Dala jumystaryna – 220 mlrd teńge

«Jemshóp daqyldarynyń alqa­by aıtarlyqtaı ulǵaı­tyl­dy, ol aǵymdaǵy jyly 3,6 mln gektardy quraıdy. Bul mal azyǵyn mol óndirýge jáne muq­taj óńirlerdiń qajet­tiligin qam­ta­ma­syz etýge múm­kin­dik beredi. Son­daı-aq kartop, kúnbaǵys, kókónis, ıaǵnı áleý­met­tik daqyl­dar al­qa­by ulǵaı­tyldy. Agroó­ner­kásip ke­shenin mem­le­kettik qol­daý­dyń jańa tásil­deri, onyń ishin­de sıfrly tehnologııalardy paıdalana otyryp, aýyspaly egisti saqtaýǵa qatań tásildeme kóz­del­gen» dedi mınıstr.

Onyń aıtýynsha, jumystardy júr­gizýge daıyn­dyq kezinde aýa raıy qu­by­lystary eskeriledi. Mańyzdy min­detterdiń biri – topyraqta ylǵal jınaý jáne ony utymdy paıdalaný jónindegi is-sharalardy júrgizý. О́ńirlerde shamamen 3,1 mln gektar alańda qar toq­tatý eki izben júrgizildi, bul 2021 jyl­dyń tıisti kezeńiniń deńgeıinen 2,5 ese artyq.

«Memleket basshysynyń kóktemgi egisti ótkizýge aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdiń daıyndyǵyn qaıta tekserý qajettiligi týraly tap­­syrmasynan keıin óńirlermen fer­­mer­lerdiń tikeleı qatysýymen keńes ótti. Árıne, problemalar bar, eń aldymen, álemdegi oqı­ǵa­larǵa baı­lanysty. Sonymen qatar ákim­dik­ter men fermerler egis naý­qanyn ótki­zýge daıyndyǵyn rastady. Ońtús­tik óńirlerge baryp, kók­temgi egis jumystaryn ózim qa­­­rap shyqtym. Egis jumystaryn júr­gi­zý­ge, aýyl sharýashylyq taýar óndirýshilerdi tuqymmen, agrohımııa­men, tehnıkamen qamtamasyz etýge, qarjylandyrýǵa baılanysty barlyq máseleni úılestirý maqsatynda Res­pýb­lıkalyq jedel shtab quryldy, onyń quramyna barlyq múddeli organdar men uıymdar, sondaı-aq oblystar ákim­de­riniń orynbasarlary engizildi», dedi vedomstvo basshysy.

Egis naýqanyn júrgizý úshin aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynda 144 myńnan astam traktor, 4,7 myń birlik ónimdiligi joǵary egis keshenderi, 77 myń tuqym sepkish, 221 myń topyraq óńdeý quraldary bar.

«Bir mezgilde birneshe tehnolo­gııa­lyq operasııany oryndaıtyn qa­zir­gi zamanǵy egis keshenderin paıdalaný dándi daqyldar alańdarynyń
70%-yna­ sebýdi júzege asyrýǵa múmkin­dik beredi. Atalǵan tehnıkanyń da­ıyn­dy­ǵy osy kúnge shamamen 98%-dy quraıdy. Jappaı egis jumystaryn júrgizý bastalǵanǵa deıin daıyndyq 100%-ǵa qamtamasyz etiledi. Bıyl egis j­u­­mys­taryn júrgizýge aqpan-maýsym ke­zeńine 400 myń tonna kóleminde dızel otyny bólindi. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 20 myń tonnaǵa artyq. Jetkizý, saqtaý jáne satý boıynsha oblys operatorlarynyń shyǵystaryn eskere otyryp, aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler úshin ortasha baǵa 200 teńge/lıtrdi quraıdy (AJQS-da baǵa 230-dan 260 teńge/lıtrge deıin). Bul ortasha alǵanda 15%-ǵa arzan. Qazirgi ýaqytta bekitilgen kestege sáı­­­kes agrarshylarǵa otyn jóneltýdi jú­ze­ge asyrýda», dedi mınıstr.

Buǵan deıin BAQ-ta birneshe ret habarlaǵandaı, Reseıden dándi daqyl­dardy jetkizý problemasy qa­lyp­tasty. Munyń sebebi – Reseı ta­ra­pynyń daqyldardy eksporttaýǵa tyıym salýy. Bul tuqymdar bizge sortty jańartý jáne aýystyrý úshin qajet ekenin eskere otyryp, másele Premer-mınıstrlerdiń orynbasarlary deńgeıinde kóterilip, nátıjesinde Reseı Federasııasynyń Úkimeti tuqym­dardy áketýge tyıym salýdy alyp tas­tady. Ony ruqsat berý tártibine aýys­tyrý týraly she­shim qabyldandy.

«Qazir ruqsat berý tártibi ázir­len­di, jaqyn arada bekitiledi. Reseı­den ákelinetin tuqymdar soltús­tik óńirlerge der kezinde, kóktemgi dala jumystary bastalǵanǵa deıin sharýa­lar­ǵa jetkiziledi. Tuqym sharýa­shy­lyǵyn qoldaýǵa aǵymdaǵy jyly jer­gilikti bıýdjetterde 11,8 mlrd teńge kóz­delgen. Oblys ákimdikteriniń de­rek­­teri boıynsha, bıyl shamamen 670 myń tonna engizý josparlanǵan. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 43,7 myń tonnaǵa artyq. Búgingi tańda tyńaı­t­qyshtardy jetkizýge keli­sim­shart 290 myń tonna kóleminde jasaldy. Barlyq óńirde mıneraldy tyńaıtqyshtardy jóneltý bas­taldy, agrarshylarǵa shamamen 149 myń tonna tyńaıtqysh, onyń ishinde ońtústik óńirlerge 51,3 myń tonna tyńaıtqysh tıeldi. Qoımalardaǵy qorlar, sonyń ishinde ımporttyq tyńaıtqyshtar qa­lyptasty», dedi mınıstr.

Fermerler tyńaıtqyshtardyń, onyń ishinde otandyq tyńaıt­qysh­tar­dyń qymbattyǵy máselesin kóterdi. Úkimet tıisti jumys júrgizdi, mı­ne­­raldyq tyńaıtqyshtardyń iri óndirý­shi­si – QazAzot kompanııasy óndiriletin ammıak selıtrasynyń qunyn tonnasyna 200 myń teńgeden 160 myń teńgege deıin tómendetý týraly sheshim qabyldanyp, 16 naýryzda kúshine endi.

«Búgingi tańda agrarshylarmen jańa qun boıynsha kelisimsharttar jasalýda. Bul rette ákimdikter tarapynan sýbsıdııalaýǵa 27 mlrd teńge qarastyrylǵanyn atap ótý qa­jet. Iаǵnı satyp alynǵan tyńaıt­qysh­tar qunynyń 50%-yn memleket óteıdi. Pestısıdterge keletin bolsaq, olar­dyń baǵasy da ósti. 2020 jylǵa qa­raı pestısıdterdiń baǵasy eki ese qym­battady. Eger kóktemde ba­­ǵa­nyń ósýi 70% bolsa, byltyr kúzde ba­ǵa­lar 2 ese ósti. 2022 jylǵa arnal­ǵan pestısıdterdi sýbsıdııalaý baǵ­darlamasyna 29,7 mlrd teńge kóz­del­gen. Bul egis alańyn 100% óńdeýdi qam­tamasyz etýge jáne sol arqyly qo­­­laıly fıtosanıtarııalyq jaǵdaıdy saq­­taýǵa múmkindik beredi», dedi E.Qara­shókeev.

Bıyl kóktemgi dala jumystaryna 220 mlrd teńge bólinedi. «Agrarlyq nesıe korporasııasy» AQ jelisi bo­ıynsha kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryna kredıt berýge 70 mlrd teńge kóleminde bıýdjettik kredıt bólindi. Bıýdjettik kredıtteýdiń jalpy somasyn 140 mlrd teńgege deıin jetkizý máselesi pysyqtalýda.

«Bul rette qosymsha 70 mlrd teńge boıynsha kredıtteý nor­ma­tıvi ul­ǵaı­tylady, bul týraly fer­mer­ler­diń ózderi surady. Osy ekinshi 70 mlrd teńge kelgende, normatıv 23 myń teńgeden 54 myń teńgege deıin kóte­riletin bolady. Forvardtyq satyp alý sheńberinde «Azyq-túlik kelisim­shart korporasııasy» UK» AQ 83,1 mlrd teńgeden astam somaǵa 466 ótinim tústi. 67,1 mlrd teńge somasyna 292 aýyl sharýashylyǵy taýa­ryn óndirýshiler qarjylandyryldy. Negizi, forvardtyq satyp alýdy qar­jy­lan­dyrý kólemi byltyrǵy 40 mlrd teńgeden bıyl 80 mlrd teńgege deıin kóterildi. Iаǵnı kóktemgi dala jumys­ta­ryna byltyr 110 mlrd teńge bólinse, bıyl bul kórsetkish 220 mlrd teńgeni quraıdy», dedi mınıstr.

О́tken jyldan bastap mınıstrlik AО́K sýbsıdııalaý tetigin jetildirý bo­ıyn­sha jumys júrgizdi. Qol­da­nystaǵy sýbsıdııalaý júıesin refor­malaýdyń birneshe nusqasy daıyndaldy, olar jumys tobynyń otyrystarynda bir­neshe ret talqylandy. Alaıda agro­­ónerkásip kesheniniń damýynyń tu­raq­­tylyǵyn saqtaý maqsatynda bıyl­ǵy geoahýaldy eskere otyryp, sýb­sıdııa­laý­dyń jańa tetigin engizý mer­zimi 2023 jylǵy 1 qańtarǵa aýys­tyryldy.

«Sybaılas jemqorlyq kóri­nis­terin boldyrmaý, sondaı-aq mem­le­kettik qol­daý sharalaryn alý kezinde ashyq­tyq­ty qamtamasyz etý úshin biryńǵaı memlekettik aqpa­rat­tyq sýbsıdııalaý júıesi ázir­lendi. Ol fermerler úshin tegin bolady jáne barlyq ne­giz­gi memlekettik derekqorlarmen bi­rik­tiriledi. Júıeniń barlyq is-qı­myl­dary avtomattandyrylady. Bul sýbsıdııalardy bólý jáne berý kezinde sybaılas jemqorlyq táýekelderin barynsha azaıtýǵa múmkindik beredi», dedi vedomstvo basshysy.

Júıe Aqmola oblysynda pı­lot­tyq testileýden ótti, qazirgi kezde jú­ıe­ni py­syqtaý boıynsha jumystar aıaq­­talýda.