Tarıh • 10 Sáýir, 2022

«Qoıandy jármeńkesi» qurýdyń az-aq aldynda tur

677 ret kórsetildi

О́z dáýirinde-aq ataǵy alysqa ketken áıgili Qoıandy jármeńkesiniń jyldar alǵa jyljyǵan saıyn kezindegi dańqty daqpyrty seıilgenimen, ýaqyt aǵzam alaqanynda bederlengen taǵylymy hám tarıh aldyndaǵy qundylyǵy tıtteı de quldyraǵan joq. Qasıetti Qarqaraly topyraǵyna tabany tıgenniń deni ýaqyt taýyp Qoıandyǵa soǵa ketkisi kelip turady. Týǵan jerge talaı jol túsip júrse de, qazaq dalasyndaǵy alǵashqy saýda-sattyq orny ǵana emes, ónerdiń úlken ordasy bolǵan el tórindegi tarıhı mekenge taban tıgizýdiń, taǵylymyn tanýdyń sáti endi buıyrypty.

Álqıssa...

Qarqaralydan 50 shaqyrym qashyq­tyqta jatqan Qoıandyǵa qaraı jol tart­tyq. Kóńil degen kók dónen júıtkip áldeqashan kóligimizdiń aldyna shyqqan. Qııalymyz Qoıandynyń qazirgi kelbetin oısha kóz aldymyzǵa keltirip, tipti órek­pımiz. Qaınaǵan qan bazary men dúr­kiregen toı-dýmany qarsy almasa da, saıdyń tasyndaı sap túzegen tarıhı eskertkishter kóńil qýantatyna nyq sen­dik. Alaıda... alaıda bizdi toz-tozy shy­ǵyp, qulaýǵa shaq qalǵan qoımanyń jal­ǵyz qabyrǵasy jabyrqaı qarsy aldy. О́kinishke qaraı, áıgili Qoıandy jár­meńkesinen qalǵan jalqy ǵımarat osy.

О́tken kúnniń jalǵyz kýágeri – toz-tozy shyqqan kóne qabyrǵanyń tarıhyna úńilsek, bul bir kezderi saýdagerlerdiń taýar saqtaıtyn qoımasy bolǵan, keıinnen maı zaýyty retinde paıdalanylypty. Búginde esik-terezesi, shatyry tonalyp, qańyrap syńar qabyrǵasy ǵana qalǵan. Kózimiz kýá bolǵan osy jaǵdaıdan keıin-aq ataqty jármeńkeniń ózge tarıhı eskertkishteri men qundy jádigerleri jaıly kóńilimizde aıalap kelgen tátti elesimiz dál sol sátte ertegiler eline sińip, kózden de, kóńilden de bulbul ushty. Biz oılaǵandaı emes, qııal men shyndyq arasy tym alshaq bolyp shyqty. Qulazyp qaldyq.

Aýyl turǵyndarynyń aıtýynsha, ǵasyrdan astam ýaqyt qaraýsyz jatqan qoımanyń keıbir qurylys materıaldary kezinde qoldy bolypty. Urlyqtan aman qalǵanyn salǵyrttyq sarqyp tynǵan. Desek te, bizdi qýantyp, jylt etip janymyzǵa sáýle quıǵan aqparat – keıbir jádigerlerdiń birdi-ekili aýyl turǵyndarynyń úıinde sary maıdaı saqtalyp, Qoıandynyń keleshekte mádenı keshen retindegi jumysynyń jandanyp, týrıstik nysanǵa aınalýyn kútip jatqandyǵy boldy. Al kezinde bul Qoıandy qandaı edi?!.

e

Tarıhtan syr tartsaq...

Qoıandy jármeńkesiniń tarıhy HIH ǵasyrdan bastaý alady. Naqtyraq aıtsaq, 1848 jyldyń jazynda Iаlýtorsk kópesi Varnava Botov Taldy ózeniniń Qarasor ózenine quıatyn saǵasyndaǵy Toqpan taýynyń etegine óndiris buıymdary tıel­gen kerýenin toqtatyp, erý jasaıdy. Ondaǵy maqsaty – Qyzyljar bazaryna mal aıdap bara jatqan qazaqtardyń jolyn tosyp, olar úshin tapshy dúnıelerdi tiri taýarǵa, ıaǵnı tórt túlikke aıyrbas­taý bolatyn. Kóligin qańtaryp, teńderin sheship, jer-jerge habarshy jiberip, atoı salady. Botovtyń habarlandyrýynan áp sátte qulaqtanǵan halyq, Taldy ózeni men Qarasor, Balyqty kól men Sıyrly beketi mańaıyndaǵy qalyń Qarakesek myńǵyrǵan malyn aıdap, jún-jurqa, teri-tersekterin súırep saýda kerýeni toqtaǵan jaqqa qaraı aǵylady. Ákki kópes qolyndaǵy baryn birden jaıyp tastamaı, bastapqyda dúnıesin shym-shymdap qana shyǵaryp, áýeli ıne-jip, aına-taraq, ıismaı, túıme, attyń taǵasy men shegesi syndy usaq-túıek nárselerin saýdaǵa salyp kóredi. Birazdan beri Reseı jaqtan kerýen kelmeı, turmystyq qajetti zattardan taryǵa bastaǵan jurt arzan-qymbatyna qaramaı qolma-qol aıyrbasqa qolqa etip, qulaı ketedi. Aýyzdan-aýyzǵa taraǵan jańalyqqa jelpingen halyq Botov kerýeniniń mańaıyna jan-jaqtan aǵyla beredi, aǵyla beredi. Áý basta mundaı qarqyndy kútpese kerek, saýda qyzyǵyna túsken Botov endi úlken teńderin sheshe bastaıdy. Satýǵa ydys-aıaq, samaýryn, qazan, is tigetin mashına, taı-taı kezdeme, kıim-keshek, kilem sııaqty qomaqty zattaryn shyǵarady. Aqysyna Arqadaǵy qazaqtardyń qora-qora qoıyn, úıir-úıir jylqysy men tabyn-tabyn sıyryn myńǵyrtyp aıdap, qanar-qanar jún, teń-teń kıiz ben esepsiz ań terisin olja qylady. Arada naqty somasy belgilengen aqsha emes,  aıyrbasqa mal júrgendikten paıdany kóksegen kópes osylaısha taýaryn birneshe ese qymbatqa satyp, ushan-teńiz tabysqa keneledi. О́zi oılaǵannan artyq paıda tabady. Qaýmalaǵan jurt kópespen qoshtasarda: – Áı, Bornaı-aı! Baryńdy baptap kelesi jyly osy ýaqytta taǵy da kel, zatyńdy kóp ákel! – dep qıqýlasady. – Mindetti túrde kelemin, osy jerde tosyńdar! dep paıdaǵa qunyqqan kópes te oılanbastan ýádesin beredi.

El qulaǵy elý emes pe?  Ony estigen shettegi ózge saýdagerlerdiń de arany ashylyp, taýar toly kerýenimen artynyp-tartynyp Taldy ózeniniń mańaıyna kelip toptasa bastaıdy. Kelesi jyldan bastap Qoıandyǵa qaraı Túmen men Tomnan da alypsatarlar aǵylady.  Buǵan deıin de elge jıi at izin salyp júrgen Tashkent pen Buqaranyń da saýdagerleri endi Arqa tórine qaraı oıysady. Kele-kele saýda aýqymy artyp, jyl ótken saıyn qanatyn keńge jaıǵan Qoıandy jármeńkesi qazaq dalasynyń sheginen shyǵyp, Sibir men Orta Azııaǵa, Jaıyq syrtyndaǵy elderge yqpalyn tıgizdi. Reseı kópesteri munda astyq daqyldaryn, eýropalyq zaýyt pen fabrıka buıymdaryn jetkizse, Buqara men Samarqan saýdagerleri baý-baqsha ónimderin, Qytaı alypsatarlary jibegi men shyny ydystaryn, shaıy men ózge de tańsyq buıymdaryn ákelip, malǵa aıyrbastady. Sóıtip, bul úrdis ár jaz mezgili saıyn dástúrli sıpatqa ıe bolady. Jyldan jylǵa saýda aýqymy da, sapasy da artyp, jármeńke jumysy jandana túsedi.

n

Botov pa, álde Qoıandy ma?

Jármeńke bazary alǵashqy kezde jyl saıyn mamyrdyń 15-nen maýsymnyń 15-ne deıin jumys istegen. Bazarǵa túsken basty taýar mal bolǵan. Qarqaralylyq qalamger Ahmetbek Árinulynyń kel­tirgen málimetinshe, bir aıda munda jarty mıllıonǵa deıin qoı, eki júz myńǵa deıin sıyr men jylqy ákelingen. Jyl saıyn jármeńkege tartylǵan mal sany artyp otyrǵan. Tipti 1855-1862  jyldary qazaqtardyń mal sanynyń azaıyp ketýine qaramastan 1869 jyly Qoıandy jármeńkesinde saýdaǵa túsken mal basy jarty mıllıonnan asyp ketken.

«Qoıandy jármeńkesi» bastapqyda negizin qalaýshy orys kópesiniń qurmetine oraı Botov jármeńkesi dep atalyp keldi. Jármeńkeniń saýda-sattyqty damytyp qana qoımaı, saıası turǵydan da zor mańyzǵa ıe ekendigin túsingen Batys Sibir Bas basqarmasynyń keńesi 1869 jyldyń 12 qyrkúıeginde qabyldanǵan qaýly boıynsha Qoıandyǵa «Botov jármeńkesi» degen resmı ataq berip,  jyl saıyn 15 maýsymnan 15 shildege deıin jármeńke uıymdastyrýdy bekitedi. 1872 jyly Qoıandyda saýda oryndaryn kóptep salý qolǵa alyndy. Resmı málimetterge súıensek, 1876 jyly on alty balaǵan, 120 kıizúı bolǵan. 1883 jyly bulardyń sany tıisinshe 110-ǵa jáne 250-ke, al 1890 jyly 247-ge jáne 1000-ǵa jetken. 1889 jyly telegraf tartylyp, 1894 jyly bank bólimshesi ashyldy. 1900 jyly 30 dúken, 276 balaǵan, 707 kıizúı bolady. Saýda núkteleri 55 sharshy shaqyrym jerdi alyp jatqan. Bizdi Qoıandy jármeńkesiniń tarıhymen tanystyrǵan Qarqaralydaǵy tarıhı ólketaný mýzeıiniń qyzmetkeri: «Qoıandy jármeńkesin búginginiń tilimen «Qoıandy eksposy» deýge bolady. Olaı deıtinimiz, atalǵan jármeńke óz zamanynda qazirgi halyqaralyq EKSPO-nyń rólin atqardy. Ataqty saýda ornyna kelgen qonaqtar saýdaǵa túsken tórt túlik malmen qosa, jármeńkeden mal ónimderinen jasalǵan qazaqtyń ártúrli qolónerimen tanysty. Sondaı-aq sol jerge jınalǵan eldiń ishi-syrtynan kelgen ártúrli ult ókilderi qazaqtyń mádenıet maıtalmandarynyń ónerine kýá bolǵan. Qoıandy joǵaryda aıtqanymyzdaı, bank, telegraf sııaqty óz ýaqytyndaǵy eń ozyq qurylǵylarmen jabdyqtalyp otyrǵan. Qysqasy, tórt qubylasy teń saýda, saıası, mádenı jáne medısınalyq ortalyqtar qyzmet atqarǵan kórme ortalyǵyna aınaldy», – dep ataqty jármeńkeniń tarıhı hám ıdeologııalyq qundylyǵyna toqtalyp ótti.

Qoıandynyń á degennen bulaısha qaryshtap damýyna áser etken birneshe qolaıly jaǵdaı boldy. Onyń eń alǵashqysy – árıne, geografııalyq turǵydan tıimdiligi. Ekinshiden, sýy mol Taldy ózeniniń qory jer qaıysqan maldy shólden taryqtyrmaýǵa jaqsy jaǵdaı jasady. Onyń ústine, saýdaǵa túsken aýyl sharýashylyǵy jáne taý-ken ónerkásip shıkizatyn Reseıdiń eýropalyq bóligindegi kásiporyndaryna jetkizýge óte qolaıly Qarqaraly–Kereký kólik joly Qoıandy jármeńkesiniń ústin basyp ótetin. Sonyń nátıjesinde ataqty jármeńke – aqsha aınalymy boıynsha qazaq jerindegi eń iri bazarǵa aınaldy hám ýaqyt ótken saıyn ataǵy keńge jaıyly­p, dańqy shartarapty sharlady.

n

Qoıandy qundylyǵy

Birde Botov bop, birde Qoıandy atanǵan jármeńkeniń qaı ataýdy ıelense de qazaq qoǵamynyń damýyna etken áseri mol. Jetisýdaǵy san ǵasyrlyq tarıhy bar Jibek jolynyń mańyzy qandaı bolsa, Arqadaǵy ataqty Qoıandy jármeńkesiniń de el tarıhynan alatyn orny erekshe. Qoıandy tek Qarqaraly aımaǵyn damytýǵa ǵana áser etip qoıǵan joq, búkil qazaq dalasyna saýda kapıtalynyń qanat jaıýyna yqpal jasady. О́ndirisi joq úlken ólkeniń qajetin ótedi. Ár tarapta bytyrap júrgen halyqtyń basyn qosýǵa, ónerin ushtaýǵa jol ashty. Sol ýaqytta qazaq jurty osy jármeńke arqyly saýda-sattyq elıtasyn qalyptastyrýǵa jol tapsa, odan bólek alys-jaqyn sheteldermen saýdalyq jáne mádenı qarym-qatynasty da qosa damytty. О́zderi de dúnıeni tanýǵa bet aldy. Ásirese Qarqaraly jerinde 82 jyl dúrildegen Qoıandynyń halyqaralyq jármeńke mártebesine ıe bolýynyń ózi kóp dúnıeni aıǵaqtasa kerek. Qoıandyǵa Úndistan, Mońǵolııa, Qytaı, Reseı, Japonııa qatarly elderden saýdagerler ǵana kelip qoımaı, talanttar bas qosqan úlken óner alańyna da aınaldy. Elimizdiń ataqty adamdarynyń ishinde oǵan at izin salmaǵany kemde-kem. Qoıandy jármeńkesinde alǵashqy jyldary tek saýda-sattyq basty oryn alsa, jyldar óte kele saıası-mádenı máseleler de bıik orynǵa kóterile bastaǵan. Munda qyr elderi bıleriniń sezi ótip, túrli áleýmettik, quqyqtyq máseleler sóz bolyp, óz sheshimin taýyp otyrǵan. Sonyń biri – 1905 jyly Qoıandy jármeńkesinde alash kósemi Álıhan Bókeıhanovtyń basshylyǵymen patsha ókimetine saıası qarsylyq retinde 14 myń adam qol qoıǵan ataqty «Qarqaraly petısııasy» jazyldy. 

Iá, qazaq dalasynda sonaý HIH ǵa­syrdan bastap kerege kergen jármeń­kelerdiń tek saýda-sattyq baǵytynda ǵana emes, mádenı, rýhanı hám áleýmettik qyzmeti de mańyzdy boldy. Qoıandyda tek saýda kórigi ǵana qyzǵan joq, án men kúı, áleýmettik mańyzy bar pikirtalastar, túrli daý-damaıdy sheshý syndy túrli qyzmetti bir basyna toǵystyrǵan rýhanı orta qalyptasty. Onda alýan túrli konserttik keshter, rýlar men halyq­tardyń pikir almasýy, sporttyq sharalar, ulttyq oıyn jarystary, mádenı-rýhanı keshter ótkizildi. О́nerpazdar men sportshylar óner kórsetip, halyqtyń rýhanı kóńilin serpiltti. Tipti el aýzynda júrgen Birjan sal, qobyzshy Yqylas Dúkenuly, kúıshi Táttimbet Qazanǵapuly, áıgili aqyndar Qambar, Janaq, Shóje tárizdi qazaqtyń birtýar talanttary bas qosyp, Qoıandy dalasyn dýmanǵa bólegen. Máselen, kezinde jármeńkeniń negizin qalaǵan orys kópesi Varnava Botov Qoıandyda sarǵysh, kók, qyzyl tas­tardan úı, dúken saldyrǵan. Jurtty bir jerge jınarda tórt jerge ornatqan úlken-úlken qońyraýlardy arnaıy adam jaldap qaqqyzatyn kórinedi. Sol kezde qyzyldy-jasyldy kıingen Birjan sal at ústinde úkili dombyrasyn bezep:

«Bazaryń qutty bolsyn,

ardaqty elim,

Qoıandy – tý kótergen dýman jerim.

Qarqaraly, sulý Kókshe –

jer shoqtyǵy,

Saryarqa altyn asý, asqar belim, – dep jármeńke bazaryn ánmen ashqan eken. Jaıaý Musa, Úkili Ybyraı, Mádı Bápıuly, Imanjúsip, Maıra Ýálıqyzy syndy kómeıine bulbul uıa salǵan án­shilerdiń úni qalyqtady Qoıandy aspanynda. Adamzattyń alyby, qazaqtyń bas aqyny Abaı Qunanbaıulynyń da naǵashylap Qarqaralyǵa kelgende jıi at basyn buratyn qutty mekeni bolǵan bul Qoıandy! Sol sekildi munda shyńyltyr daýsymen qazaqtyń keń dalasyn dúr silkintip, segiz shaqyrymǵa deıin jetken erek únimen eldi úzdiktirgen Ámire Qashaýbaevtyń ónerimen sýsyndady qalyń jurt. Sýyryp salma aqyn Isa Baızaqov, «án akademıgi» Júsipbek Elebekov, Qalı Baıjanov, Ǵabbas Aıtbaev bastaǵan dúldúl daryndar da Qoıandydan túlep ushqan talanttar. Balýan Sholaq – Nurmaǵambet Baı­myrzauly men Qajymuqan Muńaıt­pasulynyń da talaı ret kúsh-qaıratymen qalyń jurtty tań qaldyrǵan qasıetti topyraǵy bul! Tipti Balýan Sholaqtyń ómirindegi áıgili oqıǵa – fransýz balýa­ny Kronnyń jaýyrynyn jer ıisketip, qabyrǵasyn syndyrǵan tarıhı sátine de osy kıeli ólke kýá!

Sonymen qatar Qoıandynyń qazaqtyń tuńǵysh kásibı teatrynyń qalyptasýyna da sińirgen yqpaly zor. Tuńǵysh ult teatry­nyń negizin qalaýshylardyń biri, qazaq óneriniń qara nary Qalıbek Qýanyshbaevtyń bir ózi bir mezette birneshe rólge enetin qyzyqty qoıylym­dary men «shansharlaryn» da eń alǵash halyq osy jármeńkede tanyp, bildi,saf óner qudiretine tolassyz qoshemetin arnady. Qoıandyda qanat qataıtyp, qııaǵa qalyqtaǵan Qalıbek Qýanyshbaev, Ámire Qashaýbaev, Isa Baızaqov bastaǵan týma talanttar 1926 jyly Qyzylorda topyraǵynda tý tikken tuńǵysh kásibı qazaq teatrynyń negizin qalaýshylar ekenin eskersek, demek Qoıandy ulttyq teatr óneriniń de qasıetti otaýy dep bek senimmen aıta alamyz. Qoıandy jármeńkesiniń qudireti sol – ashyq aspan astynda ónerimen kórermenin áldılegen talanttardyń qazaq óneriniń sheksizdigin pash etýge yqpal etkendigi. Sonyń nátıjesinde ulttyq ónerimiz ózgeshe baǵytqa bet burdy. Osy úshin de qazaq óneri Qoıandy jármeńkesine qaryzdar!

n

Sóz sońy

Qıraǵan qabyrǵalar astaryna ja­sy­rynǵan Qoıandy jármeńkesiniń ta­ǵylymdy da baı tarıhy álbette eshbir jan­dy beıjaı qaldyrmasa kerek. Ásirese ótkenin qasterlep, ulttyq ónerinen ula­ǵat izdeıtin kez kelgen adam úshin Qoıandy topyraǵy osynysymen qundy. Áıtse de, kezinde ataǵy jahanǵa jaıylyp, dúrkiregen sol Qoıandy búginde qurýdyń, qańqasy ǵana qalǵan qabyrǵamen birge qulaýdyń az-aq aldynda turǵandyǵyn kórip janyń jabyrqaıdy. Talaı ulylarymyz ben taý tulǵalarymyzdyń izi qalǵan qasıetti mekendi qaster tutyp, tarıhı eskertkishterin óz deńgeıinde saqtaı almaǵanymyz qandaı ókinish! Biz tildesken aýyl turǵyndaryn da osy másele tolǵandyratyny qýantty. Osydan birneshe jyl buryn ataqty jármeńkeniń 170 jyldyq mereıtoıy qarsańynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda qalpyna keltiriledi dep kútken turǵyndardyń búginde úmiti úzilýge shaq qalǵandaı. Áıtse de, jaqsylyqqa sengisi keledi.  Máselen, kezinde metall saýdasyna ótkizip jibermekshi bol­ǵandardyń qolynan qomaqty aqshasyn tólep alyp qalǵan qoımanyń temir qaqpasy Qýat Qadyrbekov degen aýyl turǵynynyń úıinde shırek ǵasyr saqtaýly tur. Aýyl turǵyny aldaǵy ýaqytta Qoıandy jármeńkesine arnalyp murajaı-keshen ashylsa, qundy jádigerdi qýana-qýana memleket qaramaǵyna ótkizýge daıyn ekenin jetkizdi. Sol se­kildi taǵy da birneshe aýyl azamaty talan-tarajǵa túsken, ortadan tartyp alyp qalǵan Qoıandyǵa tıesili dúnıelerdi murajaı qoryna ótkizýge ázir. «Alaıda ol kún qashan týatyny belgisiz» deıdi kúmiljip. Aýyl turǵynynyń alańy oryndy. О́ıtkeni jyldar alǵa jyljyǵan saıy­n memlekettiń tolyqtaı qorǵaýyna alyn­baǵan tarıhı mekenniń quryp ketý qaýpi basym. Osydan 30-40 jyl buryn áli de saqtap qalýǵa bolatyn 50-60-qa jýyq ǵımarat orny bar bolsa, búginde sol keshennen qalǵany – tek osy qulaǵan qabyrǵa ǵana. Adam men maldyń suǵynan qorǵalmaǵan tarıhı mekenniń búgingi sıqy, ókinishke qaraı, osyndaı. Tarıhyn taǵylym tutyp, eldiń erteńine beıjaı qaramaıtyn ult azamattary men el basshylary osy bir qundylyǵymyzǵa qamqor bolyp, quryp ketýden qorǵaı alsa, qanekı?!.

Sońǵy jańalyqtar

12 tamyzǵa arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 10:30

Birqatar óńirde aýa sapasy nasharlady

Ekologııa • Búgin, 09:45

2186 adam koronavırýstan jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Baqytjan Saǵyntaev jańa qyzmetke saılandy

Taǵaıyndaý • Búgin, 09:22

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Búgin, 09:13

Bir kúnde 1643 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

1/16 fınalǵa shyǵa almady

Tennıs • Búgin, 08:45

«Real» – Sýperkýbok ıegeri

Fýtbol • Búgin, 08:40

Anderkardta kúsh synasady

Sport • Búgin, 08:37

Shilde aıyndaǵy úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 08:35

Shahmatshylardyń tarıhı jetistigi

Sport • Búgin, 08:34

«Altyn taı» Aıagózdiń enshisinde

Aımaqtar • Búgin, 08:32

Uqsas jańalyqtar