Tanym • 21 Aqpan, 2022

Tagıevtiń júz jyldyq tapsyrysy

391 ret kórsetildi

Myna bir asqaq bolmys, pań bitim, syrt kelbeti susty bolǵanmen ishki rýhynan meıirim nury tógilip turǵan tekti tulǵanyń sýretine kózi túsip ketken kez kelgen adam onyń ómirde jaı adam bolmaǵandyǵyn birden mólsherleıtini anyq.

Keıde adamnyń daýysyna, túr-tulǵasyna, tipti sýretine qarap-aq onyń parasat-paıymyna, zeıin-zerdesine, ishki mádenıeti men bilim kókjıegine birden baǵa berýge bolady.

Sońyna ólmes ónege, óshpes mura qaldyryp ketken kesek tulǵalar az bolmaǵan. Onyń ishin­de túgel túrki álemine esimi áıgili jandar da jeterlik. Bul tizimniń bas jaǵynda, álbette  Ázerbaıjannyń ataqty qaıratker uly, alǵash munaı óndirýshilerdiń biri, keleshek urpaqqa kemel bolmysymen keremet úlgi bola bilgen Zeınalabdın Tagıev turar edi.

Árıne, baq-dáýlet kez kelgen adamǵa ońaılyqpen bite bermeı­di. Oǵan tabandy eńbek, bilim-bi­lik, qajyr-qaırat kerek. Tagıev­tiń tabandylyǵy bul jolda ony úlken jetistikterge jemisti jet­kizedi.

Tagıev taǵylymy týraly jal­py kóp aıtýǵa bolady. Onyń esep­siz eńbekterin túgel tizbelep shyǵa almaspyz, degenmen birer ulaǵatyn, urpaq ıgiligi úshin upaı­syz jasaǵan jaqsylyqtaryn jaza ketkenimiz jón.

Osydan bir jarym ǵasyr bu­ryn baqylyq baı-manap Zeına­labdın ózi týǵan topyraqqa aparatyn tas joldy tamashalap jón­deýden, ony keńeıtip salýdan bas­tapty. Iá, qazaqta da «týǵan jerge týyńdy tik!» degen tamasha taǵy­lymdy sóz bar. Biraq sol tám­sildi osy kúni óz beıilimen oryn­dap jatqan qaltalylardy kóp kezdestire bermeısiz...

Zamanynda bizdiń qazaq saharasynan da  shyqqan ataqty atymtaı jomart azamattar jeterlik edi. Biraq olardyń bar dúnıe-múlkin sol kezdegi solaqaı saıasat talan-tarajǵa salyp, ózderin atyp-asyp, tý-talaqaılaryn shyǵardy. Bizdiń Maman – Turysbek, Aqaı­dyń Qasenderi syndy Tagıev te qaıyrymdylyq isterge qyrýar qar­jy jumsaǵan adam. О́nerli jastardy Máskeý, Qazan, Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetterine, Eýropa ýnıversıtetterine oqýǵa jiberedi. Mektepter saldyryp, zııaly qaýymǵa materıaldyq kó­mek kórsetýdi ózine buljymas pa­ryz sanap ótipti.

v

1883 jyly óz qarajatyna drama teatrynyń ǵımaratyn sal­­dyr­tady. Alaıda ol teatr áldekimderdiń qastandyǵymen  otqa oranyp, túgelimen órtenip ketipti. Biraq tabandy Tagıev ony qaıtadan saldyrtýǵa qaıyra qa­rajat bólgizedi. О́ziniń aıtýynsha baılyq – ol ult rýhanııa­tyna qyzmet etkende ǵana qa­ıyrly bolmaq eken. Qajy Zeı­na­labdın 1901 jyly Bakýde qyz­darǵa arnalǵan gımnazııa, ke­deı balalarǵa arnalǵan mektep-ınter­nat ta ashady. Aıta bersek ázerbaıjandyq qaltaly da qaıy­rym­dy jomarttyń mundaı ıgi isteri kóp-aq.

Áýelgi sózimizde Tagıevti tú­­gel túrkige ortaq tulǵa dep ót­tik qoı. Onyń qazaq dalasy­na da shashqan sharapaty az emes. Bul týrasynda fılologııa ǵy­lymdarynyń doktory Sa­ǵym­baı Jumaǵul­dyń «Tagıev taǵy­lymy» atty kó­lem­di maqalasy bar. Ǵalym atalǵan maqalada onyń ǵumyrbaıany­na, kózi tiri­sinde jasaǵan kóp isterine keńi­nen toqtala ke­lip, ataqty Ta­gıev­tiń ımanı qasıet­terge toly qaıyrymdylyq shapa­ǵaty­nan Alash balasy da shet qal­ma­ǵan­dyǵyn, sol kezde jaryq kó­rip, qarjylyq qıyndyqtarǵa tap bol­ǵan  «Qazaqstan» gaze­tine kómektesýin surap Ta­ǵıevke Sháń­gereı Bókeıuly Ǵu­mar Qarash pen Eleýsin Buıra­ulyn jibergendigin, hat jolda­ǵandyǵyn da jazady.

«Atymtaı jomarttyǵymen ul­tynyń qurmetine bólengen deg­dardyń Eýrazııa keńistigin qam­tyǵan qaıyrymdylyq kó­megi erekshe taǵylymǵa toly. Peter­býrgtegi meshit qurylysyna 1 100, Qap taýy men Daǵystan meshit­terin jóndeýge 5000, Baký zıratyn abattandyrýǵa 5000, Astra­han meshitin qaıta qalpyna kel­tirýge 5000, Tegerandaǵy medrese qurylysyna 55 000, «Saadat» mektebine kómek retinde 5000, jetim-jesir, aýrý-syrqaý jandardy qoldaý maqsatynda 8 500, kommersııalyq ýchılıshe men mu­sylman balalarynyń oqýyna 50 000 som (rýbl) kóleminde de­meýshilik jasady.

Mesenattyń qazaq topyraǵynda 1911 jyldyń 10 naýryzynan 1913 jyldyń 15 qarashasy­na deıin jaryq kórgen alǵash­qy ulttyq basylymdary­nyń biri «Qazaqstan» gazetine sú­ıeý bolýdaǵy kesek minezi súısin­diredi. Basylymdy shyǵarýdaǵy qarjy máselesi tyǵyryqqa tirelgen kezde Zeınel-Ǵabıden Taǵıevke Sháńgereı Bókeıuly Ǵumar Qarash pen Eleýsin Buı­raulyn jiberip, kómek qolyn usynýdy ótinip hat joldaıdy.

«Sháńgereıdiń Taǵıevke óz qolynan hat jazyp berip jiber­genin Ǵumar da sultannyń aldynda aıtqan mársııa jyrynda: Eki aýyz jazǵan sózimen, Jer shetine ketken jan, Izdegeni tap bolmaı, Muńaıyp elge bos kelmes, Bos kelmeýdiń sebebi: Túrli jóndi bilesiń, Jónin taýyp laıyqty, Sózder jazyp beresiń. Jónin tap­qan jumysty, Qaıt etýge hosh almaı, Nendeı adam seskenbes, dep ańǵartqan ǵoı», dep jazady.

«Qazaqstan» gazetin shyǵarý­da Sháńgereı Bókeıuly, Ǵumar Qa­rash, Eleýsin Buırauly (Buı­rın), Baqytjan Qarataev, Ǵu­baı­dolla Berdıevter qaıtpas qaı­sarlyq tanytty. «Ala tý Aby­laıdyń ala attansań, Alaman artyńdaǵy bireýi men» dep bilgen ǵajaıyp óner ıesi Sháńgereı gazetke qarjylaı kómek berdi, demeýshilik jasady. Búgingi uǵym­ǵa janastyra aıtsaq, el ıgiligi úshin qazaq topyraǵynda Esen­qul qajy Maman, Ahmet ıshan Orazaı qatarynda ulttyq  me­se­nanttyqtyń negizin qalady», deıdi S.Jumaǵul.

Iá, shynymen ar jaǵy tekti, qazaqsha aıtqanda jiliginiń maıy tolyq manap Zeınalabdın qaı jaǵynan bolsyn keleshek ur­paq­qa, tipti tutas adamzatqa úlgi eterlik úlken tulǵa. Osy maqa­la­myzdy paıdalana otyryp, kóp­shilikke belgili bolsa da onyń júz jyl burynǵy tapsyrys nemese júz jyl burynǵy kelisim atty ańyzǵa bergisiz ataqty is-áreketin qaıyra aıta ketkimiz kelip otyr.

Birde ol Germanııanyń álde­bir qalasynda qonaqta júrip,  qymbattaý bir meıramhanaǵa kire salady. Jalpy eýropalyqtardyń óńi ózderinen ózgesheleý azıattar­ǵa sál mensinbeı qaraıtynda­ry bar emes pe? Tagıevke de dál so­laı  eshkim mán bermeı, tipti qa­rapaıym daıashynyń ózi ony kisi dep qabyldaı qoımaıdy. Daıashyny ózi de shaqyryp kó­re­di, biraq onysynan da esh nátı­je shyqpaıdy. Qaıtedi, otyra bere me, óziniń bekzat bolmy­­syn eshkimge ıip kórmegen Zeıne­labdın meıramhanadan shyǵyp kete barady.

Áldebir ýaqytta álgi nysan­nyń ıesi óziniń meıramhanasyna ataqty Tagıevtiń kelgenin, kire turyp tamaqtana almaı ketkenin estı sala artynan adamdaryn júgirtip, jany qalmaı keshirim suraıdy. Arnaıy dastarqan jaıdyryp, bir ashýyn berýin suraıdy. Sonda Zeınalabdın  álgi meıramhana ıesinen: «Osynaý bir ústeldi bir saǵatqa jaldap alsam, qansha tóleýim kerek?» dep suraıdy. Qo­jaıyn ústeldiń baǵasyn aıtady. Zeınalabdın ary qaraı  ústeldi bir kúnge, bir aptaǵa, tip­ti  bir aıǵa jaldaǵandaǵy baǵa­syn suraıdy. Sizge ótirik, bizge shyn, odan bir jyldyń, on jyl­dyń, aqyr aıaǵynda júz jylǵa ja­lǵa alýdyń baǵasyn suraıdy. Aıtylǵan baǵany tolyq estip bolǵan soń:

– Men osy ústeldiń júz jyl­dyq aqshasyn tóleımin, bul meı­ramhananyń esiginen engen kez kelgen musylmandy osy ústelden tegin tamaqtandyrasyz, – deıdi.

Meıramhana ıesi kelisedi. By­­laısha aıtqanda Tagıevtiń júz jyl­dyq tapsyrysy qabyl­da­nady.

Oqıǵa 1911 jyly bolǵan eken. Sodan ne kerek, bir ǵasyr ótedi. 2011 jyly Germanııa elshiligi Ázer­baıjanǵa hat joldap, júz jyldyq kelisimniń aıaqtalǵanyn habarlapty. Osydan keıin nemis halqyn uqypty demeı kórińiz?! Jáne de sóz aıaǵynda: «Taǵy da osyndaı kelisim jasaıtyn baı­laryńyz bolsa, tapsyrys qabyl­daýǵa daıynbyz» dep ázildepti. Álgi meıramhana ıesi de, onyń bergi urpaqtary da áýelgi ýádede turyp, júz jyl boıy atalǵan meıramhanaǵa kirgen kez kelgen musylmandy ultyna qaramaı, Zeınalabdın Tagıevtiń esebinen tamaqtandyryp kelgen eken.

Oılap qarańyz, Tagıevtiń telegeı-teńiz baılyǵynyń bul bir parasy ǵana. Qazirgi tilmen aıtqanda, qaltasy qalyń qajy bir otyrǵanda júz jyldyń  esebin bir ózi jaýyp kete beretin bolǵan.

Toqyma ónerkásibin, balyq sharýashylyǵyn, munaı óndirisin, aıta bersek jetedi,  osynshama kóp isti qarapaıym tas qalaýshy bolyp bastaǵan Tagıev bir ózi alyp júrgen. Bylaısha aıtqanda Tagıev aınalysqan aýqymdy jobalar. Qarapaıym etikshiniń otbasynda dúnıege keldim dep erinip qalǵan joq, jastaıynan tas qalaýshy bolyp jumys istegen Zeınalabdın otyz jasynda alǵashqy qarjysyn jıyp, keıin joǵaryda atalǵan kásip túrlerimen shuǵyldanyp, mol baılyqqa qol jetkizdi.

Qarjyly qajynyń qazaqqa qatysty tusyna qaıyra taǵy toqtalsaq, Ǵumar Qarash jarııa­laǵan maqalada: «Byltyr 1911 jyly zaýza juldyzynyń bas kezinde «Qazaqstan» gazetin atqa mingizip, adam etý qaıǵysynda adamdar arasynda etilgen bir qaýly boıynsha Alla dep atta­nyp, Baqy qalasyndaǵy Zeınel-Ǵabıden Taǵıevti izdep, elden ekeý shyqtyq. «Erikken eki ten­tek elden shyǵyp ketti» deý­shiler kóp bolsa da, shyn tán kóńil­derinen «qaıyrly sapar tilep, jeńil baryp, aýyr qaıtqaı» dep duǵa etýshi dep duǵa tileýshi ha­ıyr qýattylarymyz bolýyn da biletin edik. Aq nıetimiz qur­metine Alla tilegimizdi ońǵaryp, bar­ǵan qajymyz qosh aldy, «Qa­zaqstanǵa» 1000 som járdem berdi, atalyq sıfatynan aǵyp shyqqan sózderin aıtty…», dep Tagıevtiń aty-jóni aıqyn jazylady.

Zeınalabdın Tagıev 1924 jyly 101 jasynda ókpesine tıgen sýyqtan aýyr naýqastanyp,  qaıtys bolǵan eken. Minekeı, biz osy kúnde baı­lyǵyn barlyq adam­zatqa ortaq et­ken tulǵalar tiziminde túgel túr­kige ortaq tarlan Tagıevti, qa­jy qandasymyzdy erekshe aıta júr­genimiz jón.

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda 109 jedel jelisi iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Vaksına saldyrǵandar sany artty

Koronavırýs • Búgin, 09:18

Qazaqstanda 158 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:03

«Aqtóbe» kósh bastady

Fýtbol • Búgin, 08:42

Vaýt van Art birinshi orynda keledi

Sport • Búgin, 08:39

Tórtinshi aınalymǵa shyqty

Tennıs • Búgin, 08:38

Jastar jasyndaı jarqyldady

Sport • Búgin, 08:35

Til máselesi talqylandy

Qazaqstan • Búgin, 08:33

Dıplomatııalyq qyzmettiń 30 belesi

Qazaqstan • Búgin, 08:13

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar