Jalǵyzsyraǵan balamen sóılesińiz

Al áli teperish kórip úırenbegen jasóspirimderdiń ómirindegi bul róldi kim oınaıdy? Qabaǵyńdy baǵyp otyrǵan qaǵilez áke-sheshe me? Shynaıy dosyń, álde sezimtal jaryń ba? Alaıda qara basynyń kúıbeńinen ýaqyty artylmaıtyn ata-ana, eseppen aralasatyn dos, áńgimesi taýsylǵan jubaılar barda jarty kóńil balalar paıda bolady. Al psıholog-mamandar qazir jalǵyzsyraǵan jasóspirimder burynǵydan da kóbeıgenin aıtyp júr. Qym-qýyt ómirdiń kúızelisteri, buralańy men opasyzdyǵyna beıimdelmegen kishkentaı ǵana adam qoǵamnan ógeı kúı keshkende úlken synaqtardy kótere ala ma degen saýaldyń ózi ábestik. Ádiletsizdik pen satqyndyqqa shydamaı baz keship, jaryq dúnıeni tárk etip tastaı salǵandar qanshama?!

Sondyqtan mamandar joǵaltyp almaı turǵanda jalǵyzsyraǵan balamen sóıles deıdi. Balabaqshadan bastalatyn býllıng, mektepte jalǵasatyn synyptastar mazaǵy balalardyń sanasyna máńgilik syzat salýy, udaıy aldynan shyǵa berýi neǵaıbil emes. Bul – bizdiń sózimiz. Al endi osy máselemen túpkilikti aınalysatyn psıhologter ne deıdi?

Ádette synyptyń mazaǵy 11-13 jastarda baıqalady. Bul – adam ózin qoǵamnyń bir múshesi retinde sezinip, áleýmettik rólin izdeı bastaıtyn kezeń. Dál osy jastan bastap balalarymyzdy qatarlastary qabyldap, ózge synyptastaryna uqsaýy, birge qydyrýy, kópshilikke syıymdy, súıkimdi bolýy sııaqty maıda-shúıdeniń mańyzy zor. Balalardyń kóbi áleýmettik ómirge ońaı beıimdeledi desek te, kúrdeli jaǵdaılardyń jıyntyǵy – otbasyndaǵy jaǵdaılar, óziniń emosıonaldyq qubylmaly kóńil kúıi, alyp-ushqan qyzbalyǵy keıbir balalarǵa bul ómirge beıimdelýge kedergi keltiredi. Dál osy balalar óz rólin «kóshbasshylyqtan» izdeıdi. О́zin dáleldeýge umtylǵan osy jetkinshekter qorlyqqa kóp dýshar bolady.

Qorlaý –  sol qorlaýshy taraptyń «kopıng strategııasy», ıaǵnı balalar qandaı da bir joldarmen psıhologııalyq qaltarystaryndaǵy máselelerdi sheshkisi keledi de, qurbandyqqa shalynǵan «kóshbasshynyń» ómirin adam tózbeıtin jaǵdaıǵa deıin jetkizedi. Býl­lıngtiń kádimgi urys-keris, tóbelesten ne aıyrmashylyǵy bar? Kádimgi tóbeles kezinde eki jaq birdeı bolsa, qorlaý barysynda bári bir adamǵa jabylady. Aıtqandaı, «kóshbasshynyń» da jaqtaıtyn «nókerleri», «syrttaı baqylaýshylary» bolsa, onyń ishinde muǵalimderi de bar. Qysqasy, jasóspirimder arasyndaǵy qorlaý, mazaqtaý tolaıym bir áleýmettik júıege, sıpatqa ıe. Balalardyń ómirge beıimdelýinde bul qaýipti úderis eke­nine kóz juma qaraýǵa bolmaıdy.

«Balasy mazaqqa ushyraǵan ata-ana bul ózdiginen retteletin jaǵdaı emes ekenin bilýi tıis. Másele tym ýshyǵyp bara jatsa, «bala degen tóbelesip ósedi», dep júre berýge bolmaıdy. Bul jaǵdaıǵa baǵa beretin naqty bir qalyp joq. «Synyptastaryń jaqsy kóretindeı ne qylyǵyń bar?», «О́zińe sol kerek», «Júre ber shulǵaý bolyp», «О́ıtip aıtpaısyń ba, búıtip ózińdi qorǵaı almaısyń ba...» degen aqyldyń bári osyndaı jaǵdaıǵa túsken balaǵa arasha túse almaıdy», deıdi psıhologter.

Mundaı jaǵdaıda mamandar qurbandy mazaqqa batyryp otyrǵandar sany kóp bola­tyndyqtan, ol balalarmen tikeleı ju­mys istemeı, mektep ákimshiligi, synyp jetek­shisi men ata-analarǵa shyǵyp, munyń sońy jaqsylyqqa aparmaıtynyn oılasa otyryp sheship, eresek adamdar eshkimniń janyna tımeıtindeı túsinisip alǵany jón. Sondyqtan da mektepterdegi sosıolog-mamandardyń, áleýmettik pedagogterdiń róli men bilimin kúsheıtý ózekti. Jasyratyn nesi bar, kóbinese olar turmysy tómen otbasylardyń balalary týraly málimet jınap, kelgen kómekti taratýmen, bilim bólimderi men basqarmasyna esep berýmen aınalysady. Buryn jalaqysy az bolǵandyqtan bul mindetti kóbinese bir pán muǵalimi qosymsha atqardy.

О́rkenıetke jettik degen zamanda eresekter, tipti úlken saıasattyń ózi túsinistik tappaı jatqanda, áleýmettik pedagogterdi sosıolog-maman deńgeıine kóterý kerektigi asa ózekti. Sebebi jasóspirimder arasyndaǵy álimjettik pen ozbyrlyqtyń qaıǵyly mysaldary bar. Áleýmettik pedagogter sosıologııalyq zertteý­ler júrgizip, túrli taqyrypta áleýmettik saýaldamalar jasap, árbir balanyń taǵdyryna, talabyna, kózindegi muńǵa beıjaı qaramasyn. О́ıtkeni aldarynda myńdaǵan bala otyr – myńdaǵan taǵdyr tur.

Jalǵyzsyraǵan balamen sóılesińiz!