Ádebıet • 15 Aqpan, 2022

Qazaqtyń «Hárrı Potteri» qashan jazylady?

894 ret kórsetildi

Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń «Ádebıetti eshkim maqtanysh úshin jazbaıdy, ol minezden týady, ultynyń qajetin óteıdi sóıtip» degen jaqsy sózi bar. Bul sóz osy uly ónerdiń mańyzdylyǵyn aıqyndap beretin aksıoma bolmaq. Qazaq sóz óneriniń bir arnasy balalar ádebıeti ekeni baıaǵydan málim. Biz sol arqyly óskeleń urpaqtyń erteńin baǵamdap keldik. Atalǵan sala jyldan-jylǵa san jaǵynan da, sapa jaǵynan da damyp kele jatqanyna kóz jumýǵa bolmaıdy. Dese de, kókeıde júrgen túıtkilder de az emes. Búgingi dóńgelek ústelge osy salada qalam terbep júrgen jazýshylar Moldahmet Qanaz, Tolymbek Ábdiraıym, Tursynbek Álıuly, Álibek Baıbol jáne Ádına Júsip qatysyp otyr.

Kollajdy jasaǵan Záýresh SMAǴUL, «EQ»

Búgingi qazaq oqyrmany qandaı shyǵarmalardy oqý kerek dep oılaısyz? «Meniń atym Qojadan» keıin balalar tushynyp oqıtyn shyǵarmalar nege jazylmaı jatyr? Bizdiń halyq aýyz ádebıetimiz ben folklorlyq qun­­­­­­dy­­lyqtarymyzdy negiz etip, ba­la­­­­­la­­r­ǵa unaıtyn shyǵarmalar jazý­ǵa bo­­lar edi ǵoı...

Moldahmet QANAZ:

– «Bekeń – Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym Qojasynan» keıin balalar tushynyp (?) oqıtyn shyǵarmalar nege jazylmaı jatyr?» degen saýal tym ushqary. Bul saýalǵa jaýap berý úshin ótken ǵasyrdyń jetpisinshi jyl­dary uıymdastyryla bastaǵan res­pýb­lı­kalyq jabyq báıgelerden bastap, kezinde «Jalyn» baspasy shyǵarǵan, 2000 jyldan bergi de konkýrstarda suryptalǵan talaı úlkendi-ki­shi­li shy­ǵar­malardy murnynan tizip shyǵý qajet. Bul týraly naqty derek tá­jirıbeli redaktorlardyń sońǵy tuıaǵy, kó­neniń kózi sharshap-shaldyǵyp júrip, keshe ǵana «Qazaq balalar ádebıetiniń» on tomdyq antologııasyn shyǵaryp otyr­ǵan Baıbota Serikbaıulynyń qo­lyn­da tur. Olar túgeldeı jaýhar deýge aýyz barmaıdy, bári tatymsyz deýge uıat ta ji­­bermeıdi.

Tolymbek ÁBDIRAIYM:

– Táýelsizdik alǵaly qazaq kitap oqý­dy azaıtty. Oǵan dálel – jyldan-jyl­ǵa taralymy kemip bara jatqan ga­zet-jýrnaldar, sapasyz shyǵyp jat­­­­qan kitaptar. Bala kóńilinen shy­ǵa­tyn, tu­shynyp oqıtyn týyndylar bol­­­ma­ǵan­­dyqtan jas oqyrman áleý­met­­tik je­li­men, smartfonmen, tık-tok kórýmen aı­­nalysyp ketti.

Zaman talabyna saı balalar bulardy da meńgerýi kerek. Ne nárseniń de shegi bar, tym áýestenip ketpeýi tıis. Psıholog maman­­dardyń pikirine qaraǵanda, jaǵym­syz baǵ­darlamalardy turaqty kórý bala­­lar­dyń psıhıkasyna úlken salmaq túsi­redi eken... Kitap dúkenderinen ba­la­larǵa arnalǵan úzdik kitaptardy taba almaısyz. Bolǵan kúnde sırek. Al Más­keý baspalarynan shyǵyp jatqan ki­tap­tar jutynyp tur. Bezendirilýi men sa­lynǵan sýretterden min tappaısyz. Nıkolaı Nosovtyń, Edýard Ýspenskıı­­diń, Vıktor Dragýnskııdiń, Evgenıı Nosovtyń t.b. jazýshylardyń balalarǵa arnalǵan shyǵarmalary jylda shyqsa da, sórede kóp turmaıdy. Bul kitaptardyń muqabasy ádemi, eresek adamnyń ózi qyzyǵady. Baǵasy da qymbat emes.

Jańa jyl qarsańynda, Shymkent qa­lasyn­daǵy Álııa Moldaǵulova atyn­da­ǵy №29 orta mekteptiń 5-7 synyp oqýshylarymen kezdesý keshim ótti. Oqý­shylar kóp eńbektenip, jaqsy daıyn­­dalypty. «Tunjyr» povesim boıyn­sha 12 taraýdan turatyn sahnalyq qoıy­lym kórsetti. Kólemi shaǵyn áń­gi­me­lerimdi oqydy. Balalar kitap oqý­ǵa qushtar, kóp nárseni bilgisi keledi, qoıǵan saýal­­da­ry da san alýan. Aıtaıyn degenim, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna oraı «Bir el – bir kitap» aksııasy aıasynda úzdik 30 kitap tizimine engen balalarǵa ar­nal­ǵan meniń «Alabuǵa aýlaǵan kún» degen kitabymdy kitaphanashylar taba almaı, oblystyq balalar kitaphana­syn­daǵy 2 dana jınaqtyń bireýin ázer surap alypty. Byltyr elimizdiń túkpir-túk­pirinen «Alabuǵa aýlaǵan kún» jı­­­naǵyn izdep, kóp kitaphanashylar te­le­­fon shaldy. Demek, memlekettik tap­­­­­­­sy­­ryspen 2 myń danamen ǵana ja­ryq kó­retin kitap taralymyn kóbeı­tý kerek. Kóp jaǵdaıda balalarǵa ar­nal­ǵan kitaptardyń bezendirilýi syn kótermeıdi. Keıingi jyldary «Ata­mura», «Arýna», «Almaty-kitap», «Fo­lıa­nt» baspalary sapaly kitaptar shy­ǵa­ra bastady, biraq narqy ýdaı. Kitap oqýǵa nıet jáne jaǵdaı kerek. Balalarǵa ar­nalǵan kitaptar qoljetimdi bolǵany jón. Qymbat kitapty ekiniń biri satyp ala almaıdy.

Ataqty ǵalym, matematık, fızık Eınshteınniń ózi: «Meniń kim bolýyma túrtki bolǵan álemge áıgili Gaýs emes, Dostoevskıı!» deıdi. Dostoevskıı daý joq, danyshpan jazýshy. Biraq onyń matematıka, fızıkaǵa eshqandaı qatysy joq! Sóıte tura álemge áıgili ǵalymnyń, uly ǵylymı jańalyqtyń artynda Dos­toevs­kıı tur dep kim oılaǵan?!.

«Ádebıet degen – adamgershilikke súıis­­penshilik!» deıdi Ǵabıt Mú­si­repov. Qazaq, orys, álem ádebıe­tin­de moıyndalǵan klassıkalyq shyǵar­ma­lar­dy oqý kerek. Mundaı kitaptarda tereń oı, jaqsy oqıǵa, shuraıly til jáne rýh kóterer erekshe qýat bar! Ja­zyl­ǵanyna alpys jyldaı bolsa da, «Meniń atym Qoja» – klassıkalyq povest! Onyń baǵyn ashqan – ataqty rejısser Abdolla Qarsaqbaev túsirgen taǵdyrly fılm! «Meniń atym Qoja» jas talǵamaıdy. Tamasha kınofılmdi mekteptegi baladan eńkeıgen qartqa deıin tamashalaıdy. Bul týyndy aldaǵy ýaqytta da óz bıiginde qala beredi dep esepteımin. «Meniń atym Qoja» syndy dúnıeler jazylady. О́ıtkeni ádebıet tabaldyryǵyn attaǵan daryndy jastar qazir barshylyq. Ár zaman óz tulǵalaryn ómirge ákeledi. Qazaq turǵanda qazaq ádebıeti ólmeıdi!

Málim jaǵdaı bolsa da aıtaıyn, qa­zaq­tyń aýyz ádebıetimen, mol murasy­men eshbir el teńese almaıdy. Batyrlar jyryn, lırıkalyq epostardy qaı ha­lyq­tan tabasyz?! Taba almaısyz. Qa­zaq­tyń halyq aýyz ádebıetinde onyń bári siresip tur. Qanshama ashylmaǵan dúnıelerimiz, arhıvimiz bar. Kezinde Aqseleý Seıdimbek «Alpamys batyr» jyryn qara sózben móldirete, tógilte baıandap edi. Osy úrdisti jalǵastyrsaq nur ústine nur. Meniń de oı-josparym kóp... Ýaqyt tóreshi... Bári jalǵyz Ja­ra­týshynyń qolynda...

Tursynbek ÁLIULY:

– Balalar qazirgi kezeńde dál osyndaı shyǵarmalardy oqýy kerek dep naqty aıta almaımyn. Burynǵy balalar men qazirgi balalardy salystyra almaısyń. Talǵam da, túsinik te ózgerip ketken tárizdi. О́zimiz bala kezimizde qolǵa túsken kitaptyń barlyǵyn oqı be­re­tinbiz. Ol kezde ınternet joq. Aq­pa­ratty kitaptan alatynbyz. Kitap kóp edi. Qazir ne kóp, aqparat kóp. Elek­tron­dy túrde. Internet barlyǵyn jaýlap aldy. Kitap, gazet-jýrnal oqý qal­dy. Osyny jaqsy paıdalanǵan jón. Áde­bıet­ti ınternetke salý kerek. Kitap.kz­ de­gen saıt bar. Kóptegen shyǵarma sol jerde tur. Oqylymy jaqsy. Biraq kóbi buryn jazylǵan shyǵarmalar. Qazir balalar ádebıeti ǵana emes, jalpy áde­bıet toqyrap tur ǵoı. Onyń sebebi belgili. Qalamaqy joq. Kitap shyǵarý qıyn. Kitapty taratý júıesi joq. Mem­lekettik tapsyryspen shyqsań da qalam­aqy retinde biraz danańdy qolyńa us­ta­tady, qalǵanynyń qaıda ketetinin bir qudaı biledi. Sondyqtan jazýshylarda da qyzyǵýshylyq joq dep oılaımyn. Jalpy, aqsha tólenbeıtin jumysty kim istegisi keledi? Árıne, eshkim de. Qandaı jumys bolsa da adam beınetiniń zeınetin kórgisi keledi. Jazǵan kitabyńa aqy tó­len­bese, ol baǵalanbasa kim jazady? Sondyqtan budan shyǵýdyń bir joly bar dep oılaımyn. Ol balalarǵa arnalǵan kitapqa konkýrs jarııalaý. Júlde qoryn da qomaqty qylyp qoısa, kóptegen adam­ buǵan qatysady. Osylaısha, bala­lar­ǵa arnalǵan kóptegen kitap jazylar edi. Qur sózben, jalań uranmen endi ádebıet jasalmaıdy.

Álibek BAIBOL:

«Meniń atym Qoja». Avtory – B.Soqpaqbaev. Sóz joq, daýsyz klassıka. О́zim de – Berdibektiń fanatymyn. Bári – durys. Oıyńyz – oryndy. Biraq bizde arylýǵa tıis bir qasıet bar. Áli de sol burynǵy avtorlardy, shyǵarmalardy ańsaımyz. Bárin tutastyra jıyp bir týyndyǵa teligimiz kep turady, sonymen salystyrǵymyz kep turady. Shyny kerek, mundaı kózqarasqa, ǵadetke aı­nal­ǵan osy tendensııaǵa óz basym túbegeıli qar­symyn. Ýaqyt bir orynda turǵan joq qoı. Pandemııa kezinde de neshelegen jan ajal qushty. Qazir – zań basqa, zaman basqa. Búginderi jazamyn degen kisi úshin taqyryp ta, taǵdyr da, ıdeıa da kóp jáne jazylyp ta jatyr. Halyq aýyz ádebıetine ıek artqan dramalyq ertegiler de, mýlt­fılmder de, áńgime, povester de, poemalar da oqyrmanǵa jol tartqaly qashan. Dramasy drama kúıinde, prozasy proza kúıinde, óleńi óleń kúıinde, aýdarmasy aýdarma kúıinde, essesi esse kúıinde jylǵa bop qazaq ádebıeti degen ortaq qazanǵa qu­­ıylýda. Nege biz sony aıtpaımyz? Qara sýdy sapyra bergennen qaımaq shyq­­paıdy ǵoı? «Joq» degenge aýzymyz ábden úırengen. Bar ǵoı, shúkir.

Bala degen – názik álem. Bala jany – buralań-bultarysy mol ný orman. Ba­la jany – qamal, qorǵan: las álem­nen, beı­maza tirshilikten, mánsiz sózden, ret­siz is-áreketten, asyǵys aıyptaýdan, jaǵymsyz qylyqtan, beıbereket­siz­­dikten, saıqal saıasattan, túrli ıntrı­­galardan, ótirikten, ósekten, sat­qyn­dyqtan, formaldy nárselerden, ja­ǵym­­pazdyqtan, osylaı jalǵasa be­re­di. Balany túsiný, uǵyný – tunǵan ǵy­lym, balataný ilimi. Ony meńgergen adam ǵalam syryn, anaý jaqtan rýh kú­ıin­de keletin adam bitimin, tazalyq ta­bı­ǵatyn uǵynady, fızıkanyń barlyq zańdylyǵyn buzyp-jarady, gravıtasııa men levıtasııa qu­pııa­syn ashady, ózi úshin. Balanyń kúlki shashqan, nur tókken júzine úńilseń dúnıe aýyrtpalyǵyn umytasyń, sharshaǵanyń basylady. Sebebi onda adam aıtyp tú­sin­dire almaıtyn «rýhanı vaksına» bar. Baldyrǵanǵa degen qurmetim bólek, onymen bir qa­tarda sóılesip, pikirlesý úshin de deń­­geı kerek. Tazarǵyń kelse soǵan bar. Keıbiri: «Eı, bul – mańqa ǵoı...», – dep mańǵazdanǵanda, sóz ańdyǵan balaqaı, ishteı: «Eh, ómir-aı!» – dep myrs etetin de shyǵar. Balanyń álemi – kúıdiń álemi, kóńildiń álemi, bizge tańsyq sezimniń álemi, biz bastan keshpegen ýaqıǵalardyń álemi, bul – syrly, sulý, kórkem álem, oǵan dáretsiz kirýge ruqsat joq, dát shy­da­maıdy. «­Balalar ádebıeti kenjelep keledi» ne­mese «balalar ádebıeti damymaı jatyr» degen sózderdi jıi-jıi estımiz. Eń basty nárse – jarnamada. Shetelde jarnama jolǵa qoıylǵan. Ba­la­lar dra­ma­týrgııasy aqsap tur, kadr az. Qy­laıaǵy baldyrǵandarǵa, oqýshylarǵa ar­nal­ǵan jibi túzý erteńgilikter de joq. Tárbıeshiler men muǵalimder joqtan jonyp, áıteýir ózdiginshe eńbek etýde. Sol «shıkizatty» ázirleıtin – qalamger emes pe?! Sondaı-aq qazirgi qaraqty kóz álem ádebıetin de qaldyrmaı oqýǵa tyrysady. Biraq jappaı oqıdy dep taǵy da aıta almas em. Qazirgiler – ásire realıst, pragmatık, ómirge degen kózqarasy bólek. Endigi jazylatyn shyǵarmalar solardyń ómirinen syr shertýge tıis. Sondyqtan áli de ádebı konkýrsta bas­­tala qoıǵan joq. Keıde bir táýir týyn­dy oqyǵan soń jalǵasyn asyǵa kúte­siń, biraq sıkveldyq, sıkldyq sıpat ala almaı qalyp jatady. Turdaqyn Jek­senbaıdyń «Bala búrkit», Sháken Kúmisbaıulynyń «Atamnyń amanaty», «Tuńǵyshtar», Arasanbaı Estenovtiń «О́leń jattap óseıik», Káken Qamzınniń «Qarlyǵashtyń hıkaıasy», Turlybek Mámeseıittiń «Men qazaq ekenmin», Beken Ybyraıymnyń «Aspandaǵy saıa­hat», Dildár Mamyrbaevanyń «Kók túıme», Sáýle Dosjannyń «Aýyldan shyqqan mıllıoner», «Birtýar», Baıan Bolathanovanyń «Meıirban janarlar elinde», Qanat Qaıymnyń «Alabaı», Lılıa Kalaýs pen Zıra Naýryzbaevanyń «Prıklıýchenııa Batý ı ego drýzeı v strane Barsakelmes», Zarıa Jumanovanyń «Ormandaǵy tańǵajaıyp oqıǵalar», Eseı Jeńisulynyń «О́rimtal», Erkingúl Soltanaevanyń «Jalqaýlyq», Ádına Júsiptiń «Asqabaqtyń álegi», «Bıdaı men shyrmaýyq», «Ot pen sý», Gúlim Sydyqovanyń «Qaıdasyń, Mádı?», Esbolat Aıdabosynnyń «Qamshyustar», Beıbit Sarybaıdyń «Raýǵash erte gúl­deı­di», Mıra Sembaıqyzynyń «Qaısar gúl jaıly ertegi», Qanat Ábil­qa­ıyr­dyń «Atasynyń balasy», Qýanysh Nur­danbekulynyń «Áýpildek Ádil», Nurbek Nurjannyń «Kitap patshalyǵy», Eldos Toqtarbaıdyń «Sert», Meıirjan Jylqy­baıdyń «Er­te­­giler elinde», t.b. kórkem shyǵar­ma­lar­dy atap ótkim kelip otyr.

Ádına Júsip:

– Bizdiń balalar tarıhty, salt-dás­túr­di bilip ósýi kerek. Alash zııaly­la­rynyń eńbekterimen tanysyp, Alash zııalylary armandaǵandaı bilimdi, baı, ultshyl naǵyz qazaq bolýdy maqsat etýine áser etetindeı shyǵarmalardy oqýy kerek. Shyǵarmalardyń bári otan­súıgish, shynshyl adamdy dáriptep, ekijúzdi adamnyń bet perdesin ashyp kórsetip, aqtan qarany ajyratýdy bala kúninen úıretip, jaramsaqtanǵan ómir­diń sońy jarǵa aparyp jyǵatynyn bilip, qyzmet te, aqsha da máńgilik emes ekenin sezinip ósýine sebep bolatyndaı shyǵarmalar jazylyp, balalarymyz sony oqyp ósse eken dep oılaımyn. Shyǵarmashylyqpen aınalysý úshin adamǵa bos ýaqyt kerek. Jazýshylardyń kóbi redaktorlyq jumystar isteıdi. Redak­sııalaý óte aýyr, qara jumys. Ja­nyńdy jep, búkil kúshińdi alyp qoıady. Bizdiń jazýshylarda jaǵdaı joq, son­dyq­tan tushynyp oqıtyn shyǵarma jazylmaı jatyr. Jazylsa da jarnamasy joq. Kitap bolyp shyqsa da óte az taralymmen shyǵady. Myń dana kitap týǵan-týys, tanysynan artylmaıdy ǵoı. Sol úshin halyqqa jetpeıdi. Qazir kóshe ánderi qatty tanymal. Tipti úlken sahnaǵa da shyǵyp ketti. Halyq hıt ánder dep tyńdaıdy. Sol sekildi qazaq jazýshylaryn da sahnaǵa shyǵarý qajet. Eńbekterin jarnamalaý kerek. Oǵan qosa jazýshylardyń kóbi shyǵarmashylyqpen bos ýaqytynda ǵana aınalysady. Al olardyń bos ýaqyty joqtyń qasy. Bul da bir másele. Túrli báıgeler bel­gi­li bir taqyryptyń aıasynda ǵana ótedi. Báıgeler erkin taqyrypta ótip, qar­jy­sy da qomaqty bolyp, shyǵarmany jazýǵa bir aı, eki aı emes bir jyl ber­ýi kerek. Sonda jazýshylar keremet shy­ǵar­malar beredi. Báıgeler «jańa esimdi» oqyrmanyna tanytyp otyrsa, nur ústine nur bolar edi. Jyl saıyn bir báıge bir jańa esimdi jarq etkizedi. Bul da jastardyń jazýyna úlken motıvasııa bolady. Taǵy bir aıtarym, shyǵarmaǵa daýys jınaý degendi qoıý kerek. Daýys jınaımyn dep júrip jurttyń mazasyn alasyń, óziń de jeksuryn bolasyń.

 Kitap jazasyń ba, álde bala-shaǵańdy asyraısyń ba?

– Balalar ádebıeti shyn máninde qa­zaq ádebıetiniń ózi. Biraq biz osylaı dege­nimizben qazir bul salamen sanaýly adam­dar ǵana aınalysyp júr. Munyń se­bebi nede dep oılaısyz?

 Tolymbek ÁBDIRAIYM:

– Balalar ádebıetine sanaly ǵu­my­ryn arnaǵan, tabandap eńbek etken aqyn-jazýshylar saýsaqpen sanarlyq. О́ıtkeni balalar ádebıeti qıyn janr. Balalar jan dúnıesi taza, jazylmaǵan aq paraq. Balany kúldibadam, nashar týyndymen aldaı almaısyz. Kitap unamasa, oqymaıdy.

Jazýshy Ǵabıden Mustafınniń: «Me­niń­she, balalarǵa arnalǵan ádebıet, sol ba­lalarmen qatar úlkender de oqıtyn dárejege jetkende ǵana qyzyqty, qun­dy ádebıet bolsa kerek» – degen sózin dá­ıim aıtyp júremin. Búginderi balalar ádebıeti jaıly kóp aıtylyp, kóp jazylyp júr. Allaǵa shúkir, seń qozǵaldy! Jurt kitap izdeı bastady. Jaqsy kitap – jaqsy bilimniń irgetasy! Onsyz alǵa jyljý múmkin emes! Onyń sebebi – erteńgi ult qamy! Barlyq másele ult taǵdyryna baryp tireledi. Bul jaı másele emes, memlekettik másele! Al memlekettk máseleniń basynda BALA, BALA TÁRBIESI, bolashaq múddesi turýy kerek.

Kezinde qazaq balalar ádebıetiniń kór­nekti ókili, belgili jazýshy Sháken Kúmisbaıuly uıymdastyrǵan, tal­dyqor­ǵan­dyq kásipker, mesenat Baýyrjan Ospanov demeýshilik jasaǵan, Qa­zaqstan Jazýshylar odaǵymen birlesken «Daraboz» atty úzdik balalar týyndy­la­ryna arnalǵan konkýrs jyl saıyn jarııa­lanyp turdy. Júlde alǵan shy­ǵar­malar «Káýsar bulaq» degen atpen kitap bolyp shyǵatyn. Keıinnen osy báıgeni «Altyn qalam» konkýrsyna aparyp tirkedi de, «Darabozdyń» úni óshti. «Altyn qalam» konkýrsy da kerek. Biraq balalar shy­ǵarmashylyǵyna arnalǵan «Daraboz» syndy báıgeler aýadaı qa­jet. Balalar men jasóspirimderge ar­nal­­ǵan ádebı báıgeler birnesheý bolǵany durys. Sol arqyly balalar ádebıetine jańa esimder keledi! «Bulaq kórseń kózin ash» demekshi, jas talanttar tanylady, jaqsy shyǵarmalar jazylady. Kitap oqıtyn baladan, kúni erteń ıntellektýaldy jaqsy adam, jaqsy maman shyǵady. Ári qazaq tilindegi ádebı kitap oqý – qa­zaq tilin úırenýdiń úlken mektebi.

Moldahmet QANAZ:

– Balalar ádebıetimen sanaýly adamdar ǵana aınalysyp júrgen bolsa, bul istiń pálendeı jumbaǵy joq: kóringen kók atty balalarǵa arnap shyǵarma jaza almaıdy, qolynan kelmeıdi. Qu­daı­dyń bermegenin qudaǵaıdan surap ala al­maı­syń. Balanyń tabıǵaty, endi ǵana jetilip kele jatqan jetkinshek ásirese búgingi kompıýter zamanynyń túlegi  shytyrman oqıǵaǵa yntyq. Sondaǵy keıipkerdeı epti, qaıratty, batyl da batyr bolmaq arman. Alaıda bul búkil dúnıejúzi ádebıeti tek osy taqylettes shyǵarmalarǵa zárý, osylaı ǵana jazý kerek degen sóz emes. Ár ulttyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan óz tanym-túsinigi, minez-qulqy, memleketti alsaq, onyń tap qazirgi muńy bolady. Bular da balalar ádebıetiniń moınynda.

Álibek BAIBOL:

– Bul taqyrypqa jazý óte qıyn. Qıyn­nyń qıyny. Bireýler jazǵandaı bo­la­dy, biraq oqysańyz álgisi eresek­terge baǵyttalǵan. Aty – balalar áde­bıe­­ti bolǵanymen de, zaty – basqa. Al sońǵy bir-eki jyl bederinde jaryq kórgen shyǵarmalar az emes. Aıtalyq Arasanbaı Estenovtiń «Kóne kentter kúmbiri», Pernebaı Dúısenbınniń «Nurstan men Aqqanattyń bastan kesh­ken­deri», «Ǵajaıyp dombyra», Qanat Qa­ıymnyń «Kópir astyndaǵy úı», Nur­dáý­let Aqyshtyń «Taý ishindegi taý­qymet», Dánesh Ahmetulynyń «Búl­dir­gen qalyń shyqqan», «Aqdıdar», Dil­dár Mamyrbaevanyń «Robot. Vırýs. Sezim», Beısenbaı Súleımenovtiń «Kechýa taıpasynyń úndisteri», «Bes ǵasyr atylmaǵan sadaq», «Qýanyshty kún», «Tentekter», «Han shatyryndaǵy kezdesý», «Kúnnen kelgen adam», «Go­rılla-adam», «Han shatyrynan – Kún shatyryna saıahat», Ábdildabek Sa­lyqbaıdyń «Ilııas mingen Qarager», Eldos Toqtarbaıdyń «Taý qusy» sy­qyldy kitaptardy izdep jú­rip oqýǵa tıis­piz. Balalarǵa arnalǵan kórkem shyǵarma qyzyqty, tartymdy, mazmundy, tili asa kúrdeli emes, qaıta je­ńil­deý, súgiretke, ýa­qıǵaǵa baı, ózegi bar, zamanymen úndes, áripteri úlkendeý, aqyl aıtyp diń­ke­letpeıtin, tym danyshpan­sy­maıtyn da jáne uǵynyqty bolǵany du­rys.

Ádına Júsip:

– Bizde balalarǵa arnap jazatyn jazýshylar sanaýly-aq dep aıta almaımyn. Bizde olardyń basyn qosatyn uıym joq. Memlekettik dárejede qoldaý bolmasa bolmaıdy. Jazýshylarǵa jaq­sy qalamaqy tólense, nebir tamasha shy­ǵarmalar jazylar edi. Máseleniń bári kúnkóriske kelip tireledi. Qazir ja­zý­shylardyń kóbi aýdarmashy nemese redaktor, korrektor bolyp júr. Jazýshylardyń jazýǵa ýaqyty joq. Buryn bizge jazǵy demalysqa, toqsan arasyndaǵy demalystarda mindetti túrde oqıtyn kitaptardyń tizimin beretin. Biz sony tapsyrma sekildi oryndaıtynbyz. Qazir de osy dástúrdi engizip, mindetti túrde tekserip otyrsa, balalardyń kitap oqýǵa degen qushtarlyǵy oıanady. Oılaý qabileti damıdy. Tildik qory baııdy, oıyn jetkizip aıtýdy úırenedi.

Tursynbek ÁLIULY:

– Sebebin jańa aıttym ǵoı. Qoldaý joq. Kitap jazasyń ba, álde bala-sha­ǵań­dy asyraısyń ba? Tańdaý kóbinese ekinshisine túsedi. Burynǵy jazýshylar kitaby shyqsa qomaqty qarajatyn alyp, shyǵarmashylyqpen alańsyz aınalysa alǵan. Qazir ondaı joq. Qomaqty, jaqsy dúnıelerdiń jazylmaı jatqandyǵynyń bir sebebi osy dep oılaımyn.

 

Kitapqa jarnama jetispeıdi

– Qalaı desek te, qazirgi balalar «Hárrı Potterdi» kóp oqıdy. Biz qa­shan­ǵy ózge eldiń kitabyn oqı be­remiz. Suraıyn degenim, qazaqtyń «Hárrı Potteri» qashan jazylady?

Tursynbek ÁLIULY:

– «Hárrı Potterdi» kóp oqıtyn sebebi ol tanymal kitap. Jarnamasy da jaqsy. Janry da bólek. Jalpy, bizdiń ádebıette fantastıkalyq shyǵarmalar az. Shytyrman dúnıeler de joqtyń qasy. Sosyn bizde kitapty jarnamalaý jaǵy joq. Qazaqsha qandaı kitap shyqqanyn eshkim bilmeıdi. Jaqsy kitapty eshkimge zorlap jazdyra almaısyń. Sondyqtan qazaqtyń «Hárrı Potteri» osyndaı ýaqytta jazylady dep aıta almaımyn.

Moldahmet Qanaz:

– Alyp kórshimiz Qytaı «Hárrı Potter» shyǵarmasynyń jelisimen túsirilgen fılmdi ózderinde kórsetýge tyıym saldy degendi estigenim bar. Sonda qaýip-qaterden aýlaq turǵan qyrǵyn jurt­tyń da áldeneden sekem alyp otyr­ǵany da. Ol jaqtaǵy Roýlıngtiń aýdı­to­rııasy bólek, oqyrmandary bolsa ushan-teńiz ári aýqatty. Al «Potterdi» ja­zatyn bizdiń jazarman árkimge alaqan jaıyp, kóne týlaqtyń ústinde otyr. Baıý jaǵyn bylaı qoıyp, kórkemdik mánge keler bolsaq, kim bilipti, «bizdiń Potter» kádimgi elikteý bolyp shyǵa kelmese. Ondaı abyroısyzdyqqa uryn­ǵannan góri oqyrmannyń tikeleı Roý­lıngtiń ózin oqı bergeni abzal-aý. Ba­lalar múddesine deıin naryq zamanyna súńgip ketken. Áli erte ekendiginde talas joq. Kitap qymbat, taralymy az. Ulttyq naqyshty aıtasyz, kitaptar tipti durys ta bezendirilip júrgen joq. Kompıýtermen salynǵan sýretterde jan joq, súıkimsiz, jan jylytpaıdy, úreıli sýretter de kezdesedi. Qazir ne kóp, oń kelgenin – oń, sol kelgenin – sol shyǵara beretin aqsha qýǵan, maman redaktory, korrektory, sýretshisi joq, usharyn – jel, qonaryn saı bilgen bas­pa jetip artylady. Osyndaı baspalar balalarǵa sapaly kitap shyǵaryp bere ala ma?

Tolymbek Ábdiraıym:

– Balalar álemi shytyrman oqıǵaly, qyzyq kitapqa áýes. Bárimiz de bala kúni­miz­de qazaq ertegileri men batyrlar jyryn oqyp óstik qoı. «Hárrı Potter» fentezı romany áp dep bastalǵannan adamdy baýraıdy. Sıýjeti erekshe, ary qaraı ne bolar eken dep eleńdep otyrasyz.

Londonda turatyn kózildirikti Hárrı Potter esimdi qarapaıym bala 11 jasynda sıqyrshylardyń jetim qalǵan balasy ekenin, ózi de sıqyrly kúshke ıe ekenin biledi. Sóıtip, Hogvard sıqyr­shy­lar mektebinde Hárrı tańqalarlyq oqıǵalarǵa tap bolady. Ushyp júrip oınaıtyn sport túri – kvıddıchti úırenedi, shahmat tastarymen qyzyqty oıynǵa qatysady, ózin joıǵysy keletin qara sıqyrshymen kezdesedi... О́tken jyly almatylyq kásipker, joba avtory Raısa Qadyrdyń jetekshiligimen «Hárrı Pot­­­ter» kitaby qazaq tiline aýdaryla bastady. Birinshi kitabymen tanys­tym. Aýdarmanyń tili jatyq, qazaq ti­­lindegi shyǵarmadaı oqylady. Biraq sha­rıǵat sharty boıynsha sıqyrshylyq musylmanǵa, qazaq mentalıtetine qaı­shy, Allaǵa serik qosý bolyp sanalady. Bul jaǵdaıdy eskerý kerek...Qa­zaq balalar ádebıetinde dál «Hárrı Pot­ter­deı» kitap jazylmasa da, sondaı deń­geı­de jaqsy týyn­­dylar týaryna kámil senemin.

Álibek BAIBOL:

Iá, bul saýalyńyzben kelisemin. «Hárrı Potter» kóp oqylady jáne sondaı shyǵarma týýynyń alǵysharttary da bar, Qazaqstanda. Úlken-úlken talpynystar jasalýda. Solardyń biri – Rústem Saýytbaıdyń «Shoko álem» men Záýre Tórehannyń «Aısha ı nevıdımye sosedı», «Amına Týran v strane nomadov» romandary. Alla amandyǵyn berse, «Hárrı Potter» sekildi serııalyq roman jaryqqa shyǵady, sebebi bári tarıhtyń bir bólshegi bolǵysy keledi. Eske tuta­tyn bir nárse bar, ádebı agentter Djoan Roýlıngtiń atalǵan týyn­dy­syn kınoǵa aınaldyrdy, sóıtip, av­tor­dyń tanymaldylyǵy odan saıyn artty, ki­taptyń satylymy da, oqylymy da sum­dyq kóbeıdi. Bizge sol jaǵyna da erek­she mán berý kerek. Aqparattyq tehno­lo­gııa­lardy orny-ornymen qoldansaq, esh utylmaımyz.

Ádına Júsip:

– «Hárrı Potterden» buryn jańa ǵana aıtqanymdaı, balalardy naǵyz ultshyl qazaq etip baýlıtyndaı shynaıy shyǵarmalar jazylýy kerek. Bizdiń ult maqtanyshtarymyz kóp. Solardyń ómirin zerttep, qandaı bala boldy, ashyq jazsaq. Bala kúninen ónerge qushtar boldy, tek túzý syzyq boıymen júrdi demeı, onyń bala bolyp, balalyqpen, bilmestikpen istegen isin ashyq jazsaq, bizdiń balalar bireýdiń qateliginen sa­baq alyp óser edi. Biz bir adamnyń tek jaqsy jaǵyn jazamyz. Jaqsy adamnyń da jaman jaǵy, qateligi bolady ǵoı. Sabaq bolý úshin osylardy ashyq jazýy­myz kerek. Al «Hárrı Potter» sııaqty shyǵarmalar jazý qıyn emes, ondaı shyǵarmalar balalar ádebıetine kóńil bólgende jazylady.

 

 Bala eń aldymen óziniń kim ekenin bilse...

– Bıyl balalar jyly bolyp bekitildi. Al osy jyly rýhanııat sa­la­sy arqyly erteńgi kún ıelerine ne is­teı alamyz?

Moldahmet Qanaz:

– Sizdiń bul paqyryńyz kezinde qyr­­ýar balalar kitabyn shyǵarǵan (Olar­­­dyń kóbi ońtaılandyrýdyń qur­bany bolyp ketti, juqanalary keıbir ki­taphanalarda tur) «Jalyn» baspasyn, sol baspanyń altyn arqaýy – Q.Baıanbaev, E.О́tetileýov, Q.Omarov, B.Serikbaev tárizdi tájirıbeli, isterine adal da muqııat naǵyz redaktorlardy ańsaıdy. Solardyń izbasarlaryn kóre almaı qınalady. Mekteptegi qazaq áde­bıetin oqytý, oqýlyqtar sapasy týraly másele dúrkin-dúrkin kóterilip júr. Mektep oqýshylary oqýǵa tıis kórkem shyǵarmalardyń tizimin de túzý lázim. Mektep bitirgende emtıhan alynyp, onyń nátıjesi attestatta kórsetilip tur­­ǵany jón. Balalar ádebıetin jan­dan­­dyrýdyń negizgi tetigi sóz emes, al­­­dymen pátýaly baza, jazýshylardy ynta­landyratyn kádimgi qalamaqy, sonan keıin kitap. Bala tár­bıesi eshqandaı naýqandyq sharýa bolǵan emes, bul úzdiksiz júrip jatýǵa tıis­ti asa mańyzdy ulttyq múdde. Son­dyqtan da tek tabys­ty oılaǵan árkimniń kók­pa­ry­na salmaı, memlekettiń ózi keshendi baǵdarlama jasap, ózi ıe bolýy lázim.

Talasy joq, halyq aýyz ádebıeti erte­­­­gilerge de, mýltfılmge de su­ra­nyp turǵan asa baı ádebıet. Jez­tyr­­naq, Aldar kóse, Taýsoǵar, Tazsha bala, Tolaǵaı, mys­tan tárizdi talaı keıip­kerlerdi tirilte almaı, kishkentaı oqyr­man­darymyzǵa jetkize almaı júrgen aıyp ózimizden. Búgingi kishkentaı oqyr­mandy elektrondy quraldardan ajy­ratý múmkin emes. Balalardyń kór­kem shyǵarmalarǵa degen yntasyn qolǵa alarymyz ras bolsa, balalar kitabynyń isi mýltfılmmen tyǵyz baılanysty ekendigin moıyndap, bul másele týraly bólek pikir alysý kerek. Búgingi jas oqyrmandarymyz qandaı shyǵarma oqýy kerektigine keler bolsaq, ol – buryn da, keleshekte de ózektiligin joımaǵan ult­tyq múddeler. Al ádebı forma ja­zý­­shynyń moınyndaǵy shar­ýa. Ma­te­rıal­dyq jaǵynan myqtap bekitil­meı, uzaq jyldarǵa arnalǵan mem­le­ket­­tik baǵdarlama qabyldanbaı, bul jyr budan bylaı da jyr kúıinde qala ber­­mek.

Tursynbek ÁLIULY:

– Balalar jyly bolǵany jaqsy árıne. Biraq rýhanııat salasy arqyly ne isteýge bolatyndyǵyn naqty bilmedim. Bári tek kitapqa tirelip turǵan joq qoı. Maǵan salsa, kópbalaly analardy materıaldyq jaǵynan qoldaýdy kúsheıtý kerek der edim. Sonda bıyl balalar jyly dep uıalmaı aıtýǵa bolady.

Tolymbek Ábdiraıym:

– Balalar ádebıeti jyly byltyr bastalǵan. Ol ıdeıany alǵash kóter­gen balalar jazýshysy Beısenbaı Súleı­me­nov bolatyn, odan ári belgili jýrnalıst, Parlament Senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip ilip áketti de, Ult­tyq Akademııalyq kitaphana basshysy Úmithan Muńalbaeva jalǵastyrdy. Nátı­jesinde, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń pármenimen is-shara jalǵasyn tapty. «Er Tóstik» konkýrsy jarııalanyp, jaqsy shyǵarmalar dúnıege keldi. Bıylǵy balalar ádebıeti jylynyń da nátıjeli bolýyn qalaımyn. Balalar men jasóspirimderge arnalǵan «Er Tós­tik» báıgesi dástúrli konkýrsqa aınalsa, onyń syrtynda «Daraboz» syndy taǵy eki-úsh báıge bolsa dep oılaımyn. Ba­lalar ádebıetin damytý jóninde ar­naı­ly Úkimet arnaıy baǵdarlama qabyldaý kerek. Sonda ǵana balalar ádebıetiniń baǵy janady. Áıtpese, bári zaıa, beker...

Álibek BAIBOL:

– О́tken jyldy – «Balalar ádebıeti jyly» dep jarııaladyq, bıylǵy jyl – «Balalar jyly». Endi, balalar áde­bıe­tin qalaı damytamyz? Birin­shi­den, bala­lar dramatýrgııasyna, balalar poe­­­­zııa­syna, balalar prozasyna, balalar anımasııasyna, balalarǵa ar­nal­ǵan ıllıýstrasııaǵa jeke-jeke baı­qaý jarııa­laǵan jón. Ekinshiden, mektep pen bala­baq­shalarmen baılanysty kúsheıtken abzal. Sebebi avtor olardy, olar avtordy jyǵa tanı bermeıdi. Mektep pen balabaqshalarǵa deńgeı-deńgeı boıynsha, jas ereksheligine baılanys­ty materıaldardyń jetispeýshiligi seziledi. Syrttaı, dolbarmen jazý bir bólek te, obektini zerttep-zerdelep baryp jazý múlde basqasha. Biz – qa­lamgerler bolashaq oqyrmandy qazirden bastap daıyndaýymyz qajet. Úshin­shiden, kórkem shyǵarmany oqy­týdyń metodıkalary, jalpy, metodologııa ózgerýge tıis. Alysqa shappaı, irgedegi Reseı ǵalymdarynyń ba­la­larǵa qatysty zertteýlerin oqyp janyń rahat tabady. О́te uǵynyqty, qyz­ǵylyqty, qarapaıym tilmen ja­zylǵan-dy. Máselenkı, solardyń biri – fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, mádenıettanýshy, tarıhshy, A.I.Gersen atyndaǵy Reseı Memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıteti Balalar ádebıeti kafedrasynyń dosenti, «Dets­kıı orakýl. Po stranısam nastolno-pechatnyh ıgr», «Zapıskı kýkly. Modnoe vospıtanıe v lıteratýre dlıa devıs konsa XVIII – nachala XX veka», «Igrýshka v detskoı lıteratýre», «Zolotoe zerkalo. Rýsskaıa lıteratýra dlıa deteı XVIII-XIX vekov» atty eńbekterdiń avtory Marına Kostıýhına. Bala kóldeı-kóldeı dúnıelerdi birden ıgerip kete almaıdy. Sýrettermen, shaǵyn-shaǵyn mátinder, aýdıo, beınerolıkter, qysqasha maz­mundama arqyly qyzyqtyryp baryp, sol negizde kitap oqýǵa baýlýymyz ke­rek. «Oqy», «úıren» degen jalpylama, kúndelikti aıtylyp júrgen sóz­derden bala sumdyq qulshynyp ket­pesi shyndyq. Ony yntalandyrýdyń jańa ádis-tásilderin, amaldaryn oı­lastyrýǵa tıispiz. Tórtinshiden, jyl saıyn demeı-aq qoıaıyn, eki jylda bir ret Balalar qalamgerleriniń festıvalin ótkizip turǵan jón. Besin­shi­den, sheteldegideı kitap satý na­ryǵyn qalyptastyrýǵa tıispiz. Eli­mizde osy bastama aqyryndap qar­qyn alyp keledi. Degenmen áli de kúsheıtken durys. Oqyrman elektrondy kitaphanaǵa kirip, aqshasyn tólep, shyǵarmany júktep alady. Sóıtip, zańdy negizdegi kelisimshart arqyly avtor da ózine tıesili qalamaqysyn shetinen alyp otyrady. Batystyń osy tájirıbesin biz de meńgerýimiz qajet. Ádebıet dáriptelýindeı-aq dáriptelip jatyr. Bir baıqaǵanym, halyq ádebıetti laıyqty deńgeıde túsinbeýde, eń úlken másele – osynda. Áleýmet keshterde óleń oqýdy, ıa kitaptyń tusaýkeserine jınalyp, sol jerde sýretke túsip, ǵalamtorǵa salýdy ádebıet dep uǵady-aý, sirá. Sońǵy kezde sondaı minez paıda boldy, ras. Bul – ádebıetti nası­hattaýdyń amaly ǵana, formasy. Nege álimizge qaraı, áleýetimizge qaraı, múm­kindigimizge qaraı tereńirek úńil­meske?! Kerek deseńiz, ádebıet – ǵylym. Qazirgi bala ózine ne qajet ekenin jaqsy biledi. О́ıtkeni bala – bizden ótken danyshpan.

Ádına Júsip:

– Bir jyldy balalar ádebıeti jyly, bir jyldy balalar jyly dep bó­lip tas­tap, tek sol jyly ǵana sol salaǵa kóńil bólý durys emes. Bala­lar jazýshylaryn basqa jumys­tan bosatý kerek. Sonda eshteńege alańdamaı, shyǵarmashylyqpen aınalysady. Eń bolmasa bes-alty jyl­dyq joba uıymdastyryp, balalar jazý­shylarynyń jazýyna múmkindik jasaý kerek. Tipti báıge jarııalanǵanda da, az ýaqytta jaqsy shyǵarma berip jatqan jazýshylar da bar ǵoı. Osydan-aq kó­ńil bólse, jaqsy týyndy týatynyn baıqaýǵa bolady. Balalar jazýshylary arqyly ıdeologııany qalyptastyrý kerek. Balalar teatrynda qazirgi jazý­shy­lardyń ertegileri jelisi boıynsha qoıylymdar qoıylsa, qazirgideı Jańa jylda túrli merekelerde, tipti toı-tomalaqqa Masha men Aıý keıipkerleri baryp, osy ertegini jarnamalamas edi. О́z keıipkerlerimizdi kıip shyǵar edi. Balalar ertegi keıipkerlerin tanyp, ony jazǵan jazýshynyń mereıi óser edi. Qazaq balalary jalǵyz «Bala­pan» arnasyn jaqsy kóredi. Osy arna jazýshylarmen tyǵyz qarym-qatynasta bolsa tamasha bolar edi. Bizdiń bala­myz eń birinshi óziniń kim ekenin, qaı­dan shyqqanyn bilip ósetindeı shyǵarmalardy oqyp ósse, qazaq bolyp qalyptasyp, ózegi myqty bolady. Budan basqa fantastıka, t.b. keremet shyǵarma olaı tárbıeleı almaıdy. Biz osy baǵytty temirqazyq etip ustaýymyz kerek. Meniń oıym osy. Osyndaı suraqty qolynda bıligi bar, ári osy salaǵa jaýapty adamdarǵa da qoısańyz degen ótinishim bar. Múmkin olar qazirgi balalar ádebıetiniń jaı-kúıine úńiler.

 

Dóńgelek ústeldi júrgizgen

Dúısenáli ÁLIMAQYN

Sońǵy jańalyqtar

Jedel jeli qosyldy

Álem • Búgin, 00:28

«Sáýleń bolsa keýdeńde...»

Pikir • Búgin, 00:21

Qýaty mol qurama jem

Ekonomıka • Búgin, 00:14

Ekonomıkany resessııa kútip tur ma?

Ekonomıka • Búgin, 00:07

Tekeliniń tátti taǵamdary

Aımaqtar • Búgin, 00:05

Jer silkinisi: saqtyq pen sabaq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Talqy

Ádebıet • Keshe

Qar ústindegi qarsaq

Aımaqtar • Keshe

Álkeıdiń kúndeligi

Tarıh • Keshe

Jyl úzdikteri anyqtaldy

Sport • Keshe

«Hat qorjyn»

Qoǵam • Keshe

Qarǵyn sýdan qaýip bar

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Oqýshylar tapqan olja

Jádiger • Keshe

Uqsas jańalyqtar