Aımaqtar • 21 Naýryz, 2022

Ata saltyn jańǵyrtqan aýyl

163 ret kórsetildi

Qazaq halqynyń eń tanymal ulttyq sýsyny, dárýmender men paıdaly mıkroaǵzalardyń qaınar kózi qymyzdyń taǵy bir erekshe qasıeti bar ekenin Jańabazar aýylynyń turǵyndary dáleldep keledi. Iá, Qazyǵurt aýdany Jańabazar aýylynda qarııalar qysy-jazy jeksenbi kúni jınalyp, qymyz ishetin, erteden kele jatqan ádemi dástúr bar.

Qazyǵurttyń kúnshyǵys betkeıinde taý bókterin qýalaı aǵyp jatqan ózen-jylǵalar kóp. Sýyqbulaq, Kókibel, Jigirgen, Uıasý, Qarjansý, Qarabaý ózenderi, Turbat jaqtan keletin Sharbulaq ózeni – bári Jańabazar aýylynyń tusynda Keles ózenine qosylyp jatady. Osy aýylǵa keletin úlkendi-kishisi bar qonaq ta úzilmeıdi. Olardyń basym bóligi qymyzǵa qyzyǵyp ta keledi. Biz aıtqan dástúrdi jergilikti jurt – «qymyz jıyny» dep ataıdy. Aýyl turǵyndarynyń bir úıde bas qosyp, qymyz iship, ózara áńgime-dúken ótkizetin úrdisi 1950 jyldan beri bar eken. Qarııalardyń áńgimeleýinshe, Keńes ókimetiniń dáýirlep turǵan kezinde bul óńirde 60-tan astam usaq ujymshar bolǵan. Sol kezde alys-jaqyn aýyldardan atpen, esekpen Jańabazar aýyly­na kelip, qymyz iship qaıtatyndar az bolmaǵan. Sýsyndaýdyń sebebimen kelgender ózara áńgime-dúken quryp, jańalyq habarlaryn aıtyp, sharýa ja­ıyn aqyldasyp otyrǵan.

Keıin birneshe usaq ujymshar biriktirilip, 1963 jyly Jańabazar aýyly­nan «Kommýnızm» qoı keńshary qurylǵan eken. Bertinirekte, ıaǵnı 1997 jyly aýyl azamattary «qymyz dámge» jıylyp, búgindi saralaı erteńgi kúndi oılap «Qarabastaý» óndiristik kooperatıvin qurýǵa sheshim qabyldaǵan. Degenmen, «ortaq ógizden ońasha buzaýdy artyq» kórgender qatary kóbeıip, óndiristik kooperatıv jumysyn toqtatady. Ár sharýa óz úlesin bólip alady. Ýaqyt ótip, el ishinde qurylymdyq nemese sharýashylyq basqarýda ózgerister bolyp jatqanda, kópti kórgen qarııalardyń qalaýymen burynnan qalyptasqan «qy­myz-jıyn» dástúri joǵalǵan joq. Shırek ǵasyr boıy qarııalardyń áńgi­mesine qanyǵyp, osy jıynnyń basy-qasynda júrgen Qaltaı Seıitmatovtyń aıtýyna qaraǵanda, aqsaqaldar bastaǵan basqosýǵa kelgender boı jazyp, kóńil kóterip, áńgime-dúken qurýmen ǵana shektelmeıdi. Qymyz bul kúni jurtty jaqyndastyryp tatýlyqqa úndeýge, adasqandy týra jolǵa, tentekti tezge salatyn, el ishindegi daý-damaıdy, turmystyq máselelerdi sheshetin, bir-birine qyryn qarap júrgen eki­jaqty ymyralastyryp, tatýlastyratyn, aýyldyń birligi men bútindigin, berekesin caqtaýǵa dáneker bolatyn sýsynǵa aınalady. Muny biz qymyzdyń taǵy bir qasıetine balap otyrmyz. Oǵan adamnyń fızıkalyq jaǵdaıyn ońaltyp, tábetin ashatyn, as qorytýdy jaqsartatyn jáne basqa da paıdasyn qosyńyz.

Táýelsizdik jyldary jańaba­zar­lyqtar bul dástúrdi odan ári jetildire tústi. Jergilikti belsendilerdiń bas­tamasymen «Jańabazar ardagerleri» qoǵamdyq birlestigi quryldy. Osydan toǵyz jyl buryn aýyl aqsaqaldary bas bolyp, demeýshilerdiń kómegimen ortalyq eldi mekenniń kórkin ashatyndaı ádemi ǵımarat boı kóterdi. Mańdaıshasyna «Ardagerler úıi» dep, odan tómenirek «Qymyzhana» dep jazylyp qoıyldy. «Jomart jandardyń demeýimen 21 mln teńge qarajat jınalyp, qymyzhana ǵımaratyn 2013 jyly maýsymda bastap, qarashada salyp bitirdik. Nurlan Quralov, Jaras Ertaev syndy kásipkerler jáne aýyl túlekteri, turǵyndary eleýli demeý kórsetti. Igilikti iske sol kezdegi oblys ákimi Asqar Myrzahmetov arnaıy kelip, jańa ǵımarattyń lentasyn qıdy», deıdi Qaltaı Seıitmatov.

Qurylys kompanııasynda prorab bolyp istegen Q.Seıitmatov aqsaqal­dardyń tapsyrýymen ǵımarattyń jo­ba­syn syzyp, jumysqa basshylyq ja­saǵan. О́zgeshe órnekpen salynǵan sándi de sáýletti «Ardagerler úıi» kóńil súısintedi. Kórme zaly, namaz oqıtyn, qonaq bólmeleri bar ǵımarat­ta qymyzhananyń ótkeninen syr sherte­tin derekter de ornalastyrylǵan. Derekterde Jańabazar eldi mekeninde iri bazar bolǵany, sol óńirdiń 10-15 kolhoz basshysy birlesip, «Jańabazar qymyzhanasynyń» negizin qalaǵany aıtylady. Olardyń qatarynda Ádil, Álimbaı, Tilemis, Aryntaı, Názirqul, Isebaı, Zııamet, Nurjan, Bekmyrza jáne taǵy da basqa el basqarǵan azamattar bolypty. Búginde aldyńǵy býyn atalardyń urpaqtary osynaý izgi bastamany jalǵastyryp keledi. Mysaly, ǵasyr jasap 103-inde ómirden ótken Aıtbaı Baımuratov aqsaqal apta saıynǵy jıynnyń turaqty qatysýshysy bolǵan. Jańabazardaǵy rýhanı mańyzy bar basqosýǵa búginde 55 adam tirkelipti. Árıne, jyl sa­ıyn urpaqtar almasady. О́mirden ozǵan aqsaqaldardyń ornyna uldary kelip qatysady. Sóıtip, urpaq sabaqtastyǵy jalǵasyn tabady. Bul ortaǵa qosylǵysy keletinder de kóp. Alaıda olarǵa qoıylar talap joǵary. Elge abyroıly, ózindik aıtar sózi, úlgi eter ónegeli ómir joly bar 60-tan asqan jandar arnaıy komıssııanyń irikteýinen ótkende ǵana qatarǵa qosylady eken. Ol komıssııanyń tóraǵasy elge esimi málim jýrnalıst Jorabek Súıeýbekov. Ata saltyn jań­ǵyrt­qan aýyl qarııalarynyń bul óne­geli tirlikteri ózge óńirlerge de úlgi bolǵanyn qalaıtyndar da kóp.

«Basqosýymyz úzilgen emes. Kezek boıynsha keste jasalǵan. Tek pandemııa kezinde jáne keshegi «Qańtar qasireti» atanǵan kúnderi toqtatyldy. Sondaı-aq Qasıetti oraza aıynda úzilis jasaımyz. Jeksenbi kúnge qymyzdy jergilikti tórt otbasy daıyndaıdy. Shamamen 100-120 lıtr qymyz ishiledi. Sondaı-aq sol kúnge arnap tandyr nan jabatyn otbasy bar. Ár jıynda sary qymyzdy sarqyp iship, ótken qysty qorytyp, kelgen kóktemniń, jańa tirshiliktiń jumysyna nusqaýshylyq jasaý da osy qarııalardyń enshisinde. Mal urlyǵy bolǵan jaǵdaıda kinálini anyqtap, sheshimin aıtatyn osyndaǵy qarııalar. Odan bólek, óz eńbegimen sharýa qojalyǵyn ashyp, kásipke bet burǵan azamattardyń eńbegin kópshilik aldynda aıtyp, jalqaý jandardyń namysyn qamshylap ta otyramyz. Keıde atqaminer qaltaly azamattar da aqsaqaldardan aqyl-keńes surap keledi. Qınalǵandarǵa qolushyn sozyp, keńes aıtyp, aq batasyn berý «Qymyzhana» músheleriniń mindetine aınalǵan. Qarııalar degenimizben aramyzda jastar da az emes. Mysaly, jasy úlkenimiz Palmat Anarbaev 87-de bolsa, Ǵanı Saparálıev 31 jasta», deıdi Qaltaı qarııa.

«Jańabazar ardagerleri» qoǵamdyq birlestigi qaırymdylyq jasaýdan da kende emes. Birlestik músheleri Arys qalasynda bolǵan jarylystan zardap shekken otbasylarǵa, Maqtaaral aýdany turǵyndarynyń úılerin sý shaıyp ketken kezde de qoldan kelgen járdemin aıamady. Aýyldyń bıi Táńirbergen Quralbaev bastap, kásipkerlerdi uıymdastyryp, naqty materıaldyq kómek kórsetti. Jyl sa­ıyn aýyl ákimdiginiń tizimindegi turmysy tómen otbasylardyń árqaısysyna azyq-túligin jetkizip, qaıyrymdylyq jasaǵan azamattar da az emes.

Iá, qymyz ısi burqyraǵan Jańaba­zarda ár jeksenbi kúni ishiletin ulttyq sýsyn men mándi májilis talaıǵa úlgi eterlik is. Arnaıy tapsyryspen aldy­rylǵan qymyzdar kil babynda. Saýmal, dónen, qunan, besti men sary qymyz bolyp tań atqan saıyn ataýy arta beretin bıe sútiniń emdik qasıetin erte bastan bilgen jańabazarlyqtar salamatty ómir saltyn, ulttyq taǵamdy nasıhattaýdyń tyń úlgisin de kórsetip keledi.

 

Túrkistan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar