Ádebıet • 31 Naýryz, 2022

Mo Iаnnyń bes asýy

176 ret kórsetildi

Shyny kerek, qazaq oqyrmandary qytaı jazýshysy Mo Iаndy kóp bile bermeıdi. Biraq onyń esimi Eýropa men Batysqa jaqsy tanys. Ádebıetke on bir roman, alty áńgimeler jınaǵyn bergen ol – qazirgi qytaı ádebıeti men álem ádebıetinde esimi jıi atalatyn jazýshylardyń biri. Ataǵyn shyǵarýǵa qulyqsyzdyq tanytyp, ún-túnsiz eńbektengen osy bir qalam ıesiniń atyn Nobel syılyǵy bir kúnde ǵana kúlli álemge tanymal etti. 2012 jyly oǵan Nobel akademııasy shyǵarmashylyǵynda realızm men halyq ertegilerin, tarıhty jáne qazirgi zamandy tyǵyz baılanystyra alǵany úshin atalǵan alpaýyt syılyqty ustatty. Batys oqyrmany ony sonaý 1987-jyldardan bastap «Qyzyl Gaýlııań» atty romany arqyly jaqsy biletin.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

«Oqyǵyń kelmese, óziń bil»

Mo Iаnnyń shyǵarmashylyǵy qytaı reformatory Den Sıaopınniń bılikke kelýine tuspa-tus keldi. Ol osy sátte óziniń tańdaýly áńgimeleri men novellalaryn oqyrmanǵa usyndy, sonyń biri ári tyrnaqaldy týyndysy «Kóktem túnindegi jańbyr» romany edi. Ol «Eski myltyq» shyǵarmasyndaǵy mıf­tik realızm stıli arqyly dástúrli qundylyqtardy jetkizý sheberligi Qy­taıdyń jyldam modernızasııasy týraly túsinik pen kózqarasty oqyrman retinde paıymdaýǵa múmkindik beredi. «Mo Iаnnyń bul shaǵyn hıkaıasy sol elde turatyn jurtshylyqtyń dástúrli qundylyqtarǵa qaıta oralýyna áser etti», deıdi ádebıettanýshylar.

Oqyp kórgen adamǵa Mo Iаnnyń shyǵarmalary negizinen áleýmettik oqı­ǵalardy arqaý etedi. Bul jóninen onyń shyǵarmalaryna óziniń ádebıettegi ustazdary – qytaıdyń tanymal jazýshysy Lý Shunnyń áleýmettik realızmi men Gabrıel Garsıa Markestiń magııalyq realızmi qatty áser etkenin aıta ketken jón. Tipti onyń shyǵarmashylyq jolyna dástúrli qytaı ádebıetiniń folklorlyq negizindegi klassıkalyq roman-epopeıalardyń áseri men halyq aýyz ádebıetiniń yqpaly bolǵany shyndyq. Aǵylshyn tilin bilmegendigi sebepti shetel jazýshylarynyń tań­daýly kitaptaryn aýdarma arqyly oqıtyn Mo Iаn álem ádebıetinen úzdiksiz habar taýyp otyrǵanyn jasyrmaıdy. Shyǵarmashylyq ómiri tek úlken romandardy jazýmen ótken jazýshynyń bes romanyn oqyǵan soń alǵan áserim basqasha boldy. Tipti alty romannyń aıtaryn bir maqalaǵa syıǵyzyp jazýdyń ózi qııamettiń sharýasy bolyp sezildi. Bylaısha aıtqanda, Mo Iаn úshin jazýshy roman jazýdan jalyqpaý kerek degen uǵym qalyptasady. Ol óz shyǵarmalarynyń alǵy sózinde: «Roman degenińiz alýan túrli qubylystardy qoınyna syıdyryp jatqan joıqyn janr, onyń ishinde marqa qozy da, kishkentaı qus ta bar; aıbarly arys­tan da, azýly qoltyraýyn da sonda. Menińshe, roman mynaý kóńil bosatqysh zamannyń qolaıyna jaǵý úshin óz qadir-qasıetin joıatyn zaman qurbandyǵy bolmaý kerek. Roman qaısybir oqyrmannyń kóńilinen shyǵý úshin uzyn turqyn qysqartyp, tyǵyz qalpyn sıretip, qıyn sıpatyn ońaılatpaý da tıis. Meniń izdegenim – sol uzyn-sonar uzaqtyq, shym kestedeı tyǵyzdyq, tis batpaıtyn qıyndyq. Oqyǵyń kelse, oqyrsyń, oqyǵyń kelmese, óziń bil. Maǵan dese, jer betinde jalǵyz ǵana oqyrman qalsa da, men báribir osylaı jazamyn» dep jazady. Demek, onyń romanǵa degen kózqarasy men senimin osydan-aq anyq baıqaısyz. Endeshe, biz onyń bes romanyn – bes asýyn saralap kórelik.

«Sandal aǵash jazasy»

«Sandal aǵash jazasy» – málim bir kóterilis kezinde soltústik qytaıdyń fermerleri men qolónershileriniń Batys yqpalyna qarsy júrgizgen an­tıımperıalıstik kúresi kezinde oryn alǵan oqıǵalardy negiz etip jazylǵan kesek roman. Shyǵarmadaǵy basty keıip­kerler – Sýn Meınang pen onyń ákesi, teatr janashyry, aýyl kóterilisiniń jetekshisi Sýn Bın. Atalǵan kóteriliske qatysty oqıǵalar órbigen kezde biz Sýn Bınniń qatygez taǵdyryna, jantúr­shigerlik «Sandal aǵash jazasyna» qaraı qadam basyp bara jatqanyn baqy­laımyz. Bul jaza jazaǵa úkim etilgen adamdy múmkindiginshe uzaq ýaqyt boıy sanany tynyshtandyratyn jaǵdaıda tiri qaldyrý edi. Mo Iаn erek­she tásil qoldanǵan bul romanda ja­zanyń nebir aýyr túrleri, onyń ishin­de adamnyń kóten isheginen ystyq maı­ǵa qaqtalǵan sandal aǵashyn júgirtý tásili qoldanatyny oqyrmandy beıjaı qaldyrmaıdy. Tipti siz jazýshy osynshama qatygezdiktiń bárin qaıdan biledi deýińiz múmkin. Sonymen birge bul romanda qytaıdyń sońǵy ımperııasynyń hal-kúıi, tirshiligi aıtylady. Mo Iаn ımperııa ulyqtarynyń beınesin quddy kózimen kórgendeı etip sýretteıdi.

Keıde sózdiń ózi jumbaq dybystarǵa toly bolar ma dep tańdanasyz. «Sandal aǵash jazasy» estetıkalyq ózegi bar shyǵarma ekenin aıtatyn ýaqyt keldi. Ol ejelgi dáýirdiń kórinisi men ortasyn qazirgi dáýirdiń kózimen qaraýǵa taptyrmas múmkindik beretin shyǵarma. Romanǵa taqyryp etip alǵan termınniń ózi sondaı oılamdy adamnyń isi. Poıyz jol salýǵa kele jatqan sheteldikterdiń aldynan namysymyzdy taptatpaımyz dep aýyl turǵyndarynyń shyǵýy neni bildiredi? Avtordyń halyqtyń úni bárin basyp túsetin uly kúsh degisi kelgeni munda tur. Eger siz Mo Iаnnyń «Sandal aǵash jazasyn» oqyǵyńyz kelse, aldymen Qytaı tarıhy men mádenıeti týraly bilýińiz kerek. Áıtpese romanda aıtylǵan oqıǵanyń bári siz úshin jumbaq kúıinde qala beredi. Jazýshy osy týyndysy týraly sońǵy sózinde atalǵan romandy jazý barysynda eki yrǵaqty eskere otyryp jazǵanyn aıtady: poıyzdardyń úni men Maosıan teatrynyń yrǵaǵy.

«О́mir men ólim azaby»

Mo Iаndy Mo Iаn etken úlken týyn­dynyń biri «О́mir men ólim azaby» romany edi. О́ziniń aty aıtyp turǵandaı bul shyǵarma ólim men ómir arasyndaǵy kúresti sıpattaıdy. Sıpattaǵanda, jaı stılmen emes, ózge eshkimniń tisi batyp bara almaǵan mıfologııalyq stılmen bárin baıandap beredi. Keıipker Sı Mınnao tipti tozaqqa tússe de eshbir ádildik kórmeıdi. Sol úshin kúres bastalady. Bul shyǵarma HH ǵasyrdyń ekinshi jarty­syndaǵy Qytaı ómirin sóz etedi. Bas keıipker – jer ıesi Sı Mınnao ólim jazasyna kesilgen soń, ómirge ıt, maımyl, esek, dońyz bolyp qaıta kelip, eń sońynda kádimgi adam retinde qaıta ómir súre bastaıdy. О́zgeshe jazý stıline ulttyq ańyzdar men mıfterdi asa sheberlikpen ushtastyryp, osyndaı súıekti shyǵarma jazǵan avtor bul týyndysyna ómir men ólim, qýanysh pen jubanysh, izgilik pen jaýyzdyq, mahabbat pen ǵadaýat, el, otbasy taǵ­dy­ry sııaqty mańyzdy máselelerdi arqaý etedi. Shyǵarma barysynda Mo Iаn da mańyzdy keıipkerdiń biri retin­de sýretteledi. «О́mir men ólim azaby» – osyǵan deıin álemniń birneshe tiline aýdarylyp, oqyrman tarapynan jaqsy baǵa alǵan shyǵarma. Shyǵarmany oqyp otyryp, folklorlyq qazynamyzdy qunttap aqtaryp, ańyzdar men ápsanalarymyzdy ózek etip, osyndaı roman nege jazbasqa degen oıǵa kelesiz.

Mo Iаn jaqsy kóretin tásildiń biri – ólgen keıipkerdi tiriltý, soǵan jan biti­rip, qaıta sóıletý. «О́mir men ólim azabynda» da osy tásil qoldanylady. Árıne, Mo Iаn ony ózinshe, dara qalpyn­d­a qoldanady. О́mirdiń qıyn sátteri, baq pen sor, baılyq pen kedeılik arasyn­daǵy paryq – bári-bári osy romanda aıtylǵandaı. Oqyp otyryp, jazýshynyń jadyna tańyrqaısyz. Sonshama oqıǵalar men keıipkerlerdi shatastyrmaı, adas­tyrmaı, aldymen aıyryp, sońynan qosyp, jylatyp, kúldirip, oılandyryp otyrady. Oqyrman osy shyǵarma arqyly qytaıdaǵy jer reformasy kezindegi halyqtyń turmys-tirshiligin, kózqarasyn, tanymy men paıymyn, erteńge degen úmitin ańǵara alady. Bul roman qazaq tiline alǵash ret aýdarylyp, ótken jyly «Folıant» baspasynan jaryq kórgen.

«On úsh adym»

Bul shyǵarma – Mo Iаnnyń jazýshy­lyq sheberligin tanytqan romannyń biri. Roman qytaı zııalylarynyń sol kezdegi jaǵdaıyn, qoǵamǵa degen kóz­qara­syn, turmys barysynda kezdesken ishinara jaǵdaılardy sýretteıdi. «On úsh adym» romany absýrdtyq oqıǵa­lardy sýretteıdi, biraq bul oqıǵa­nyń shynaıy ómirde bolǵanyna nana­syz. Orta mekteptiń muǵalimi Fań atty keıipker ólgennen keıin tońazyt­qyshqa salǵan jerinen qaıta tirilip ketedi. Oqıǵa osylaı órbip, oqyrmandy ózge bir álemge jeteleıdi. Onyń áıeli kúıeýiniń tirilgenin bilgenimen, onyń úıine oralýyna qarsy bolady. Al jerleý mekemesiniń qyzmetkeri Fańnyń bet álpetin óziniń kúıeýiniń bet álpetine ózgertip, ony mektepke jiberedi. Al óziniń muǵa­lim kúıeýin saýda istep, qaltasyn qam­pıtýǵa jumsaıdy. Munda jazýshy shyǵarma barysynda keıipkerlerdiń óz ornyn, qoǵamdaǵy rólin aýystyrý arqyly qoǵamnyń bet-beınesin ashýǵa qulshynady. «Fań muǵalim ishteı qatty azaptandy, ol óziniń áldeqashan jartylaı ólgenin sezindi. Buryn óz áıeliniń aldynda jaramsyz bolyp qalǵanda, ol órkókirektenip, boı bermeıtin. Al qazir myna áıel qojaıynnyń qapyda qalyp kúrsingenin kórgende, ol jerge kirip kete jazdady». Mo Iаn shynynda da til qoldanýǵa sheber qalamger. Onyń shynaıy dúnıeni kórsetýge tyry­sa­tyn tustary oqyrmandy bir­den tartyp ala jóneledi, tipti onyń keıipkerleri temirjoldyń eki jaǵynda rels jaǵalap júgirip kele jatqandaı seziledi. «On úsh adymdaǵy» Fań Fý­gýı men Jań áne sondaı obrazdar. Roman muǵalimniń eń sońǵy fızıka sabaǵyn aıaqtap, tynyshtalǵandaǵy kóńil kúıimen bitedi. Avtor ózi osy shyǵar­masyn qalaı jazǵany jóninde: «Bul shyǵarmada beınelengen ómir sol dáýirde talas týdyratyn taqyryp edi, roman qoǵamdyq kinárattardy tap basyp beıneleı alǵan edi. Bul romannyń aldynda ustazy, artynda shákirti joq. Sol úshin de bul roman maǵan ózim­niń roman jazý sheberligimdi izdeý jolynda jasaǵan qulshynystarymdy áıgi­ledi» deıdi. Qalaı desek te Mo Iаn shyǵarmalaryndaǵy basty taqyryp – adam, qoǵam jáne ýaqyt. Sol úshin de ol oqyrmandy nandyrý úshin kóptegen shyǵarmasynda óziniń týǵan jeri Shandýn provınsııasynyń Gaomı qalashyǵynda bolǵan oqıǵalardy sıpattady. Tereńirek zerdelep kórsek, ol Ýılıam Folknerdiń «Dybys pen qahar» kitabyn oqyǵannan keıin otbasy, jaqsy tanys adamdardy, aýyl turǵyndaryn shyǵarmasyna keıipker etip alýdyń jaqsy ádisin tapqan sııaqty. Tipti ol ózi biletin jumysshylar men bıýrokrattardy absýrdtyq jaǵdaılarda qaldyrý arqyly sosıalıstik realızm janryn syn tezine alady.

«Ýsarymsaq jyry»

Mo Iаn bir sózinde «Quddy Garsıa Markes sııaqty meniń de shyǵarmalarym ájem aıtqan ańyz-ertegilerdiń negizinde jazyldy», dep edi. Bul – shyndyq. Onyń shyn ekenine romandary naqty dálel. Mo Iаnnyń taǵy bir tynysy «Ýsarymsaq jyry» romany – sol tus­taǵy ıkemsiz jáne beıtarap úkimettiń buqara aldyndaǵy jaýapsyzdyǵyn arqaý etken shyǵarma. Iаǵnı bul roman – halyq buqarasynyń múddesi bárinen mańyzdy, joǵary ekenin aıtqysy kelgen kórkem shyǵarma. Mo Iаn sol arqyly qoǵamnyń basty músheleri er men áıel, áke men bala, jıi qarym-qatynastaǵy dostardyń turmys-tirshiligin sýretteıdi. Basty keıipkerler Gaý Iаń, Gaý Ma, Jınjúılerdiń adamgershilikti tý etýi romannyń basty kórinisi deýge bolady. Shyǵarmanyń basty oqıǵasy – aýdandyq úkimettiń úndeýimen ýsarymsaq ekken dıqandardyń satylmaı qalǵan ónimderin shiritip alýy, ashynǵan halyqtyń aýdan basshysynan esep alýǵa qulshynýy, osyndaı shıelenisten «Ýsarymsaq oqıǵasy» týyp, onyń tarıh betinde qalýy. Jazýshynyń dereginshe, bul oqıǵa shynaıy ómirde bolǵan eken. Romannyń sońǵy sózinde ol: «On toǵyz jyldyń aldynda, shynaıy ómirde mynadaı bir sumdyq boldy. Myńdaǵan dıqan óz múddeleri aıaqqa taptalyp, zardap shekkenderi úshin ózdikterinen toptasyp, aýdandyq ókimetke basyp kirip, keńse qurylǵylaryn syndyryp, órtedi. Sóıtip búkil eldi dúrliktirgen «Ýsarymsaq oqıǵasy» boldy. Men qatty tolqydym, enjarlyq tanyta almadym. Aqyry «Áýlet» atty týyndymdy jazýdy toqtata turyp, 35 kún eńbektenip, osy romandy jazyp shyqtym», deıdi. Romanda bas keıipkerlerdiń shyǵar­mada sýrettelýi arqyly jazýshy mahabbat pen ǵadaýattyń, izgilik pen jaýyz­dyq­tyń, úmit pen qorqynyshtyń egiz ekenin ańǵartady. Soǵan qatysty oqı­ǵalardy tizbegimen sheber baıandaıdy. Jemqor basshynyń ezgisine qarsy kúresken aýyl dıqandarynyń senimi týraly da kóp aıtýǵa bolady. Mo Iаn ár shyǵarmasynda keıipkerleri kezdesken qıyndyqtaryn aıtý arqyly óz oıyn qoǵamǵa ashyq aıtady. Demek, Mo Iаnnyń keıipkeri onyń ózi desek artyq aıtqan bolmaımyz. «Ýsarymsaq jyryndaǵy» ár keıipker izgilikke umtylady jáne sony izdeýden jalyqpaıdy. Ondaǵy ár keıipker «Men jylap jatqan joqpyn» dep ózin jubatyp otyrady.

Nekesiz júkti bolǵan keıipker Jın­júı basyna aýyr kún túskende áli ómirge kelmegen nárestesimen «tildesedi».

« – Ana, syrtqa shyǵaıynshy, men dóp-dóńgelek ot shardy kórdim.

– Balam, ol kún ǵoı.

– Onda men sol kúndi kóremin.

– Balam, oǵan qaraýǵa bolmaıdy, ol janyp turǵan ot, anańnyń eti men terisin kúıdirip jiberedi».

Osy arqyly jazýshy tiri men óliniń arasyndaǵy dıalogty sátti paıdalanyp, Karl Markstiń «Bizdi tirilerdi qoıyp óliler de azaptaıdy, óliler tirilerdiń etegine jarmasyp, qoıa bermeıdi» degen sózin alǵa tartady. Atalǵan roman «Ýsarymsaq oqıǵasyna» qatysqan keıipkerdiń lagerden qashyp bara jatqan jerinde oq tıip ólýimen aıaqta­lady. Mo Iаn úshin kóp adam bile bermeı­tin, tipti nazar salmaıtyn oqıǵalardy jazý jańalyq bolyp esepteledi. Ol osy ádisti jaqsy paıdalana aldy. Qarapaıym aýyl turǵyndaryn arqaý etip, kesek roman jazý tek Mo Iаn sııaqty sóz zergeriniń qolynan keletin sheberlik. Qysqasy, jazýshy bizge bir adamnyń ómiri – bir ulttyń taǵdyry ekenin aıtqysy keledi. Al biz sony sezine alsaq jarar edi.

«Qyzyl toǵaı»

«Qyzyl toǵaı» romany da Mo Iаn­nyń óz aýylynda bolǵan oqıǵalardy negiz etedi. Jazýshy osy kitabynda ártúrli adamdardyń úmiti men senimi, bótendik, joǵalǵan sezim jáne ómir týraly kúresti sóz etedi. Oqıǵa qytaıdyń ońtústigindegi balyqshylar aýylynda ótedi. Munda aqsha, mansap, bılik jáne adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas ózgeshe turǵydan kórinis tabady. Adamdardyń ómiri – revolıýsııanyń bir bóligi retinde sýretteledi. Tipti munda aǵa býynnan bastap, ótkendi umytqan balalaryna deıingi aralyq sóz bolady. Bul kitapty oqyp kele jatyp, kóz aldyńyzǵa qala men aýyldyń kelbeti qatar kele bastaıdy. Onyń egiz jelisi de kóz ushynda asyr salady. Osy shyǵarmada kedeılikti jeńip, baı kásipker men sheneýnikterge aınalǵan bir top synyptastyń taǵdyry týraly shyndyq aıtylady. Ashkózdikpen, mahabbatpen, nápsiqumarlyqpen, úlken aqshamen kúresetin dástúrli qundy­lyqtarmen modernızasııanyń quıynyna ilingen adamdardyń tamasha beınesi de osy romanda tolyq ashylady. Birinen soń birin oqyrmanǵa usynyp, roman jazýdan jalyqpaǵan Mo Iаn úshin bul shyǵarmanyń da taǵdyry basqasha.

Túıin sóz: Meıli qaı shyǵarmasyn oqysańyz da, Mo Iаnnyń keıipkerleri alýan túrli oı aıta alady. Ol oıdy bas­qa jazýshylardyń aıtýy bir bas­qa da, Mo Iаnnyń aıtýy bir basqa. Sebebi Mo Iаn tek shyndyqty jazdy, qala­myn shyndyqpen sýardy. Onyń ár keıipkeri kezdesken qıyndyqtarǵa qaramastan, súıispenshilikti, ómirge degen durys kózqarasty saqtaýǵa tyrysady, izgilikti tý etedi. Ol bir sózinde «Roman degen alyp kıt. Tereń teńizderde japadan-jalǵyz shaıqap júredi; dúrildetip, zil-batpan kúshpen tynys alady. Tolqyn-tolqyn sýlardy úıiriltip, qandy kóbik oınatyp balalaıdy. Úıirimen júzetin akýlalarmen belgili bir aralyq saqtap júıtkıdi», depti. Endeshe, Mo Iаn – kıt aýlaýshyǵa uqsas naǵyz qaısar jan. Onyń san qyrlylyǵy sonda, ár oqıǵa­ny ár bólikke bólip, jiktep aıtýdan jalyqpaıdy. Onyń ár sóziniń astynda mahabbatqa adaldyq, ótkenge qurmet, erteńge senim jasyrynyp jatqandaı seziledi. Bul da sheberliktiń shyńy bolsa kerek. Shyndyǵynda ol qalaı jazsa da, batyl boldy. Quddy onyń ózi aıtqandaı «ádebıettiń adamdy erjúrek etetini» shyn sııaqty.fs

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar