórsetpeıdi. Mun­daǵy iri tabys joǵary qu­byl­­ma­lylyq pen joǵary dáre­je­degi táýekelmen tikeleı baı­la­nysty. Bul jóninde bar­lyq res­mı brokerler birden esker­te­di. Aıtpaqshy, resmı bro­kerdiń agen­t­tik bergen lı­senzııasy bolý­­ǵa tıis. Qar­jy pıramıdala­ry qarjy uıym­daryna jatpaıdy jáne qarjy retteýshisi tara­py­­nan baqylanbaıdy. Demek re­t­­tel­­meıtin uıymǵa aqsha salý aq­­sha­­ńyzdan tolyq aıyrylý qaý­pin týdyrady. Eger siz aq­sha­­­ńyzdy senip tapsyrǵyńyz ke­­­le­­tin uıym agenttiktiń lı­sen­­­­zııa­syna ıe bolsa, onda siz biz­­­ge shaǵymmen júgine alasyz, bi­raq qarjylyq pıramıdalar jaǵ­daıynda sizdiń aqshańyz­dyń saq­talýyna eshkim kepildik bere almaıdy. Uıymdardyń lı­sen­­zııa­­­synyń bar-joǵyn agent­tik­tiń res­­mı saıtynda tek­serý qajet» de­­li­ne­di agen­t­tik habarlamasynda.

Qarjy pıramıdasynyń jaılamaıtyn salasy joq. Olar saq­tandyrý sektory, jyljymaı­tyn múlik jáne Foreks-naryǵy, qyl aıaǵy kosmetıka men saǵat satý boıynsha da jar­nama jasaıdy, áıteýir óz isterin búrkemeleýdiń alýan túrli ádisin tabady.

«Alaıaqtar óz sa­lym­­shy­lary­­nyń tabys tarı­hyn kórsete otyryp jáne qysqa ýaqyt ishinde ózi­ńizge qalaǵan nár­­seńizdi ala ala­syz dep ýáde bere otyryp, «al­dap soǵý­dy» óte jaqsy kóredi. Bi­raq siz alaıaq­tardyń basty kóz­de­geni sizdiń taby­syńyz emes, óz maq­sat­­tary­na qol jet­kizý eke­nin tú­si­nýi­ńiz kerek. Son­dyq­tan kez kel­gen sa­lym­nan buryn barlyq aq­pa­rat­ty synı turǵydan qarap, olarǵa múm­kin­diginshe kóp suraq qoıý óte ma­ńyzdy» deıdi sarapshylar.

Osy rette agenttik alaıaq­tar­ǵa aldanbas úshin jeti tekserý tásilin usynady.

Birinshisi – kompanııa bede­li men aqparatty tekserý. De­pozıtterdi tartýǵa quqy­ǵy bar barlyq qarjy uıym­darynda Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi bergen qarjy retteýshisiniń lısenzııasy bolýǵa tıis. Eger qarjy pıramıdasymen baılanysyp turǵanyńyz týraly kúdik paıda bolsa, dereý quqyq qorǵaý organdaryna jáne qarjy retteýshisine júginýińiz qajet.

Ekinshisi – kompanııa máli­metterin suratý. Árıne, olar torǵa kelip top ete qalar «qur­bandary» úshin túrli she­ma men esep-qısap daıarlap qoıady. Sondyqtan áýel bas­ta kom­pa­nııanyń qaıda tirkel­ge­nin, bas­shylyq týraly málimet qupııa ma, joq pa, sony anyqtaý kerek. Eger kompanııa belgili bir off­shor­lyq aımaqta tir­kel­­gen bolsa, onda oǵan óz jı­naq­taryńyzdy ornalastyr­mas buryn oılaný kerek. Kom­panııany offshorlyq aımaq­tarda tirkeý rásimi barynsha jeńildetilgen, al shynaıy ıesiniń atyn nemese osy qury­lymnyń basynda kim turǵanyn bilý – óte qıyn.

Sondyqtan mindetti túrde kom­panııanyń barlyq jar­ǵylyq já­ne quryltaı qujat­taryn su­ra­­ńyz. Eń aldymen, kompanııa lısenzııa alǵan ba, qandaı nor­­ma­­tıvtik jáne ruqsat berý qu­jat­­tary negizinde óz qyzmetin jú­ze­­ge asyratynyn bilińiz. Son­daı-aq onyń neden jáne qansha taýyp otyrǵanyn túsiný úshin kom­­pa­­nııanyń esebimen tanysqan jaqsy.

Úshinshisi – joǵary ınves­tı­­sııa­lyq kiristi ýáde etetin kom­pa­nııadan qashý. Alaıaqtar psı­hologııany jaqsy biledi jáne adamnyń jyldam ári ońaı baıyp ketsem deıtin qara­­paıym qalaýyn paıdalanady. Sondyqtan pıramıdalar jyl­dyq 20, 50, 100 paıyz kiris­ti­lik­ti ýáde etedi, óıtkeni bul ýáde­ni oryndaý oılarynda joq. Kom­panııa qyzmetiniń erek­she­ligi túsiniksiz bolsa, salym ja­saý­dy qoıa turyńyz. Aqshany qaı­tarý­daǵy naqty mehanızmniń bol­maýy da oılandyrýǵa tıis.

Mysaly, sizge qarajat belgili bir somaǵa jetkennen keıin ǵana qaıtarylady dese. Siz­diń sal­ǵan qarajatyńyzdy bas­qarýǵa jáne qajet bolǵan jaǵ­daıda alýǵa múmkindigińiz bolýy kerek. Mundaı máli­met­ter ádette shartta jazyla­dy. Qujat­qa qol qoımas buryn onymen muqııat tanysyp, túsiniksiz tar­maq­tar bolǵan jaǵ­daıda, maman­darmen keńesken jón. Shaqy­rý jarnamasy joǵary paıyz­ben salym jasaýǵa sebep emes, ýádelerdiń oryndalýyna kúmándanýǵa sebep.

Tórtinshisi – jańa salymshy ákel­genińiz úshin syıaqy beremiz dese, bas tartyńyz. Bul qarjy pı­ra­mıdasyna tartýdyń naqty belgisi.

Besinshisi – kompanııa qaryz shartyn usynsa kúmándanyńyz. Ádette, mundaı qaryz sharty ártúrli dálsizdiktermen jáne es­ker­týlermen jasalady, osylaı­sha, kelisimshart jasas­­qan kompanııa «sútten aq, sýdan taza» bo­lyp shyǵýy múm­kin. Son­dyq­­tan qarjylyq qyzmet­ter­­­di tutynýshylar sharttyń talap­­­tarymen muqııat tanysyp, túsi­nik­­siz pozısııalar bolǵan jaǵ­daı­da, táýekelge bar­maýy jáne olar­ǵa óz aqshalaryn ber­meýi qajet.

Altynshysy – korpora­tıv­tik is-shara, túrli júlde, syı­lyq, joldama, utys oıyndaryna qatysýǵa shaqyrady. Ondaı­da sózge kelmesten bas tartqan jón. Bul – pıramıdalarǵa jańa salymshylardy tartýdyń eń tanymal ádisiniń biri. Osylaısha, bir jaǵynan «tabysty jáne paıdaly kompanııa» beınesi qalyptasady. Ekinshi jaǵynan, kúmándanǵan qatysýshylarda «korporatıvtik rýh» nyǵaıady, bul olarǵa zańdy márege – kúı­reý­ge qaraı bet alǵan pıra­mı­­­da­­dan ketýge múmkindik bermeıdi.

Jetinshi tásil – kompanııa aqsha­ny qalaı qabyldaıtynyna nazar aýdaryńyz. Kóptegen kúmándi kompanııalar qolma-qol aqsha qabyldaıdy, ne kom­pa­nııanyń bankterdegi arnaıy esep aıyrysý shottaryn jáne óz qyzmetiniń senimdi býhgal­terlik eseptiligin qoldan­baı, onlaın-tólemder men aýdarym­dardyń túrli júıelerin paıdalanady.

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar